Kuue kuu euribor on alates aasta algusest t\u00f5usnud ja j\u00f5udis sel neljap\u00e4eval 2,6 protsendini, pankade kinnitusel ei ole see aga pidurdanud kodulaenude v\u00f5tmise aktiivsust, ka on olemasolevate laenuklientide huvi intressi fikseerimise vastu p\u00fcsinud madalal.<\/p>\n
Kuue kuu euribor, mis t\u00e4navu jaanuaris oli veidi \u00fcle kahe protsendi, on viimase pooleteise kuuga t\u00f5usnud 2,4 protsendilt 2,6 protsendini.<\/p>\n
Kuna euriboriga on seotud paljude Eesti inimeste kodulaen, m\u00f5jutavad selle liikumised laenumakseid, ent Coop Panga kodulaenude \u00e4riliini juhi Karin Ossipova s\u00f5nul k\u00f5rgem euribor kodulaenuhuvilisi eemale ei peleta.<\/p>\n
“Kodu ostetakse ja laen v\u00f5etakse enamasti siis, kui selleks on reaalne vajadus, mitte hetkeemotsioonide ajel. Seet\u00f5ttu ei avaldanud ka paari aasta tagune j\u00e4rsk euribori t\u00f5us kodulaenuturule m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset m\u00f5ju,” \u00fctles Ossipova.<\/p>\n
Samal p\u00f5hjusel peab ta t\u00f5en\u00e4oliseks, et v\u00f5imalike edasiste intressit\u00f5usude m\u00f5ju reaalmajandusele j\u00e4\u00e4b tagasihoidlikuks.<\/p>\n
Ossipova kinnitusel ei ole Coop pangas kodulaenutaotluste arv aasta algusest v\u00e4henenud, ehkki euribor on selle ajaga 0,4-0,5 protsendipunkti t\u00f5usnud. Ta m\u00e4rkis, et jaanuar ja veebruar on sesoonselt madalamate mahtudega kuud, klientide aktiivsus kasvab aga alates m\u00e4rtsist.<\/p>\n
Swedbanki pea\u00f6konomist T\u00f5nu Mertsina \u00fctles, et Swedbankis on huvi eluasemelaenude vastu eelmise aastaga v\u00f5rreldes samas suurusj\u00e4rgus. Enamik nende kodulaenukliente eelistab j\u00e4tkuvalt ujuvat intressi ning fikseeritud intressi valitakse suhteliselt harva.<\/p>\n
“Peamine p\u00f5hjus on t\u00f5en\u00e4oliselt selles, et pikema perioodi jooksul kujuneb fikseeritud intress \u00fcldjuhul kallimaks kui ujuv intress,” t\u00f5des Mertsina. “Laen v\u00f5etakse tavaliselt pikaks ajaks ja otsus selle kohta s\u00f5ltub peamiselt sellest, kuiv\u00f5rd kindlana tuntakse ennast t\u00f6\u00f6turul.”<\/p>\n
Samuti m\u00f5jutab juba olemasolevate laenude tagasimaksete kvaliteeti eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6turu ja majanduse \u00fcldine olukord ja v\u00e4hem hetkel prognoositud 0,5-protsendipunktine intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5us.<\/p>\n
Euribor v\u00f5ib aasta l\u00f5puks kolme protsendini t\u00f5usta<\/p>\n
Viimase pooleteise kuuga toimunud euribori t\u00f5us peegeldab Mertsina hinnangul juba suures osas keskpanga kaht intressim\u00e4\u00e4ra t\u00f5usu.<\/p>\n
“Finantsturgude praeguste ootuste kohaselt v\u00f5ib kuue kuu euribor t\u00f5usta aasta l\u00f5puks ligikaudu kolme protsendini,” lisas ta.<\/p>\n
Ka Ossipova kinnitas, et kodulaenuintresside pikaajaline fikseerimine on v\u00e4ga v\u00e4he levinud. Coop pangas on pikemaks ajaks kui 12 kuuks intressi fikseerinud alla \u00fche protsendi kodulaenuklientidest ning pole ka t\u00e4heldatud, et huvi selle vastu oleks viimasel ajal kasvanud.<\/p>\n
Eesti Panga andmetel v\u00e4ljastasid pangad selle aasta nelja kuuga kodulaene 822,4 miljoni euro eest, mida on 13,8 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.<\/p>\n
“Selle p\u00f5hjuseks on esiteks eelmise aastaga v\u00f5rreldes madalam intressitase,” s\u00f5nas Ossipova, kelle s\u00f5nul oli mullu nelja esimese kuu keskmine kodulaenuintress 3,9 protsenti, t\u00e4navu on see aga 3,7 protsenti. “Teiseks m\u00f5jutab kodulaenude v\u00f5tmist tarbija kindlustunne ning majanduse \u00fcldine seis. Siin on m\u00e4rgata selget paranemist v\u00f5rreldes eelmise aastaga.”<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et klientide aktiivsus ei ole kasvanud \u00fcksnes kodulaenude v\u00f5tmisel, vaid ka uute ja kasutatud autode liisimisel.<\/p>\n
Prognoosid s\u00f5ltuvad arengutest L\u00e4his-Idas<\/p>\n
T\u00f5nu Mertsina m\u00e4rkis, et Swedbanki hinnangul t\u00f5stab Euroopa Keskpank sel aastal oma intressim\u00e4\u00e4ra kahel korral, kokku 0,5 protsendipunkti, viies selle praeguselt kahelt protsendilt 2,5 protsendini. J\u00e4rgmisel aastal peaks keskpank aga oma intressim\u00e4\u00e4rasid taas langetama.<\/p>\n
“Sellisel intressit\u00f5usul ei tohiks olla tugevat piiravat m\u00f5ju eluasemelaenu n\u00f5udlusele. Pigem j\u00e4\u00e4b see tagasihoidlikuks. Vaatamata euribori t\u00f5usule toetab t\u00e4navune tugev netopalga kasv eluasemete taskukohasust, ehkki t\u00f5en\u00e4oliselt saavutab see oma tipptaseme aasta esimeses pooles. Eluaseme k\u00e4ttesaadavamaks muutumine parandab ka aktiivsust kinnisvaraturul,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Samas on sellise stsenaariumi eelduseks, et s\u00f5da L\u00e4his-Idas saab varsti lahenduse ja energiahindade t\u00f5us ei muutu p\u00fcsivaks. Viimased s\u00fcndmused n\u00e4itavad aga, et Iraaniga peatselt rahuleppeni j\u00f5udmine ja geopoliitiliste pingete rahunemine v\u00f5ib minna oodatust kauem.<\/p>\n
“Suurim risk sellele prognoosile on konflikti eskaleerumine v\u00f5i ka selle pikalt p\u00fcsimine L\u00e4his-Idas. Siis v\u00f5ivad nii energiahinnad kui ka inflatsioon t\u00f5usta k\u00f5rgemale ning keskpank peaks kaaluma t\u00e4iendavaid samme,” lausus Swedbanki pea\u00f6konomist.<\/p>\n
2015. aastast kuni 2022. aasta keskpaigani oli euribor negatiivne. Sellele j\u00e4rgnenud t\u00f5usu tipphetkel, oktoobris 2023, kerkis euribor 4,143 protsendile. Kuue kuu\u00a0euribori\u00a0rekord p\u00e4rineb 2008. aasta s\u00fcgisest, mil see oli 5,431 protsenti.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuue kuu euribor on alates aasta algusest t\u00f5usnud ja j\u00f5udis sel neljap\u00e4eval 2,6 protsendini, pankade kinnitusel ei ole…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":201918,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,5638,37,33,35,34,36,3721,3466,1431,2275],"class_list":["post-201917","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-coop-pank","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euribor","tag-intressid","tag-kodulaen","tag-swedbank"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116737522532263883","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201917","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=201917"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201917\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/201918"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=201917"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=201917"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=201917"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}