{"id":202517,"date":"2026-06-13T07:34:06","date_gmt":"2026-06-13T07:34:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/202517\/"},"modified":"2026-06-13T07:34:06","modified_gmt":"2026-06-13T07:34:06","slug":"arvustus-michaeli-mausoleum-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/202517\/","title":{"rendered":"Arvustus. Michaeli mausoleum | Film"},"content":{"rendered":"<p>M\u00e4ngufilm &#8220;Michael&#8221; (2026, USA-UK, 127 minutit). Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Antoine Fuqua, stsenarist John Logan, operaator Dion Beebe, heliloojad Lior Rosner ja Michael Jackson, produtsendid Graham King, John Branca ja John McClain. Osades Jafaar Jackson, Colman Domingo, Nia Long, Juliano Valdi, KeiLyn Durrel Jones, Laura Harrier, Jessica Sula, Mike Myers, Miles Teller jt.<\/p>\n<p>&#8220;Suur Michael, ta oli \u00fcllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi v\u00f5taks ta s\u00fclle ja silitaks \u00f5rnalt pead.&#8221; Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii h\u00e4iriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist v\u00e4ljudes vaigistada oma peas tosinat h\u00e4\u00e4lt, kes kordasid pioneeri tublidusega seda k\u00f5igile teada tuntud luuletuse parafraasi.<\/p>\n<p>Olenemata sellest, et Jackson teda saatnud laste v\u00e4\u00e4rkohtlemise skandaalides kohtulikult \u00f5igeks m\u00f5isteti, m\u00f5jub &#8220;Michael&#8221; katsena staari mainekahjust puhtaks pesta, ja seda nii seet\u00f5ttu, mida on popimaailma kuningaks ristitud muusiku eluloofilmist v\u00e4lja j\u00e4etud, kui ka sellep\u00e4rast, kuidas on l\u00e4henetud filmi sissej\u00e4\u00e4nud materjalile.<\/p>\n<p>Ratsionaalselt m\u00f5eldes tahaksin uskuda, nagu \u00fcks mu kolleeg Letterboxis tabavalt kirjutas, et seda filmi on vaja k\u00fcll vist ainult Michael Jackson Estate&#8217;i avalike suhete osakonnale. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust! Kui on midagi, milles see eluloofilm suudab meid t\u00f5husalt (ja mis seal salata, kahjuks taas kord) veenda, siis selles, et hea turunduse ja f\u00e4nnibaasi p\u00f5hjal on v\u00f5imalik igasugune praht rahvale maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n<p>7. juuni seisuga sai &#8220;Michaelist&#8221; Lionsgate&#8217;i k\u00f5ige edukam film ligi 900miljonilise kassatuluga, &#8220;N\u00e4ljam\u00e4ngude&#8221;1\u00a0ja &#8220;Videviku&#8221;2\u00a0saaga osade ees.<\/p>\n<p>&#8220;Blame it on the Boogie&#8221;<\/p>\n<p>Ei s\u00fc\u00fcdistaks siin ei p\u00e4ikeses\u00e4ra ega ka kuuvalgust. Ajal, mil igasugune m\u00e4rul\u2013j\u00e4rjendus ei suuda eriefektidest tulenevate hiideelarvetega alati \u00fchtlast tulu tagada, on Hollywood v\u00e4hemalt m\u00f5neks ajaks muusikalise eluloofilmiga leidnud valemi, millega suhteliselt v\u00e4ikeste tootmiskulude juures t\u00f5husalt kognitiivseid kaitsem\u00fc\u00fcre purustada.<\/p>\n<p>Filmide j\u00e4relkaja pole samuti m\u00e4\u00e4rav. V\u00f5iks \u00f6elda, et isegi vastupidi, mudel toimib sellest olenemata. Positiivset vastukaja p\u00e4lvinud &#8220;Rocketman&#8221;3, &#8220;Elvis&#8221;4\u00a0ja &#8220;T\u00e4iesti tundmatu&#8221;5\u00a0suutsid v\u00e4hem kui sajamiljoniliste eelarvete juures tootmiskulud kahe- kuni neljakordselt tagasi teenida, samal ajal kui mitusada miljonit maksvate m\u00e4rul-epop\u00f6ade puhul kindlat tagatist pole.<\/p>\n<p>Paljuski vastakamat kriitikat saanud &#8220;Bohemian Rhapsody&#8221;6\u00a0teenis tootmiskulud tagasi kuueteistkordselt ja &#8220;Michaeli&#8221;-laadse soperdise t\u00e4helend t\u00f5estab, et kui frantsiisij\u00e4rgede kehv minek tuleneb sisust t\u00fchjaks imetud stsenaarsetest skelettidest, pole muusikalise eluloofilmi puhul sisu esmat\u00e4htis.<\/p>\n<p>M\u00fc\u00fcakse religiooni. Hetkeks suutis Jafaar Jacksoni huuls\u00fcnkroonitud &#8220;Thriller&#8221; minuski midagi sentimentaalse k\u00fclmav\u00e4rina sarnast tekitada. Ja pole midagi imestada. Pop\u00adikoonide biograafiad pakuvadki artisti ja ta loomingulise tiimi poolt juba loodud visuaalset identiteeti, albumite kaupa muusikalist algmaterjali helireaks, lihtsat nostalgiat ja laia sihtgruppi, mis \u00fchendab p\u00f5lvkondi.<\/p>\n<p>Nullindate algul filmidega nagu &#8220;Treeningp\u00e4ev&#8221;7\u00a0ja &#8220;Laskur&#8221;8\u00a0tuntust kogunud re\u017eiss\u00f6\u00f6r Antoine Fuqua jutt m\u00f5jub \u00fcsna \u00fcmaralt, kui ta v\u00e4idab, et soovis j\u00e4\u00e4da subjektile truuks ning teha maksimaalselt koost\u00f6\u00f6d Michael Jacksoni l\u00e4hedastega. Filmi produktsiooni tagant vaatab aga Jacksoni m\u00e4ned\u017eeri John Branca nimi. Filmi tegevprodutsendi rollis Michaeli poeg Prince Jackson ja peaosas juba mainitud vennapoeg Jafaar Jackson.<\/p>\n<p>Tegelasena on filmist v\u00e4lja l\u00f5igatud n\u00e4iteks Michaeli noorim \u00f5de, laulja Janet Jackson, kes ei soovinud projektis osaleda. Perekonnast ainus kriitiline h\u00e4\u00e4l on tulnud t\u00fctrelt Pariselt, kes v\u00e4idab, et juba stsenaariumi esimesed versioonid olid \u00fcsna disneylikud muinasjutulood. S\u00fc\u017eee keskendubki Michaeli elu esimesele poolele. Alustades karmik\u00e4elise obsessiivse isa Joe (Colman Domingo) k\u00e4e alt Jackson Five&#8217;ist, j\u00e4lgib lugu Michaeli v\u00f5itlust \u00f5iguse eest tegutseda iseseisva artistina: suurs\u00fcndmusteks albumi &#8220;Thriller&#8221;\u00a0ilmumine, John Branca (Miles Teller) kui kaitsva ristiisa saabumine popstaari ellu ja 1988. aasta kontsert Wembley staadionil.<\/p>\n<p>&#8220;Smile&#8221;<\/p>\n<p>\u00dches stseenis n\u00e4eme Michaelit veenmas oma ema Katherine&#8217;i (Nia Long), et too vaataks temaga Charlie Chaplini &#8220;Moodsaid aegu&#8221;9, hetk hiljem kondab Michael l\u00e4bi h\u00e4mara Hayvenhursti villa, \u00fcmisedes Chaplini laulu &#8220;Smile&#8221;. See t\u00f6\u00f6tab nii kontrastina Jacksonit eluaeg saatnud kramplikule naeratusele kui sobiva kokkuv\u00f5ttena kogu produktsiooni \u00fcldisest kommunikatsioonist.<\/p>\n<p>Produtsent Graham King on v\u00e4itnud, et stsenaariumi varasemad versioonid k\u00e4sitlesid ka Michaeli elu teist poolt saatnud laste v\u00e4\u00e4rkohtlemise skandaale ja filmitegijate soov oli r\u00e4\u00e4kida kogu maailmale k\u00f5ige k\u00f6itvamat ja eelarvamusevaba lugu popikoonist, kus l\u00f5plik hinnang j\u00e4etakse vaatajale.<\/p>\n<p>Raske on uskuda ametlikku versiooni, mis toob s\u00fc\u00fcdistuste v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4mise p\u00f5hjuseks Michael Jacksoni perekonna lepingu \u00fche popstaari s\u00fc\u00fcdistaja Jordan Chand\u00adleriga, kes ei soovinud, et tema isikut \u00fcheski Michaelist tehtavas filmis k\u00e4sitletaks. L\u00f5plik filmi j\u00f5udnud stsenaarium on lihtsalt nii tasapaksuks pekstud, et raske on n\u00e4ha seal mingisugustki m\u00f5ttet\u00f6\u00f6d, ise\u00e4ranis stsenarist John Logani oma, kelle sulest on valminud Scorsese &#8220;Aviaator&#8221;10\u00a0ja &#8220;Hugo&#8221;11\u00a0ning kaks Bondi-filmi, r\u00e4\u00e4kimata Ridley Scotti &#8220;Gladiaatorist&#8221;12. Michael lausa lendab \u00fcle k\u00f5igi talle vastu tulevate takistuste, k\u00fclastab vaeseid getoelanikke ja haigeid lapsi nagu m\u00f5ni liiduvabariigi esisekret\u00e4r. Konfliktid lahendatakse peaaegu eranditult sealsamas, kus need p\u00fcstitatakse. Isegi hetk varem laborist p\u00e4\u00e4stetud \u0161impans Bubbles naeratab esimesel sekundil, mil ta popimaailma kuningat n\u00e4eb.<\/p>\n<p>Pole muidugi midagi uut siin taeva all. &#8220;Bohemian Rhapsody&#8217;t&#8221; saatis samasugune kriitika. Freddie Mercury rolli seatud Sascha Baron Cohen lahkus projektist enne v\u00f5tete algust, tuues p\u00f5hjuseks samuti loomingulised lahkhelid tootjatega. Queeni b\u00e4ndiliikmete Brian May ja Roger Taylori m\u00f5ju filmi \u00fcle oli samuti \u00fcks muusikaajaloolaste ja kriitikute vastuargument. Nagu &#8220;Michaeli&#8221; puhulgi ei takistanud see aga filmitegijatel riisumast kolossaalset kassatulu.<\/p>\n<p>Mida sellest k\u00f5igest siis l\u00f5puks kaasa v\u00f5tta? Vahest ehk seda, mida sotsiaal\u00adps\u00fchholoogid selle ps\u00fchholoogiaharu s\u00fcnnist saati on v\u00e4lja toonud: sotsiaalne kuuluvustunne ja sellest saadud emotsioon on tihti huvitavam ja tulusam kui kuivad faktid. Nagu poliitiliste kampaaniate puhul, nii ka filmit\u00f6\u00f6stuses. Piisab vaid t\u00e4hetolmust.<\/p>\n<p>1 &#8220;The Hunger Games&#8221;, 2012\u20132026.<\/p>\n<p>2 &#8220;The Twilight Saga&#8221;, 2008\u20132012.<\/p>\n<p>3 &#8220;Rocketman&#8221;, Dexter Fletcher, 2019.<\/p>\n<p>4 &#8220;Elvis&#8221;, Baz Luhrmann, 2022.<\/p>\n<p>5 &#8220;A Complete Unknown&#8221;, James Mangold, 2024.<\/p>\n<p>6 &#8220;Bohemian Rhapsody&#8221;, Bryan Singer ja Dexter Fletcher, 2018.<\/p>\n<p>7 &#8220;Training Day&#8221;, Antoine Fuqua, 2001.<\/p>\n<p>8 &#8220;Shooter&#8221;, Antoine Fuqua, 2007.<\/p>\n<p>9 &#8220;Modern Times&#8221;, Charlie Chaplin, 1936.<\/p>\n<p>10 &#8220;Aviator&#8221;, Martin Scorsese, 2004.<\/p>\n<p>11 &#8220;Hugo&#8221;, Martin Scorsese, 2011.<\/p>\n<p>12 &#8220;Gladiator&#8221;, Ridley Scott, 2000.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4ngufilm &#8220;Michael&#8221; (2026, USA-UK, 127 minutit). Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Antoine Fuqua, stsenarist John Logan, operaator Dion Beebe, heliloojad Lior Rosner&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":202518,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,9824,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-202517","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-michael","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116741646859362658","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202517","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=202517"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202517\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/202518"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=202517"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=202517"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=202517"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}