Te p\u00f5genesite 11-aastaselt s\u00f5ja jalust Eestist, kasvasite \u00fcles Marokos, tegite hiilgava teaduskarj\u00e4\u00e4ri Kanadas ja Ameerika \u00dchendriikides ning j\u00f5udsite l\u00f5puks tagasi Tartusse. Teie teekond h\u00f5lmab geograafiliselt ja poliitiliselt p\u00e4ris suurt osa l\u00e4hiajaloo geograafilisest ja poliitilisest spektrist. Samas elame me endiselt ajal, mil r\u00e4nne, eksiilikogemus ja rahvuslik ilmaj\u00e4etus pole kuhugi kadunud. Mida t\u00e4hendab teie jaoks m\u00f5iste kodu?<\/p>\n
Rein Taagepera: Minu kodulinn on Tartu. Kui v\u00f5tta koduks see koht, kuhu on k\u00f5ige rohkem tr\u00e4\u00e4ni kogunenud, siis on kodu Irvine’i linn Californias. Nii et kodulinn on \u00fchel pool lompi ja kodu teisel pool. Olen n\u00fc\u00fcd juba 30 aastat elanud Tartus Riiam\u00e4el, aga seal on kraami v\u00e4hem. S\u00fcnnikodu on Karlovas S\u00f5bra t\u00e4naval ja muidugi s\u00fcndisin Toomem\u00e4el kliinikus, t\u00e4nases Skytte instituudis.<\/p>\n
Juba mituk\u00fcmmend aastat tagasi kirjutasite, et Eesti 1939. aasta h\u00e4\u00e4letu alistumise ps\u00fchholoogiline juur peitus toonaste Eesti juhtide alateadlikus talupoeglikus kuulekuses. Eesti taasiseseisvumisest on m\u00f6\u00f6das rohkem kui 35 aastat. Mil m\u00e4\u00e4ral n\u00e4ete seda orjamentaliteeti t\u00e4nap\u00e4eva Eesti poliitikute seas ning millistes olukordades see k\u00f5ige rohkem v\u00e4lja l\u00f6\u00f6b?<\/p>\n
Rein Taagepera: See on 30 aasta jooksul k\u00f5vasti muutunud. Muidugi toimus k\u00fcpsemine edasi juba N\u00f5ukogude ajal. See polnud ainult paigalseismine ja koogutamine, vaid Eesti kultuuri s\u00fcgavus pikenes m\u00e4\u00e4ratult. Nii et praegu on hoopis teistsugune olukord kui siis, kui juhid tulid s\u00f5na otseses m\u00f5ttes talutarest. Seda, et nad k\u00e4itusid nii, nagu nad k\u00e4itusid, ei saa neile ette heita, sest sellise taustaga oli see peaaegu et v\u00e4ltimatu.<\/p>\n
Praeguseks on l\u00e4vimine rahvuste vahesid tasandanud. Ma n\u00e4en, kui palju on Eestis n\u00e4iteks segaabielusid v\u00e4lismaalastega \u00fcle terve maailma. Seega loob kokkupuude m\u00f5nikord s\u00f5prusi ja teinekord h\u00f5\u00f5rumisi. Inimesi on aga maailma nii palju juurde tulnud, et jalge all j\u00e4\u00e4b maapinda v\u00e4heks. See, kui teine inimene liiga ligidal seisab, vihastab.\u00a0<\/p>\n
Kunagi kirjutasin ka liiklushuligaanidest kui orjamentaliteedi kandjatest. Kui vaba inimese vabadus moodustub eneseuhkusest ning soovist olla \u00fchiskonna tootlik ja hooliv liige, siis orjale on loomulik \u00fchiskonnale vastandumine. Temast ei olene midagi ja \u00fchiskond ei paku talle midagi, nii et orjamentaliteet v\u00e4ljendub mitmesuguses eneseh\u00e4vituslikus k\u00e4itumises.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3652279h5bf5t24.jpg\"\/)
Rein Taagepera. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Olete hoiatanud, et noored demokraatiad komistavad sageli l\u00fchiajalisest poliitilisest omakasust s\u00fcndinud \u00fcledisainitud valimisreeglite otsa, ning soovitanud l\u00e4htuda p\u00f5hiseaduslikust lihtsusest. Kui vaatate Eesti praegust valimiss\u00fcsteemi ja n\u00e4iteks selle keerukaid kompensatsioonimandaadi skeeme, kuidas hindate selle arusaadavust ja m\u00f5ju valijate usaldusele?\u00a0<\/p>\n
Rein Taagepera: \u00dcks k\u00f5ige keerulisemaid valimiss\u00fcsteeme, mida tean, on \u0160veitsis. Kui ma selle endale selgeks teeks, kulub mul selle toimimise kirjeldamisele umbes tund aega. Kui paluksite mul homme oma juttu korrata, oleks mul asjad juba segi l\u00e4inud. Ometi see toimib!<\/p>\n
\u00dcks asi on see, kas rahvas saab valimiss\u00fcsteemist aru, ja teine see, kas ta usaldab valimiss\u00fcsteemi. Autot ostes me \u00fcldiselt ei muretse, kas saame mootori toimimisest tegelikult aru. Peaasi, et meil on kogemus, kuidas see toimib.<\/p>\n
Iga uut valimiss\u00fcsteemi \u2013 isegi parimaid \u2013 ebausaldatakse, kuna need on uued. P\u00e4rast harjutakse \u00e4ra, isegi kui s\u00fcsteem on paljuski narr. Nii et kui praegu oleks soov valimiss\u00fcsteemi lihtsustada, siis pole mul selle vastu midagi. Samas pole seda, mis toimib, vaja tingimata parandada.<\/p>\n
Kas 35 aastat on Eesti m\u00f5istes olnud piisavalt pikk aeg, et kitsaskohad ilmsiks tuleks? Ja kui neid leidub, siis milliseid muudatusi oleks teie hinnangul vaja?<\/p>\n
Rein Taagepera: \u00dcldiselt v\u00f5ib \u00f6elda, et mida keerulisem on valimiss\u00fcsteem, seda rohkem v\u00f5ib tulla ootamatusi. Mina eelistaksin kas \u00fcht \u00fclemaalist valimisringkonda koos m\u00f5ningate piirangutega, nagu viie protsendi k\u00fcnnis, v\u00f5i siis viiemandaadilisi ringkondi. See annaks kenasti ruumi kahele-kolmele erakonnale ehk kahandaks parteide arvu v\u00f5rreldes praegusega, mis kipub olema \u00fclearu k\u00f5rge.<\/p>\n
Vahepeal tundus, et asi tasandub nelja parlamendierakonna juures, aga me n\u00e4eme \u00fcle maailma, et sama s\u00fcsteemiga riikides ei kao erakonnad kuhugi. Uut erakonda on lihtsam luua, kui vana kinni panna. Minu endisel \u00f5pilasel Allan Sikul, kes \u00f5petab Londonis politoloogiat, ilmus paari aasta eest raamat, mis k\u00e4sitleb just seda erakondade vohamist.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides erakondade vohamisest, majoritaarsete valimiss\u00fcsteemide puhul on tavaliselt eeldatud, et esile kerkib kaks domineerivat parteid, mis omavahel v\u00f5istlevad. Samas n\u00e4eme n\u00e4iteks \u00dchendkuningriigis, kus kaks erakonda on pikalt poliitikat kujundanud, viimastel aastatel \u00fcha killustunumat pilti. Kuidas te seda muutust selgitate?<\/p>\n
Rein Taagepera: See on t\u00f5esti politoloogide tavatarkuse vastu! Nii kaua, kui kahe erakonna s\u00fcsteem kestis, oli v\u00e4ga hea seletus, et kolmandal erakonnal on raske t\u00f5usta, kui ta pole just piirkondlik erakond. M\u00f5lemad suured erakonnad v\u00f5istlevad siis keskmise valija p\u00e4rast.<\/p>\n
Samas avastati USA-s juba ligi 50 aasta eest, et keskmine valija on v\u00e4ga passiivne valija. Kas ta \u00fcldse l\u00e4heb valima, kui ta niikuinii k\u00f5hkleb kahe vahel? Kuna mitmel pool ollakse mures, et paljud inimesed ei tule valima, siis on t\u00f5husam erutada ja \u00e4rritada \u00e4\u00e4rmuslikke toetajaid. N\u00f5nda tulevad valima need, kes muidu ainult k\u00f5rtsis valitsust kiruvad. Erakonnad saavad paraku omalt poolt valimisosalust v\u00e4ga v\u00e4he t\u00f5sta, katsudes veenda keskmist valijat, et nemad on tsipa paremad kui teine.\u00a0<\/p>\n
\u00dcle maailma on vaeste ja rikaste huvide vastuolu see, mis seletab niinimetatud parem- ja vasakpoolsust. Sellel oli t\u00f5si taga, kui vaesed olid n\u00e4ljasurma \u00e4\u00e4rel ja selle j\u00e4rgi jaguneti poliitiliselt. N\u00fc\u00fcd on aga n\u00e4ljasurm arenenud maades haruldane ja majanduslikud huvid teisej\u00e4rgulised. Pigem jagunetakse ideede alusel.<\/p>\n
Kui m\u00f5tled lihtsalt majanduslikult, pead arvestama, et kui h\u00e4\u00e4letad v\u00e4ikese kandepinnaga erakonna poolt, l\u00e4heb su h\u00e4\u00e4l raisku, ja majanduslikult on see raiskamine. Kui oled aga ideoloogiliselt ajendatud valija, siis h\u00e4\u00e4letad oma s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi ka siis, kui see erakond kogu aeg peksa saab. Seda juhtus Euroopas ja Jaapanis n\u00e4iteks kommunistlike parteidega aastak\u00fcmnete kaupa \u2013 nende toetajad ei loobunud v\u00e4ikeste erakondade poolt h\u00e4\u00e4letamast.<\/p>\n
Nii et majanduslik ja elukondlik heaolu paneb inimesi paraku ajama v\u00e4hem praktilist ning m\u00f5nes m\u00f5ttes tigedamat poliitikat. See v\u00f5ib majandust natukene kahjustada, kuid kui ujud rikkuses, pole sellest justkui lugu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3654166hf314t24.jpg\"\/)
Intervjuu Rein Taageperaga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
L\u00e4hekski selle ebav\u00f5rdsuse teemaga edasi. N\u00e4eme \u00fcle maailma ja ka siin Ida-Euroopas, kuidas suur majanduslik ebav\u00f5rdsus ja kapitali koondumine v\u00f5ivad hakata poliitikat oligarhiliseks muutma. Kes kontrollib meediat v\u00f5i suuremat parteid, sellel on ka v\u00f5im. Kuiv\u00f5rd suudavad vaba konkurents ja esindusdemokraatlikud institutsioonid selles maailmas veel \u00fchiskondi tegelikult kujundada?<\/p>\n
Rein Taagepera: Oleme uue olukorra ees. Ropult rikkaid inimesi on alati olnud ja samal ajal ka \u00f5udselt vaeseid. N\u00fc\u00fcd on olukord selline, et ropult rikkaid on endiselt, aga kuna varandust saab koguda \u00fcle maailma, siis v\u00f5ib seda koguneda rohkem kui omal ajal Rooma riigis. Teisalt on tavalised inimesed, kes elavad t\u00e4itsa ilusti.<\/p>\n
Ainult et oligarhid v\u00f5ivad nende h\u00e4\u00e4led \u00e4ra osta \u2013 peamiselt ajupesu, mitte rahaga. M\u00f5nikord \u00f6eldaksegi ju, et asi peab minema v\u00e4ga viletsaks, enne kui m\u00f5istus persest p\u00e4he tuleb. See on v\u00f5\u00f5ras maailm, mida pole kunagi varem olnud. Praegu saame endale lubada luksust, et m\u00f5istus liigub j\u00e4lle peast kuhugi mujale, ilma et sellele j\u00e4rgneks otsest karistust.<\/p>\n
Ma ei tea, kas see on selle muutusega seotud, aga olen viimasel ajal rohkem tegelenud maailma ajaloo s\u00fcstemaatikaga 5000 aasta l\u00f5ikes ja uurinud, milliseid \u00f5ppetunde sellest leida v\u00f5ib. Praegu on meil liiga palju inimesi ning inimese kohta liiga v\u00e4he maad, \u00f5hku ja vett. See muudab meid vist ps\u00fchholoogiliselt tigedamaks.<\/p>\n
Samas on meil j\u00f5ukus, millega me ei oska midagi peale hakata. T\u00e4nap\u00e4eval on vaja toota selleks, et inimestel oleks t\u00f6\u00f6d ja tegevust, ning samal ajal on vaja, et toodangut tarbitaks. \u00dcksk\u00f5ik, milline on ametlik religioon v\u00f5i ideoloogia, \u00fcle maailma kuni Indiani v\u00e4lja on peamine usk ikkagi tarbimisreligioon. Reklaami ja teiste inimeste kaudu surutakse peale, et tarbida tuleb v\u00f5imalikult palju, reisida sinna-t\u00e4nna, osta seda ja teist, soetada k\u00f5ige uuemat ning visata \u00e4ra vana, kuigi see veel toimib.<\/p>\n
Tarbimisusk p\u00f5rkub maailmaga, kus toorainete saadavus kahaneb k\u00e4rmelt, eriti seet\u00f5ttu, et inimeste arv kasvab endiselt meeletult. Kontrast seisneb selles, et \u00fchelt poolt kasvab inimkond k\u00fcll kiiresti, kuid kasvutempo kahaneb. See t\u00e4hendab n\u00e4iteks, et eakaid on liiga palju ja t\u00f6\u00f6ealisi nendega v\u00f5rreldes liiga v\u00e4he. T\u00f6\u00f6ealiste koormus ei luba neil rohkem lapsi saada, mis omakorda kindlustab, et s\u00fcndimus langeb veelgi. See on \u00fcleminekuaeg, mil vanureid on erakordselt palju ja k\u00f5ik need probleemid kuhjuvad. M\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral oli selline olukord ka 2000 aasta eest, aga palju v\u00e4iksemas ulatuses.<\/p>\n
Tuleme varsti selle ajaloo juurde tagasi. R\u00e4\u00e4gime enne aga teie l\u00e4henemisest politoloogiale \u2013 loogilisest mudeldamisest. Kriitikud heidavad kvantitatiivsele politoloogiale sageli ette, et see on tegelikult lihtsalt f\u00fc\u00fcsikakadedus. V\u00e4idetakse, et inimesed pole aatomid ja Newtoni seaduste otsimine \u00fchiskonnast on naiivne. Teie olete f\u00fc\u00fcsikuharidusega ja risti vastupidisel seisukohal: sotsiaalteadlased lihtsalt ei oska f\u00fc\u00fcsika mudeleid ja meetodeid \u00f5igesti kasutada. Millises seisus on poliitikateadus teie hinnangul praegu? Kas oleme j\u00f5udnud kirjeldamisest ja n\u00e4htuste seletamisest ennustamiseni?<\/p>\n
Rein Taagepera: Ma ei tea, kuhu j\u00f5uaks praegune f\u00fc\u00fcsik, aga f\u00fc\u00fcsikakadedusest r\u00e4\u00e4kides \u2013 vaatame, kuidas f\u00fc\u00fcsikuid \u00f5petatakse. Neilt n\u00f5utakse armutult matemaatika valdamist. Olen naljatamisi v\u00e4lja pakkunud, sest ma ei usu, et see kunagi teostuks, aga tegelikult m\u00f5tlen seda t\u00f5siselt, et enne kui inimene lubatakse politoloogiat \u00f5ppima, peaks ta tegema bakalaureuset\u00f6\u00f6 m\u00f5nes loodusteaduses. Nii nagu Ameerikas \u00f5pitakse arstiteadust alles doktoritasandil: enne pead tegema bakalaureusekraadi \u00fcksk\u00f5ik milles muus.<\/p>\n
Kuna politoloogid ei osanud aga arvutada, leidsid nad arvutite tulekuga p\u00e4\u00e4setee. Tekkis m\u00f5te, et arvutamist polegi vaja \u00e4ra \u00f5ppida, saab lihtsalt arvutil kl\u00f5psutada ja see teeb t\u00f6\u00f6 ise \u00e4ra. \u00dcks asi on arvutada, teine asi on aga arvutusi m\u00f5testada ehk teada, mida arvutusse sisse panna ja mida tulemustest p\u00e4rast v\u00e4lja lugeda.\u00a0<\/p>\n
Seej\u00e4rel avastasid politoloogid lineaarregressiooni. Esitan tavaliselt \u00f5pilastele selle kohta \u00fche n\u00e4ite. Mida on vajalik elus p\u00fcsimiseks? Toitu on vaja, hea k\u00fcll, kirjutame T. \u00d5hku on vaja, kirjutame \u00d5. Vett on ka vaja, kirjutame V. Siis kirjutame ette E ja ma \u00fctlen, et elu ehk E v\u00f5rdub toit pluss vesi pluss \u00f5hk. Kas klapib?<\/p>\n
Ei klapi.<\/p>\n
Rein Taagepera: No vot, osadel \u00f5pilastel on ikka ka tunne, et ei klapi, aga miks ei klapi? Mida peaks seal muutma? Siis t\u00f5useb m\u00f5ne aja p\u00e4rast \u00fcks k\u00e4si, et peaks liitmise asemel korrutama\u2026 ja seda pole politoloogid veel avastanud. Nemad liidavad ja lahutavad, aga ei korruta ega astenda. N\u00e4htavasti on see keskkoolimatemaatika neile liiga raske.<\/p>\n
Mulle on \u00f6eldud, et \u00e4ra tarvita matemaatikat, millest politoloogid aru ei saa. Minu vastus on inglise keeles, et \u00e4rge nimetage seda sel juhul political science-iks \u2013 poliitikateaduseks.\u00a0<\/p>\n
Muidugi on olemas v\u00e4ga lihtne viis, kuidas lineaarregressiooni rakendada. F\u00fc\u00fcsikavalemites on korrutused enamasti selsamal p\u00f5hjusel: \u00f5hk ja vesi ei liitu, vaid korrutuvad. Keskkoolimatemaatika \u00fctleb, et kui tegurid korrutuvad, siis nende logaritmid liituvad.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd midagi soovitada politoloogile, kes ei taha matemaatikat otsast peale \u00f5ppida ja m\u00f5ista, v\u00f5ta v\u00e4hemalt oma sisendid ja \u00e4ra liida neid, vaid korruta. Ja alles seej\u00e4rel kasuta nende logaritmide lineaarregressiooni, mis sulle nii armas on.\u00a0<\/p>\n
Kui arvutid tulid, \u00fctlesid nende loojad ja f\u00fc\u00fcsikud: “R\u00e4mps sisse, r\u00e4mps v\u00e4lja.”. Mina t\u00e4iendaksin seda: olen n\u00e4inud v\u00e4ga palju juhtumeid, kus sisse l\u00e4heb oivaline andmestik ja v\u00e4lja tuleb ikka r\u00e4mps.<\/p>\n
Olen kogu elu katsunud politoloogiat suunata m\u00f5tleva kvantitatiivsuse poole. M\u00f5tleval kvalitatiivsel politoloogial on m\u00f5tet ning ilma selleta pole kvantitatiivsust isegi millelegi rajada. M\u00f5ttelage kvantitatiivsus ajab mind aga oksele.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3652216h8851t24.jpg\"\/)
Taagepera Taageperaga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
L\u00e4heme sellest johtuvalt edasi. Teie eksperiment gravitatsiooniseaduse andmetega n\u00e4itas, et ilma loogilise h\u00fcpoteesita ei suuda sotsiaalteadlaste mudelid tuvastada isegi fundamentaalseid loodusseadusi. 2026. aastal anal\u00fc\u00fcsivad tehisintellekti mudelid andmeid sekunditega, otsides suurtest andmemassidest korrelatsioone. Kuidas m\u00f5jutab see teaduslikku m\u00f5tlemist?\u00a0<\/p>\n
Rein Taagepera: Kogu meie m\u00f5tlemise m\u00f5te oli algselt energiat kokku hoida. Masin tegi n\u00e4iteks kaevamist\u00f6\u00f6 \u00e4ra v\u00e4iksema inimpingutusega. Kui arvutid tulid, tundus alguses, et paberimajandus kahaneb. Tegelikult l\u00e4ks vastupidi ning paberi tootmine ja tarbimine kasvasid.<\/p>\n
Praegu on ehmatav, kui energiakulukas see tehisaru on. Selle asemel, et meie energiatarbimist kahandada, suurendab see seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Nii kiireneb \u00fclemaailmne inimkonna kinnijooksmine, mida s\u00fcvendavad praegu koos paljud tegurid. Tehisarul pole iseenesest midagi viga, aga see tuleb liiga kaugelt ja liiga kiiresti. See, mis on juhtunud k\u00fcmne aasta jooksul, oleks pidanud toimuma saja aasta v\u00e4ltel. Nii j\u00e4\u00e4nuks inimesel aega seda seedida ja kahjulikke tagaj\u00e4rgi v\u00e4ltida.<\/p>\n
Mis puutub teadusesse, siis madalad viljad nopib tehisaru kohe \u00e4ra. Minu kvantitatiivse politoloogia kursusel saaks tehisaru hindeks A+, sest tal pole meelet\u00f5rkeid, mis tekivad inimesel. Samas on tehisaru tagasivaatav ehk ta kordab s\u00fcstemaatiliselt seda, mis on juba paika pandud.\u00a0<\/p>\n
Ta suudab lahendada k\u00fcll \u00fcle inimv\u00f5imete k\u00e4ivaid matemaatilisi probleeme, kuid tal puudub tulevikuvaade. Ma ei tea, kas seda saab sisse ehitada. Elu sai juba kolme miljardi aasta eest sellise nipiga hakkama, et leiutas kahesoolise paljunemise. See t\u00f5i kaasa v\u00f5istluse, mis annab sihi, mis on omakorda k\u00f5ige inimliku taga peidus. V\u00f5ib-olla peaks tehisaru loovaks muutumiseks ehitama ta kahesooliseks.<\/p>\n
Kas olete ise proovinud kasutada m\u00f5nda generatiivset mudelit?<\/p>\n
Rein Taagepera: Ei, kuna asjad muutuvad liiga kiiresti, olen viimased 30 aastat p\u00fchendanud selle totra liikumise aeglustamisele.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime n\u00fc\u00fcd demograafiast. Aastak\u00fcmned tagasi \u0161okeerisite Eesti avalikkust demograafilise vetsupoti kujundiga. Hoiatasite, et 1990. aastate s\u00fcndimusauk toob 2020. aastate keskpaigas matemaatilise paratamatusena kaasa uue vabalanguse. N\u00fc\u00fcd, 2026. aastal, olemegi j\u00f5udnud selle augu p\u00f5hja. Kuidas peaks riik reageerima millelegi, mis n\u00e4ib olevat v\u00e4\u00e4ramatu seadus?<\/p>\n
Rein Taagepera: Abikaasa Mare ohkas, kui ta seda v\u00e4ljendit kuulis, aga m\u00f6\u00f6nis, et see on tabav. Riik ei saa teha midagi peale toolide \u00fcmberpaigutamise. K\u00f5ik, mida inimene saab enda ja \u00fchiskonna h\u00fcveks teha, on hakata kahtlema oma v\u00e4\u00e4rtustes ja sihtides.<\/p>\n
Samal ajal ei t\u00e4henda \u00fclerahvastumine seda, et me ei peaks m\u00f5istlikul m\u00e4\u00e4ral lapsi saama. See on bioloogiliselt meisse sisse ehitatud ja annab meile kompassi. Kirjutasin seitsme aasta eest raamatu “V\u00f5imestuskasvatus: kuidas lastest r\u00f5\u00f5mu tunda?”, eristades seda keelukasvatusest, mida n\u00e4gin Eestis 30 aasta eest v\u00e4ga palju: “\u00c4ra tee, \u00e4ra tee, kukud veel ja saad haiget.”<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on groteskne vabakasvatus, kus laps teeb, mida tahab, ja mis levib Eestis praegu vastukaaluks 1990. aastatele. V\u00f5imestuskasvatus on ka laiem kui vastutuskasvatus. Vaba inimene tunneb r\u00f5\u00f5mu oma v\u00f5imetest ja rahuldust oma v\u00f5imest vastutada. Tarbimisusk, mis seda k\u00f5ike raamib, pakub pealtn\u00e4ha rahuldust, aga see on nagu viin: \u00fcheks \u00f5htuks annab hea nirvaana-tunde, kuid pikemas perspektiivis ei lahenda midagi.\u00a0<\/p>\n
Kas neil, kes arvavad, et laste saamiseks pole vajalikku majanduslikku kindlust, on \u00f5igus? Tagasi vaadates olime meie Marega nagu linnukesed oksal. Kui esimene laps s\u00fcndis, ei teadnud me isegi, kuidas last haiglast v\u00e4lja osta. Ameerikas ei antud imikut enne v\u00e4lja, kui s\u00fcnnituskulud olid makstud. Meie r\u00f5\u00f5mustasime aga laste \u00fcle. Kindlasti arvavad m\u00f5ned, et see aeg on m\u00f6\u00f6das ja olukord uus. Ent see, mida peetakse praegu lapse saamise juures vajalikuks, oli meile 60\u201370 aasta eest m\u00f5eldamatu.<\/p>\n
Mida saaksid riik ja \u00fchiskond laiemalt teha? \u00c4rge tehke lastevanemate elu \u00fchiskondliku survega nii raskeks. Praegu on asi justkui nii, et kui oled lapse saamiseks piisavalt loll, siis m\u00f5istad ennast mitte just vangi, aga vanglasse vangivalvuriks ehk sul tekib kohustus vedada last sinna ja t\u00e4nna trenni, sest k\u00f5ik ju teevad seda. USA-s on juhtumeid, kus poe ukse ette j\u00e4etud imikuvankrit n\u00e4hakse hooletusena ja lapsevanemad pannakse vangi, mis sest, et nii j\u00e4\u00e4vad teised lapsed vanemliku hooleta. Me teeme vanemate elu liiga raskeks.<\/p>\n
\u00dcldiselt lagunevad riigid ja tsivilisatsioonid seet\u00f5ttu, et h\u00e4sti m\u00f5eldud regulatsioone tuleb aina juurde \u2013 nii laste kasvatamisel kui ka vannitoa remondil. Asjade jaoks, milleks 30 aasta eest luba vaja ei olnud, on n\u00fc\u00fcd seda vaja.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3652228h017ft24.jpg\"\/)
Poliitikateaduste Nobeli ehk Skytte preemia laureaat (2008) Johan Skyttega. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
L\u00e4heks selle teemaga korraks ka \u00fcleilmsele tasandile. Teie globaalsed mudelid l\u00e4htuvad sellest, et tehnoloogia on suutnud planeedi kandev\u00f5imet pidevalt ja j\u00e4rjekindlalt suurendada. N\u00fc\u00fcd on l\u00f5puks hakatud taipama, et meil on kliimakriis ja keskkonnakatastroof ning nende m\u00f5jul v\u00f5ib senine trend p\u00f6\u00f6rduda. Mida n\u00e4itavad teie mudelid olukorra kohta, kus planeedi kandev\u00f5ime hakkab v\u00e4henema?<\/p>\n
Rein Taagepera: Kui ma leidsin 15 aasta eest rahvaarvu ja tehnoloogia vastasm\u00f5ju mudeli, tundsin kergendust, kuna kahtlane rahvaarvu plahvatus n\u00e4is viivat ilusa tasandumiseni umbes 10\u201311 miljardi inimese juures. Mudelis oli aga \u00fcks ebak\u00f5la: 2000 aasta eest maailma rahvaarv langes. Katsusin sellest aastaid m\u00f6\u00f6da vaadata, sest see rikkus mu kaunid matemaatilised mudelid \u00e4ra, kuid l\u00f5puks ei saanud ma seda enam eirata.<\/p>\n
Aastatuhandeid tagasi, kui leiutati esimesed kivist t\u00f6\u00f6riistad, arenes tehnoloogia v\u00e4hehaaval ja aitas rahvaarvul kasvada. See areng oli v\u00e4ga aeglane, kuid kogus aja jooksul hoogu: tehnoloogia ja rahvaarv hakkasid teineteist v\u00f5imendama. Umbes 500. aastal eKr j\u00f5udis kasv haripunkti, mil maailma rahvaarv 330 aastaga kahekordistus, ja siis seisma j\u00e4i.<\/p>\n
K\u00f5ik see toimus neljas kultuuripiirkonnas: Vahemere maades, Mesopotaamias, Indias ja Hiinas. Igas piirkonnas langes rahvaarv paari sajandi jooksul umbes 33\u201335 protsenti, kogu maailmas kokku 10 protsenti. Midagi j\u00e4i kinni: tehnoloogia arenes k\u00fcll edasi, kuid ei kandnud enam vilja viisil, mis oleks v\u00f5imaldanud rohkematel inimestel ellu j\u00e4\u00e4da. N\u00e4iteks oli Kreekas 2500 aasta eest rohkem inimesi kui aastal 1800. Antiik-Kreeka \u00f5itseng pani neile ligi 2000-aastase p\u00f5ntsu.<\/p>\n
Praegu on meil \u00fcks \u00fclemaailmne tsivilisatsioon. Kui eelnev muster kordub, tuleb saja aasta p\u00e4rast k\u00f5va langus. Ajalugu ei kordu aga kunagi, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b \u00f5hku k\u00fcsimus, kas seekordne langus tuleb mahedam v\u00f5i veelgi r\u00e4ngem kui 2000 aasta eest. Sellele ma vastust ei tea.<\/p>\n
Kas inimkond saab sellega kuidagi kohaneda ja ennast ette valmistada?<\/p>\n
Rein Taagepera: Valmistuda saab ootusi kahandades. Oleme harjunud m\u00f5ttega, et iga sugup\u00f5lv elab paremini kui eelmine, justkui oleks see inim\u00f5igus. See pole inim\u00f5igus. Loodus on selline, et elu l\u00e4heb kord paremaks ja kord halvemaks ehk see v\u00f5ngub. Ootus, et k\u00f5ik peab pidevalt paranema, teeb meid k\u00f5iki tegelikult \u00f5nnetumaks.<\/p>\n
Minu \u00f5nnetunne ei olene mitte sellest, kui palju mul on varandust v\u00f5i inimsuhteid, vaid sellest, kuhu sean oma normi. Olen optimistlik pessimist ehk sean ootused nii madalale, et tunnen r\u00f5\u00f5mu juba sellest, kui j\u00e4rgmine aasta pole praegusest palju halvem. M\u00f5ned usundid r\u00f5hutavadki rahulolu hoiakut. V\u00f5ib-olla pole juhus, et need tekkisid ajal, mil rahvaarv viimati kiiresti kasvas ja seej\u00e4rel varises.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime natuke impeeriumidest. \u00dches oma impeeriumide ajalugu k\u00e4sitlevas tekstis toote v\u00e4lja, et eelmisel korral, kui rahvastikukasv pikemaks ajaks seisma j\u00e4i, varisesid maailma suuremad impeeriumid suhteliselt samaaegselt kokku. T\u00f5ite hetk tagasi v\u00e4lja, et l\u00e4heneme uuele platoole. Milliseid j\u00e4reldusi v\u00f5iksime ajaloolise ts\u00fcklilisuse p\u00f5hjal teha t\u00e4nase maailma impeeriumide ja nende tuleviku kohta?<\/p>\n
Rein Taagepera: Ts\u00fcklilisuse osas olen ma v\u00e4ga skeptiline, sest enamasti on sellised teooriad rajatud heal juhul pooleteisele ts\u00fcklile. Minu andmestik viitab sellele, et rahvastikukasv on n\u00fc\u00fcdseks l\u00e4bi teinud \u00fche ja kolmveerand ts\u00fcklit. Seega s\u00fcvavooluga v\u00f5rreldes on 100 aastat vaid k\u00fcbe, umbes nagu klimatoloog katsuks homset ilma ennustada.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud ja \u00fcle-eelmisel sajandil kasvasid suurriigid erakordselt suureks, kuid hakkasid seej\u00e4rel lagunema. Esimene t\u00f5sine m\u00e4rk oli Jaapani v\u00f5it Tsaari-Venemaa \u00fcle. Kui vaadata seda arengut 5000 aasta pikkuses ajaloolises perspektiivis, tekib k\u00fcsimus, kas praegune v\u00f5nge on j\u00f5udnud piisavalt madalale, et v\u00f5iks alata uus konsolideerumine.<\/p>\n
Mul oli v\u00e4ga raske m\u00f6\u00f6nda, et mitmed 5000 aastat kehtinud suundumused lakkasid 1850. aasta paiku paika pidamast. N\u00e4iteks ei kehti enam seos suurriikide rahvaarvu ja pindala vahel. Selle j\u00e4rgi peaks India olema Venemaast kaks korda suurem.<\/p>\n
Vastumeelselt pidin raamatu l\u00f5pus nentima, et kuigi oleme leidnud aastatuhandeid kehtinud korrap\u00e4rasusi, siis just sel hetkel, kui saaksime neid ennustuste tegemiseks nautida, saame teada, et need enam ei kehti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3652249ha27ct24.jpg\"\/)
Rein Taagepera omas elemendis. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Samas olete v\u00e4lja pakkunud maailmariigi idee, seniste trendide j\u00e4tkudes v\u00f5iks inimkond aastaks 4000 konsolideeruda \u00fchtseks globaalseks maailmariigiks. Kuidas see teile praegu tundub?<\/p>\n
Rein Taagepera: \u00dcks riik saavutaks hegemoonilise positsiooni, isegi kui see suund j\u00e4tkuks \u2013 milles ma pole sugugi kindel \u2013 palju varem. Samas oleks rumal katsuda kogu maailma enda alla haarata. Ilmselt j\u00e4\u00e4ks h\u00f5lmamata madalama tootlikkusega alad. Milleks v\u00f5tta enda kanda maailma vaestemaja, kui saad seda hoida turvalises kauguses ja anda humanitaarabi?<\/p>\n
M\u00f5nes m\u00f5ttes on \u00fclemaailmsus juba tekkinud. \u00dcRO on v\u00f5rreldes saja aasta taguse Rahvasteliiduga ikka m\u00e4\u00e4ratu edusamm. Sellel on v\u00f5ime maailma konflikte mahendada, pakkudes foorumit, kus saab r\u00e4\u00e4kida. Esimese maailmas\u00f5ja ajal polnud see f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5imalik. Lisaks on meil rahvusvahelised lennundus- ja laevandusorganisatsioonid. Need on justkui mittepoliitilised, aga neist on v\u00e4ga raske k\u00f5rvale astuda.\u00a0<\/p>\n
V\u00f5ib-olla ootab tulevikus aga ees selline uus-feodaalsus? Feodaalaeg oli mulle peaaegu terve elu vastumeelne. Keskaja kirju mitmekesisus, kus riik kattus riigiga ning kuningas v\u00f5is olla oma vasalli vasalli vasall, tekitas aga v\u00f5rgustiku, mis on k\u00fcll paljuski erinev, aga m\u00f5nes m\u00f5ttes sarnaneb t\u00e4nap\u00e4eva maailmaga. Tekkinud on \u00fclemaailmne v\u00f5rgustik, mille vastu on v\u00f5imetud isegi suurriigid.<\/p>\n
Teatavasti on rahvusriik maailma ajaloos hiljutine looming ning on v\u00f5imalik, et nende aeg hakkabki \u00fcmber saama. See m\u00f5te, et \u00fchel valitsusel on teatavas piirkonnas ainuv\u00f5im, kehtis juba h\u00f5imuajastul ehk enne riike. Ainus periood, mis seda rikkus, oli feodaalajastu, kui v\u00f5imu piirkondade pindalad omavahel kattusid, ning see v\u00f5ib olla uus tulevik.<\/p>\n
N\u00e4itasite koos Oliver Nahkuriga matemaatiliselt, et v\u00e4givald v\u00e4heneb maailmas eksponentsiaalselt, kuid eri riigid elavad justkui t\u00e4iesti erinevates ajastutes: teie mudeli j\u00e4rgi on Venemaa l\u00e4\u00e4neriikidest sadu aastaid maas. Kuidas vaatate sellele igikestva v\u00e4givalla kahanemise mudelile tagasi Euroopas m\u00f6llava s\u00f5ja valguses?\u00a0<\/p>\n
Rein Taagepera: Seda on raske arvudesse panna. Minu oletus on, et kui saime k\u00fctiajastul t\u00e4nu kivit\u00f6\u00f6riistadele lihas\u00f6\u00f6jateks, v\u00f5is see meid teha teistest inimahvidest metsikumaks. P\u00f5llundus seevastu mahendas meid.<\/p>\n
N\u00e4iteks on olemas L\u00e4\u00e4ne-Euroopa m\u00f5rvade andmestik keskajast t\u00e4nap\u00e4evani. See n\u00e4itab p\u00f5rutavalt kiireid muutusi. Inglismaal oli keskajal aastas umbes 25 m\u00f5rva 100 000 inimese kohta, 1700. aastal ainult viis ja 20. sajandi alguseks 1,5 tapmist. \u00dcldine k\u00e4itumine on muutunud mahedamaks. Bioloogilist arenguaega arvestades on see 1000 aastaga toimunud muutus h\u00e4mmastavalt kiire.<\/p>\n
Mis puutub naabrisse, siis nemad on maailmast ajas taga, samal ajal kui maailm \u00fcldiselt praegu uuesti tigestub. V\u00f5tame But\u0161a juhtumi Ukrainas. Kui oleksime tuhande aasta eest r\u00e4\u00e4kinud eurooplasele, mis seal juhtus, oleks ta haigutanud ja \u00f6elnud, et s\u00f5jaolukorras on ju iseenesest m\u00f5istetav, et kui s\u00f5jav\u00e4gi vallutab linna, k\u00e4ib sellega kaasas r\u00fc\u00fcstamine, v\u00e4gistamine ja tapmine.\u00a0<\/p>\n
Eestist r\u00e4\u00e4kides olete r\u00f5hutanud k\u00f5ige v\u00e4iksem olemise t\u00e4htsust. Oleme n\u00e4ide sellest, kuidas v\u00e4ike keeleruum suudab s\u00e4ilitada toimiva riigi ja kultuuri. Milline v\u00f5iks olla sellise riigi missioon 2026. aastal ja mida saab Eesti oma v\u00e4ikeriikliku kogemusega laiemale maailmale pakkuda?<\/p>\n
Rein Taagepera: Kuulutada \u00fcle maailma, et oleme omamoodi naljanumber: miljoni inimesega riigis on meil asjad, mida justkui ei peaks olema, alates ents\u00fcklopeediatest kuni tippmuusikuteni. Oleme maailmale huvitavad oma kerge absurdsusega. Me v\u00f5iks lisaks olla huvitavad iseendale. Kui me oleme n\u00f5nda ainulaadsesse rolli juhtunud, siis miks mitte seda j\u00e4tkata.\u00a0<\/p>\n
Niipea, kui inimesel on k\u00f5ht t\u00e4is ja katus pea kohal, hakkab ta ju m\u00f5tlema, mis on elu m\u00f5te. Tihti ta ei leia seda ja valib lihtsalt \u00fcletarbimise. Meile rahvana on see m\u00f5te aga kandikul k\u00e4tte toodud. Meie elu m\u00f5te on seda huvitavat eksperimenti j\u00e4tkata.<\/p>\n
Eemalt vaadatuna oleks t\u00e4iesti loomulik arvata, et seda, mis me oleme saavutanud, pole v\u00f5imalik saavutada \u2013 toota oma kultuuri, t\u00f5lkida maailmakirjandust, l\u00fc\u00fca maailma tippteaduses sada korda \u00fcle oma kaaluklassi jne. V\u00f5tame n\u00e4iteks suvaliselt miljon hiinlast v\u00f5i hindut kuskil k\u00fclas \u2013 mida on neil ette n\u00e4idata? See eksperiment ongi meil k\u00fcllalt huvitav, et s\u00e4ilitada seda oma elu m\u00f5ttena.<\/p>\n
Ja l\u00f5petuseks, kui saja aasta p\u00e4rast hakatakse kirjutama uut poliitikateaduste \u00f5pikut, mitmendalt lehek\u00fcljelt me Taagepera nime leiame ja millisest teie mudelist sealt lugeda v\u00f5ime?\u00a0\u00a0<\/p>\n
Rein Taagepera: Ma ei tea, sest minu parlamendi suuruse mudel \u2013 kuupjuur elanikkonnast \u2013 eeldab, et alles on parlamentaarne s\u00fcsteem. Kas selles feodaaliseeruvas maailmas nii on, ma ei tea. Samuti pole ma kindel, et alles on erakondadep\u00f5hised valimised. T\u00e4pselt sama k\u00fcsimus kehtib teabe kohta \u2013 kas see on salvestatud raamatute v\u00f5i millegi muu kujul?<\/p>\n
Kui aga saja aasta p\u00e4rast m\u00e4letatakse veel viit praegu elavat v\u00f5i hiljuti surnud politoloogi, olen mina \u00fcks neist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Seitse m\u00f5tet vestlusest:\u00a0 Oligarhid ei pea inimeste h\u00e4\u00e4li tingimata raha eest ostma. Piisab ajupesust, sest j\u00f5ukas \u00fchiskond saab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":202372,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,5875,3298,37,33,35,1057,34,36,31,32,83868,2947,21,32470,6037,83873,28,29,83872,95,83871,19,83869,2706,999,83874,83866,25,83865,83867,83870,249,2424,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-202371","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-california","tag-demograafia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erakonnad","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-feodalism","tag-fuusika","tag-headlines","tag-impeeriumid","tag-karlova","tag-kvantitatiivne-politoloogia","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loogilised-mudelid","tag-maailm","tag-mare-taagepera","tag-news","tag-oligarhia","tag-parlament","tag-poliitika","tag-poliitikateadus","tag-politoloogia","tag-populaarseimad-lood","tag-rein-taagepera","tag-riigiteadused","tag-skytte-instituut","tag-tartu","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202371","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=202371"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202371\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/202372"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=202371"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=202371"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=202371"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}