Eesti opositsioonierakondi ootab j\u00e4rgmistel valimistel ees ilmselt kerge v\u00f5it, aga selle kerge v\u00f5idu hind v\u00f5ib olla see, et hiljem on raske valitseda, m\u00e4rgib Martin M\u00f6lder Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Eestlased on kriisides malbe rahvas. 2000. aastate l\u00f5pu v\u00e4ga s\u00fcgav majanduslangus ja k\u00f5rge t\u00f6\u00f6puudus m\u00f6\u00f6dusid ilma protestideta. Samamoodi rahulikult m\u00f6\u00f6dus ka hiljutine v\u00e4ga k\u00f5rge inflatsioon. Ja n\u00fc\u00fcd paistab, et sama malbed nagu majanduskriisides oleme ka poliitilistes kriisides.<\/p>\n
Kellelegi ei ole vast uudiseks, et Eesti elab praegu l\u00e4bi \u00fcpris erandlikku poliitilist olukorda. Meil on juba pikemat aega valitsus, millel valijaskonna toetus sisuliselt puudub. Kas see puudutab ka mandaati valitseda, see on natuke keerulisem k\u00fcsimus. Sarnaselt majanduskriisidele ei ole ka erandlikule poliitilisele olukorrale j\u00e4rgnenud mingit erilist valijaskonna reaktsiooni. Peale selle, et rahulikult oodatakse j\u00e4rgmisi valimisi, ilmselt lootes, et need v\u00f5ivad tuua 180-kraadilise v\u00f5imup\u00f6\u00f6rde. Eks me n\u00e4e.<\/p>\n
See ei ole paratamatu, et me sellises olukorras oleme. Praegustel valitsuserakondadel olid v\u00f5imalused ennast p\u00e4\u00e4sta, aga nendest loobuti. Reformierakond oleks ilmselt p\u00e4\u00e4senud siis, kui Kaja Kallas oleks 2023. aasta s\u00fcgisel riigimehelikult tagasi astunud, nagu president Alar Karis talle toona soovitas. Sest toona ei olnud Reformierakonna toetuse langus mitte niiv\u00f5rd terve erakonna probleem, vaid spetsiifiliselt erakonna juhiga seotud probleem, kuna tema tegevuse tulemusena kannatas ka erakonna ja valitsemise maine tervikuna.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla oleks Reformierakond saanud olukorda m\u00f5nev\u00f5rra hiljemgi p\u00e4\u00e4sta, kui piisavalt aegsasti enne 2027. aasta valimisi oleks vahetatud nii juhtimist kui ka poliitilist pakkumist. Praegu tundub aga, et juba m\u00f5nda aega tagasi on otsustatud minna valimistele vastu selles praeguses juhtimiskoosseisus, saagu mis saab.<\/p>\n
Ja Eesti 200 oleks ehk p\u00e4\u00e4senud h\u00e4vingust, kui nad oleks Johanna-Maria Lehtme skandaali p\u00e4rast vabandanud, endale korralikult tuhka p\u00e4he raputanud ning kogu oma tolleaegse ladviku v\u00e4lja vahetanud. V\u00f5ib-olla oleks suutnud see erakonna petta saanud valijaskonda piisavalt veenda, et erakond oleks valimisk\u00fcnnise l\u00e4hedale pidama j\u00e4\u00e4nud. Aga ajalugu l\u00e4ks teisiti. Tehti n\u00e4gu, et pole midagi taunimisv\u00e4\u00e4rset korda saadetud ja selle n\u00e4oga mindi ka p\u00f5hja.<\/p>\n
Norstati ja \u00dchiskonnauuringute instituudi k\u00fcsitluste j\u00e4rgi on valitsuserakondade koondtoetus olnud viimased aasta aega s\u00fcgavalt alla 20 protsendi ja viimased kaks ja pool aastat alla 40 protsendi. Tavap\u00e4rane tase on olnud 40 ja 50 protsendi vahel ning alates 2023. aasta s\u00fcgisest on stabiilselt vaid v\u00e4hem kui 30 protsenti valijatest andnud valitsuse tegevusele positiivse hinnangu. Neid, kes kiidavad heaks peaministri tegevust, on olnud veel v\u00e4hem.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla riik peakski \u00fcle\u00fcldiselt v\u00e4hem tegema ja avalikkus olema ka edaspidi senisest palju kriitilisem riigiv\u00f5imu suhtes?”<\/p>\n
Need ei ole ammu enam ajutised v\u00f5nked, see on p\u00fcsiv seis, millega oleme \u00e4ra harjunud. Aga lisaks valijate usaldusele on murenenud ka avalikkuse usaldus laiemalt. See on aga hajusam ja v\u00e4hem silmatorkav. Tagasi vaadates tundub, et n\u00e4iteks meediafoon muutus m\u00e4rgatavalt valitsuskriitilisemaks paralleelselt sellega, kui Reformierakonnal kadus pind jalge alt.<\/p>\n
Umbusaldus teatud riigi tegevuste suhtes ei ole ammu enam ainult EKRE p\u00e4rusmaa. Sellest on saanud ka teiste erakondade ja tavameedia vaikimisi seisukoht. J\u00f5ustruktuuride tegevus ja kodanikkonna j\u00e4lgimine on j\u00f5udnud avalikku arutellu hoopis teises ulatuses ja tooniga kui veel m\u00f5ni aeg tagasi.<\/p>\n
Riiklikud projektid nagu Rail Baltic v\u00f5i totaalne rohep\u00f6\u00f6re ei ole ilmselt v\u00e4ga varsti enam sellised p\u00fchad lehmad nagu alles hiljuti, sest palju v\u00e4hem on usku ja usaldust sellesse, mida riik teeb. V\u00f5ib-olla riik peakski \u00fcle\u00fcldiselt v\u00e4hem tegema ja avalikkus olema ka edaspidi senisest palju kriitilisem riigiv\u00f5imu suhtes?<\/p>\n
Mis v\u00f5ib olla sellise kestva madala toetuse ja umbusalduse m\u00f5ju? \u00dcksk\u00f5ik, milline tuleb j\u00e4rgmine valitsus, neil ei saa olema lihtne. Olenemata sellest, mida nad teevad v\u00f5i ei tee. Enne v\u00f5i p\u00e4rast valimisi. V\u00f5ib juhtuda, et umbusk ei ole sisse harjunud mitte ainult Stenbocki maja ajutiste elanike suhtes, vaid riigivalitsemise kui sellise suhtes. Kui umbusk on juba pikalt kestnud, siis on usaldust keerulisem taastada.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, uus valitsus peab alustama olukorras, kus praegune valitsemine ja riigiv\u00f5imu teostamine on valijaid juba aastaid treeninud umbusaldama, muutnud neid v\u00f5imu suhtes k\u00fc\u00fcnilisemaks. Harjutanud m\u00f5ttega, et riigit\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res ongi keegi, keda nad ei usalda ja pole midagi teha. Kas valijad sellest harjumusest p\u00e4rast valimisi loobuvad? V\u00f5ib-olla. Aga v\u00f5ib-olla ka mitte.<\/p>\n
Antiik-Kreeka kuningas Pyrrhos v\u00f5itis lahinguid sellise hinnaga, et tema enda s\u00f5nul oleks veel \u00fcks selline v\u00f5it ta h\u00e4vitanud. Sealt ka v\u00e4ljend “Pyrrhose v\u00f5it”. Eesti opositsioonierakondi ootab j\u00e4rgmistel valimistel ees ilmselt kerge v\u00f5it, aga selle kerge v\u00f5idu hind v\u00f5ib olla see, et hiljem on raske valitseda.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n