Eesti Festivaliorkestril turnee “Arvo P\u00e4rt 90” algab kolmap\u00e4eva \u00f5htul Estonia kontserdisaalist. Viini, Z\u00fcrichi ja Hamburgi esinemistele j\u00e4rgneb uhke kontsert New Yorgis Carnegie Hallis, mida Paavo J\u00e4rvi peab maailma \u00fcheks olulisemaks ja ihaldatumaks kontserdisaaliks. Klasskaraadio teeb kontserdist \u00fclekande 15. oktoobril kell 19.<\/p>\n
Arvo P\u00e4rt p\u00e4lvis just Saksa maineka Opus Klassik elut\u00f6\u00f6preemia ja otsapidi sai premeeritud ka Eesti Festivalirorkester (EFO), sest aasta heliloojaks tituleeritud J\u00fcri Reinverele v\u00f5idu toonud teose “Narride laev” esmaesitajaks ja plaadistajaks olite teie koos EFO-ga. Orkester on k\u00e4inud Baltikumis, Skandinaavias, Kesk-Euroopas, Londonis BBC Promsil ja ka Jaapanis. Mida on need reisid orkestrile andnud?<\/p>\n
Need turneed on alati v\u00e4ga arendavad, see viib meid oma kodupubliku juurest kaugemale. Kui oled Jaapanis v\u00f5i Inglismaal, pead kuidagimoodi n\u00e4itama, mis see Eesti Festivaliorkester on ja miks neid kuulata tasub. See on eriline vastutus, mingisugune teine energia tuleb juurde ja pead t\u00f5estama, et oled publiku t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
Sageli kohtame aga suhtumist, et orkestrid p\u00fcsigu kodusaalides, et v\u00e4hendada lendamisest tekkivat \u00f6koloogilist jalaj\u00e4lge ja majanduslikku kulu. Kas selline m\u00f5tteviis tohiks piirata orkestrite turneesid?<\/p>\n
Ei tohiks. \u00d6koloogiline pool on loomulikult t\u00f5sine asi, peab olema h\u00e4sti vastutustundlik, aga Jaapanisse v\u00f5i Ameerikasse rongiga ju ei l\u00e4he ja \u00fckski saal meie juurde ei tule. Kui tahame, et meil oleks rahvusvaheline renomee, siis lihtsalt peame minema Viini, Z\u00fcrichisse ja Carnegie Halli.<\/p>\n
Viinis, Z\u00fcrichis ja Hamburgis on EFO juba k\u00e4inud ka, aga Carnegie Hall on midagi t\u00e4iesti uut.<\/p>\n
Carnegie Hall on selline koht, kuhu on \u00fclimalt keeruline p\u00e4\u00e4seda, sinna on alati palju tahtjaid ja projekt, mis neid huvitaks, peab olema midagi v\u00e4ga erilist. Meil on v\u00e4ga vedanud, sest Arvo P\u00e4rdi 90 aasta juubel \u2013 midagi sellist ju kaks korda ei tule \u2013 huvitas neid otsekohe. Ameerika publik meid veel ei tunne ja see on hea v\u00f5imalus \u00fchendada kaks missiooni: tutvustada orkestrit l\u00e4bi Arvo P\u00e4rdi muusika.<\/p>\n
Carnegie Hallis esinemine on muusikutele unistuste tipp ja paljude eestlaste jaoks see unistus n\u00fc\u00fcd t\u00e4itub. Kas m\u00e4letate, kuidas teie oma nooruses sellest unistasite?<\/p>\n
Loomulikult unistasin! Alati oli selline m\u00f5te, et kunagi v\u00f5ib-olla veab ja saan sinna esinema. Minu esimene kord oli Philadelphia orkestriga ja kavas olid Mahleri neljas s\u00fcmfoonia ja Mendelssohni neljas s\u00fcmfoonia. See oli \u00fcle 25 aasta tagasi.<\/p>\n
Ameerikast r\u00e4\u00e4gitakse vahel kui imedemaast, kus k\u00f5ik on v\u00f5imalik ja kuhu minnakse muusikutena v\u00e4ga suurte lootuste ja plaanidega. Mis on need komponendid, mida Ameerikas l\u00e4bil\u00f6\u00f6miseks vaja l\u00e4heb?<\/p>\n
Maailm muutub. Ma arvan, et see, mis Ameerikas praegu toimub, on unistustest v\u00e4ga kaugel. Aga muusikaliselt r\u00e4\u00e4kides on see kontinent v\u00e4ga t\u00e4htis ja seal on paar olulist punkti, kus k\u00f5ik maailma artistid tahavad ennast n\u00e4idata. K\u00f5ige t\u00e4htsam ongi New Yorgi Carnegie Hall, mis on maailma niinimetatud esiviisikusse kuuluv legendaarne saal. Kui seal edukalt esineda, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud Ameerika muusikamaailm on sinust kohe teadlik.<\/p>\n
Olen Ameerikas t\u00fckk aega elanud ja olnud peadirigent \u00fcle k\u00fcmne aasta, aga Eesti orkestriga pole seal kunagi esinenud ja see on m\u00e4rgiline s\u00fcndmus. Ma loodan, et see ei j\u00e4\u00e4 ainsaks. Selline esinemine on minu jaoks isiklikult v\u00e4ga t\u00e4htis, kuna m\u00e4ngime terve kava Arvo P\u00e4rdi muusikat. See n\u00e4itab mitte ainult meie orkestrit vaid esindab tervet meie maad ja kultuuri.<\/p>\n
Kogu J\u00e4rvide pere aga ka Eesti Filharmoonia Kammerkoor, T\u00f5nu Kaljuste, Vox Clamantis ja paljud teised on aastak\u00fcmneid tegelenud Eesti kultuuri tutvustamisega maailmas. Kas selles tegevuses saab kunagi \u00fcldse nii-\u00f6elda loorberitele puhkama j\u00e4\u00e4da, sest Arvo P\u00e4rt on juba mitmeid aastaid maailmas enim esitatud n\u00fc\u00fcdishelilooja?<\/p>\n
Ei, loorberitel puhkamisest on asi kaugel. See on protsess, mis ei l\u00f5ppe kunagi. Kui tahame rahulikult elada ja kui maailm oleks \u00fcks selline rahulik ja aus koht, siis v\u00f5ib-olla ei peaks v\u00e4ga pingutama. Aga see ei ole paraku rahulik koht, kui vaadata, mis \u00fcmberringi toimub. Mitte ainult ei pea t\u00f5estama, et me oleme riigi ja rahvana olemas, aga peame ka kogu aeg m\u00f5tlema, kuidas ennast kaitsta saame: kas oleme ikka paari aasta p\u00e4rast sellisel kujul alles nagu praegu? Ei osatud arvata, et poliitiline situatsioon muutub sedav\u00f5rd pingeliseks. Meie olemasolu ei ole garanteeritud.<\/p>\n
Eesti riigi sisuks on eesti kultuur. K\u00f5ike seda on m\u00f5tet ainult siis kaitsta, kui me r\u00e4\u00e4gime Eestist kui \u00fchest suurest kultuurikogumist, kus on oma keel, oma muusika, oma haridus. Selle propageerimine erinevate tegevuste l\u00e4bi peabki olema kogu aeg eestlaste missiooniks.<\/p>\n
Seega turnee “Arvo P\u00e4rt 90” on selles valusas hetkes t\u00e4iesti \u00f5ige koha peal ja \u00e4\u00e4rmiselt vajalik.<\/p>\n
Absoluutselt. Praegu on see vajalikumgi veel kui \u00fctleme k\u00fcmme aastat tagasi.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda P\u00e4rdi loomingu retseptsioonile, siis kas on mingi erinevus, kuidas tema loomingut vastu v\u00f5etakse Euroopas, Aasias v\u00f5i Ameerikas?<\/p>\n
Kui Arvo P\u00e4rdi muusikat esitad ja vastukaja kuuled, siis saad aru, et paljudele on see muusika v\u00e4ga hinge l\u00e4inud. Ja mitte sellep\u00e4rast, et see on kuidagi eestilik, meloodiline, h\u00fcpnootiline v\u00f5i mida iganes sealt keegi v\u00e4lja loeb, aga sel muusikal t\u00f5epoolest on mingisugune universaalne m\u00f5ju.<\/p>\n
Paljud filmi v\u00f5i kujutava kunstiga tegelejad, kes pole klassikalise muusikaga seotud, on P\u00e4rdi loomingust kohutavalt sisse v\u00f5etud ja tunnevad P\u00e4rdi muusikat mitte sellep\u00e4rast, et nad on v\u00e4ga Eesti kultuuri fanaatikud, aga just sellep\u00e4rast, et midagi on selles muusikas, mis on neile v\u00e4ga isiklikult m\u00f5junud. Miks see nii on, seda ei oska ma \u00f6elda. See on enigma, mida on v\u00f5imatu s\u00f5nastada. \u00dche heliloojaga see on nii, teisega seda pole. Ja selles seisnebki P\u00e4rdi geniaalsus.<\/p>\n
Eesti Festivaliorkestri kava on nii Tallinnas, Z\u00fcrichis, Viinis, Hamburgis kui New Yorgis pisut erinev. Mis oli k\u00f5ige olulisem, mida programmi koostades silmas pidasite?<\/p>\n
M\u00f5te oli n\u00e4idata nii laia Arvo P\u00e4rdi loomingu ampluaad kui v\u00f5imalik: tema noorp\u00f5lve lugusid, hilist loomingut ja ka k\u00f5ige kuulsamaid teoseid nagu\u00a0“Tabula Rasa”, “Cantus Benjamin Britteni m\u00e4lestuseks” v\u00f5i\u00a0“Fratres”. Tahtsin kavasse panna ka neid lugusid, mida v\u00f5ib-olla isegi Eesti publik ei m\u00e4leta, n\u00e4iteks\u00a0“Perpetum Mobile” ja siis\u00a0muidugi “Aadama itk”, mis on \u00fcks tema \u00fcks parimaid hiliseid teoseid kooriga. Eesti Filharmoonia Kammerkoor tuleb turneele kaasa seda esitama.<\/p>\n
Laval saavad kokku kaks viiulisolisti: Midori, kes oli solistiks ka orkestri 2019. aastal toimunud Jaapani turneel, ja Hans Christian Aavik. Milline on nende loominguline koost\u00f6\u00f6 ja sulandumine laval?<\/p>\n
Mulle meeldib, et nad on v\u00e4ga erinevad. Midori on legendaarne solist, kes imelapsena alustades on maailmalavadel olnud juba 40 aastat. Vahva on vaadata teda koos meie noore Aavikuga \u2013 kokku saavad kaks t\u00e4iesti erinevat maailma. See on v\u00e4ga ilus ja s\u00fcmboolne protsess. Sa v\u00f5id olla teisest maailmajaost, teisest eluetapist, aga muusika \u00fchendab inimesi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Festivaliorkestril turnee “Arvo P\u00e4rt 90” algab kolmap\u00e4eva \u00f5htul Estonia kontserdisaalist. Viini, Z\u00fcrichi ja Hamburgi esinemistele j\u00e4rgneb uhke…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20246,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,4560],"class_list":{"0":"post-20245","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-paavo-jarvi"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20245","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20245"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20245\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20246"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20245"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20245"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}