Koos k\u00e4tte j\u00f5udnud soojade ilmadega seavad paljud suuna suvekodude poole. Paraku kaasneb sellega ka nimekiri t\u00f6\u00f6dest, mis seal tegemist ootab. \u00dchel aastal saab korda trepp, j\u00e4rgmisel suvel vahetatud aken, siis parandatud katusenurk v\u00f5i pandud uus boiler.<\/p>\n
Iga t\u00f6\u00f6 teeb elamistingimusi natuke paremaks, kuid samal ajal maja vananeb ja tegemist vajavaid t\u00f6id tuleb juurde, samuti muutub arusaam ootusp\u00e4rastest mugavustest. Nii v\u00f5ibki juhtuda, et kuigi igal aastal saab midagi tehtud ja eluolu paremaks, on lahknevus ootuste ja tegelikkuse vahel hoopis kasvanud.<\/p>\n
Pensionidega on sarnane paradoks. Tuleviku pension on eurodes praegusest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem ning pakub ka paremat ostuj\u00f5udu, aga kui palgad ja \u00fchiskonna tavaline elustandard liiguvad kiiremini eest, v\u00f5ib pension\u00e4r olla korraga paremas seisus kui praegune pension\u00e4r, ent oma aja keskmisest elustandardist hoopis kaugemal.<\/p>\n
Arenguseire Keskus anal\u00fc\u00fcsis hiljuti, kui suureks v\u00f5iksid kujuneda pensionid 2050. aastal ning millise ostuj\u00f5u need n\u00fc\u00fcdsetega v\u00f5rreldes tagavad, eeldusel, et pensionis\u00fcsteemis muudatusi ei tehta.<\/p>\n
Kogu t\u00f6\u00f6elu jooksul Eesti keskmist palka teeninud inimene hakkaks saama \u00fcksnes esimesele sambale toetudes netopensionina ligikaudu 2044 eurot kuus. Kuiv\u00f5rd pidev hinnat\u00f5us v\u00e4hendab raha ostuj\u00f5udu, annab parema tunnetuse, kui tuua see pension t\u00e4nap\u00e4evastesse hindadesse. Rahandusministeeriumi pikaajalisest prognoosist l\u00e4htudes oleks see summa praeguses v\u00e4\u00e4rtuses v\u00f5rreldav 1223 euroga. Lisades, et 2025. aasta keskmine netopension oli 816 eurot kuus, viitab see arvutus, et ka \u00fcksnes esimesele sambale toetumine tagab tulevastele pension\u00e4ridele t\u00e4nasest m\u00e4rksa suurema ostuj\u00f5u.<\/p>\n
“Pensionide mahaj\u00e4\u00e4mus v\u00f5rreldes keskmise palgaga kasvab ning koos sellega ilmselt suureneb ka tunnetuslik ebav\u00f5rdsus.”<\/p>\n
Paraku j\u00e4\u00e4b \u00fcksnes esimesele sambale toetuva pension\u00e4ri sissetulek tulevikus keskmise palgaga v\u00f5rreldes praegusest madalamaks ehk suhteline ebav\u00f5rdsus kasvab. 2025. aastal moodustas keskmine netovanaduspension ligikaudu 52 protsenti keskmisest netopalgast, kuid 2050. aastal j\u00e4\u00e4b \u00fcksnes esimesele sambale tuginev netopension keskmist palka teeninud inimesel umbes 43 protsenti tasemele. Ehk lihtsamalt, pensionide mahaj\u00e4\u00e4mus v\u00f5rreldes keskmise palgaga kasvab ning koos sellega ilmselt suureneb ka tunnetuslik ebav\u00f5rdsus.<\/p>\n
Teine sammas aitab elatustaset t\u00f5sta ja riske hajutada<\/p>\n
Teise samba ehk kogumispensioni olemasolu suurendab tulevast pensioni m\u00e4rgatavalt. Kui keskmist palka teeniv inimene maksab teise sambasse kaks protsenti oma brutopalgast ja sellele lisandub neli protsenti sotsiaalmaksu arvelt, t\u00f5useb tulevane netopension praeguses v\u00e4\u00e4rtuses veerandi v\u00f5rra ehk 1550 eurole.<\/p>\n
Kui inimene on kasutanud 2025. aastast tekkinud v\u00f5imalust t\u00f5sta isiklikke sissemakseid kuue protsendini, oleks prognoositav pension praeguses v\u00e4\u00e4rtuses juba 1726 eurot ehk enam kui 40 protsenti suurem v\u00f5rreldes \u00fcksnes esimesele sambale toetuva pensioniga.<\/p>\n
Mitmele sambale toetuv pensionis\u00fcsteem muudab pensioni ka erinevate majanduslike ja demograafiliste \u0161okkide suhtes vastupidavamaks, hajutades riske t\u00f6\u00f6turu ja kapitaliturgude vahel. N\u00e4iteks kui Eesti r\u00e4nden\u00e4itajad v\u00f5i h\u00f5ivem\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4vad prognoositust madalamaks, aitab teine sammas neid negatiivseid m\u00f5jusid leevendada.<\/p>\n
Ei tohi j\u00e4tta m\u00e4rkimata, et teise ja ka kolmandasse sambasse investeerimine v\u00e4hendab praegust ostuj\u00f5udu ja heaolu. Kaheprotsendiline sissemakse teise sambasse v\u00e4hendab keskmist palka teeniva inimese kasutatavat tulu umbes 33 euro v\u00f5rra kuus, k\u00f5rgendatud ehk kuueprotsendiline makse saja euro v\u00f5rra kuus. See on selgelt tajutav j\u00e4releandmine elukvaliteedis, kuid tasuks on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgem elustandard pensionieas.<\/p>\n
Ka praegused pensionile minejad on teisest sambast v\u00f5itnud<\/p>\n
Kogumispensioni s\u00fcsteem loodi Eestis 2002. aastal ning aastate jooksul on sellele \u00f5igustatult ette heidetud liiga k\u00f5rgeid tasusid, eba\u00fchtlast tootlust, keerulisi reegleid ja seda, et osa sotsiaalmaksust suunatakse kogumissambasse, mist\u00f5ttu inimese esimese samba pension j\u00e4\u00e4b hiljem v\u00e4iksemaks.<\/p>\n
Lisaks on teise samba \u00fcmber olnud palju poliitilist t\u00f5mblemist, mis on inimeste usaldust paratamatult v\u00e4hendanud. Seet\u00f5ttu on \u00f5igustatult k\u00f5hklusi, kas see k\u00f5ik on inimese jaoks l\u00f5puks \u00fcldse \u00e4ra tasunud.<\/p>\n
“Teise sambasse oleks sellel n\u00e4idisinimesel 2025. aasta l\u00f5puks kogunenud \u00fcle 28 000 euro.”<\/p>\n
Tehes taas n\u00e4idisarvutuse inimese kohta, kes teenis t\u00f6\u00f6elu jooksul Eesti keskmist palka, liitus teise sambaga kohe selle loomise ajal ehk 2002. aasta suvel ja j\u00e4i vanaduspensionile 2026. aasta alguses, saab l\u00fchidalt \u00f6elda, et on \u00e4ra tasunud k\u00fcll. Kui inimene ei oleks teise sambaga liitunud, olnuks tema esimese samba netopension 2026. aasta alguses 793 eurot kuus. Teise sambaga liitunul olnuks esimese samba pension v\u00e4iksem, 757 eurot kuus. Kuid sellele lisandub kogumispension: teise sambasse oleks sellel n\u00e4idisinimesel 2025. aasta l\u00f5puks kogunenud \u00fcle 28 000 euro, mis v\u00f5imaldaks maksta igakuist pensionilisa.<\/p>\n
See pensionilisa on ajas kasvav, sest v\u00e4lja maksmata j\u00e4\u00e4gile teenitakse igal kuul tootlust juurde. Kui kasutada sambasse kogunenud vara \u00e4ra n\u00e4iteks 20 aasta jooksul, siis esimesel pensionikuul laekuks 118 eurot, viimasel juba 288 eurot. Kogupensioniks teeks see esimesel pensionikuul 875 eurot kuus ehk 82 eurot rohkem kui ainult esimesele sambale toetudes. Edaspidi see pensioniv\u00f5it j\u00e4rk-j\u00e4rgult suureneb.<\/p>\n
Inimese enda sissemaksete kulu on kogumise perioodil olnud veidi v\u00e4hem kui 6000 eurot, hinnat\u00f5usuga korrigeeritult 8681 eurot. Selle v\u00f5rra on inimene pidanud oma tarbimisv\u00f5imalusi ja heaolu pensioni kogumise ajal piirama.<\/p>\n
Arvutuse j\u00e4rgi teenib teisest sambast saadav suurem pension inimese enda panuse tagasi veidi v\u00e4hem kui kaheksa pensioniaastaga. P\u00e4rast seda on teisest sambast tulev lisapension inimese jaoks juba selge rahaline v\u00f5it. Kui peaks juhtuma k\u00f5ige halvem ja pensionip\u00f5lv j\u00e4\u00e4b 20 aastast l\u00fchemaks, ei kao teise sambasse kogutud vara \u00e4ra, sest v\u00e4lja maksmata j\u00e4\u00e4k on p\u00e4randatav.<\/p>\n
V\u00e4ljamakseid saab jaotada ka pikema perioodi peale. Sel juhul on igakuine pensionilisa v\u00e4iksem, kuid see kestab kauem ning teisest sambast saadav koguv\u00f5it j\u00e4\u00e4b arvutuse j\u00e4rgi positiivseks ka v\u00e4ga pika pensionip\u00f5lve korral.<\/p>\n
Pensionide \u00fcle arutades kipume sageli k\u00fcsima, kas inimene tuleb vanadusp\u00f5lves toime. V\u00e4\u00e4rikas pensionip\u00f5lv ei t\u00e4henda ainult seda, et h\u00e4davajalik saab kaetud, vaid inimesel s\u00e4ilib v\u00f5imalus elada oma aja m\u00f5istes tavalist elu ja teha seda ilma \u00fcleliigse rahalise pingeta. Nagu suvekodu puhul ei piisa sellest, et igal aastal saab m\u00f5ni t\u00f6\u00f6 tehtud, kui t\u00f6\u00f6de j\u00e4rg ja ootused eest \u00e4ra liiguvad, ei piisa ka pensionide puhul ainult teadmisest, et pension eurodes kasvab.<\/p>\n
Riiklik pension j\u00e4\u00e4b vanadusp\u00f5lve oluliseks toeks, kuid senise elustandardi hoidmiseks tasub ka ise pensioniks kogumist t\u00f5siselt v\u00f5tta. Mida varem ja j\u00e4rjepidevamalt seda teha, seda suurem on v\u00f5imalus, et tuleviku pension ei j\u00e4\u00e4 elule jalgu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Koos k\u00e4tte j\u00f5udnud soojade ilmadega seavad paljud suuna suvekodude poole. Paraku kaasneb sellega ka nimekiri t\u00f6\u00f6dest, mis seal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":202356,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2597,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,31656,28,29,83862,19,22027,1323,777,8606,41139,83863,25,674,23,24,83864,22,20,21216,30],"class_list":["post-202355","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arenguseire-keskus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kogumispension","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-magnus-piirits","tag-news","tag-ostujoud","tag-palk","tag-pension","tag-pensionarid","tag-pensioni-ii-sammas","tag-pensioni-iii-sammas","tag-populaarseimad-lood","tag-too","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uku-varblane","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanaduspension","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116740353205149220","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202355","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=202355"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202355\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/202356"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=202355"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=202355"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=202355"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}