Selles saates p\u00fc\u00fcame selgust saada, mida t\u00f5otab meile sel n\u00e4dalal alanud valimiseelne erakondlik t\u00f6\u00f6r\u00fcgamine, miks rahandusminister Ligi ronis Riigikogu koridori aknalauale ja mitut linnapead ning volikogu esimeest Narva vajab.
\nMinistrit ei saa solvata iga\u00fcks<\/p>\n
N\u00e4dal algas skandaaliga Riigikogus, kui reformierakondlasest rahandusminister Ligi vastas saadikute k\u00fcsimustele. Viimasel ajal meenutab tema viis saadikute vestelda \u00e4rritunud t\u00e4iskasvanu juttu arusaamatute lastega. Kvintessentsiks sai ministri vastus keskerakondlase Lauri Laatsi k\u00fcsimusele: \u201eK\u00f5ik te valetate, te valetate kogu aeg!\u201c Saadikud p\u00fc\u00fcdsid saada vastuseid k\u00fcsimustele, mida oli lausa ebaviisakas esitada: kuidas ja miks m\u00fc\u00fcdi Uus-Kivi\u00f5li p\u00f5levkivivarud l\u00e4bipaistmatu skeemi kohaselt erafirmale. No eks ta selleks l\u00e4bipaistmatu ongi, et keegi ei pistaks oma nina sinna, kuhu vaja pole. \u201eSee on kahe \u201emajandussubjekti\u201c asi ja riigil pole tehinguga mingit pistmist,\u201c vastas Ligi. Siinkohal solvusid juba saadikud: t\u00f5estati, et firma Enefit \u2013 riigikontserni Eesti Energia t\u00fctarettev\u00f5te \u2013 m\u00fc\u00fcs enam kui 100 miljoni tonni p\u00f5levkivi kaevandamis\u00f5iguse Uus-Kivi\u00f5li maardlas erakontsernile Viru Keemia Grupp. Kontserni esindajad aga kohtusid korduvalt valdkonnaministriga. Ja kuhu oli vaesel Ligil minna? R\u00e4\u00e4kida, mida ja kuidas kulisside taga otsustati? Kas ta on idioot? Minister solvus sedav\u00f5rd, et lahkus saalist, j\u00e4ttes m\u00f5nev\u00f5rra h\u00e4mmastunud saadikute k\u00fcsimustele l\u00f5puni vastamata. Ning istus meeleheitel Riigikogu koridori aknalauale, kus teda j\u00e4\u00e4dvustas ps\u00fchhi l\u00e4inud ministri j\u00e4rel v\u00e4ljunud saadik Ernits. Ta kavatses ministrit lohutada, kuid too skrollis telefonis ja provokaatoritest saadikud teda ei huvitanud.<\/p>\n
M\u00e4ngud Toompea lossis<\/p>\n
V\u00f5imalik, et ministri meeleheite p\u00f5hjuseks oli ka eelseisev umbusaldusavaldus. Keskerakonna fraktsioon kutsus opositsioonierakondi \u00fchinema ettevalmistatava umbusaldusega rahandusministrile. Ja ootamatult tahtis sellega kampa l\u00fc\u00fca ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Keskerakondlaste hinnangul t\u00f5i ministri soovimatus reageerida toiduainete ja mootorik\u00fctuse hinnat\u00f5usule kaasa selle, et t\u00f5usime Euroopa Liidus inflatsiooni kasvu liidriks. Praeguse seisuga, isegi kui k\u00f5ik opositsiooniparteid \u00fchinevad \u2013 ehk Keskerakond, Isamaa, sotsialistid ja EKRE \u2013, ei piisa nende h\u00e4\u00e4ltest, et k\u00f5igi maksumaksjate s\u00f5pra J\u00fcrgen Ligit kohalt kangutada. Ja siin v\u00f5ib tekkida intriga: kui 3\u20134 kahesajatajat toetavad opositsiooni umbusaldust, saadetakse rahva poolt vihatud Ligi h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt erru. Seda enam, et kahesajatajatel on reformierakondlastele midagi ette heita. Nende juht Michal alandas suhteliselt hiljuti avalikult regionaal- ja p\u00f5llumajandusministrit Terrast. Tema, Terras, tahtis kehtestada lastele ja pension\u00e4ridele piirkondlikus \u00fchistranspordis s\u00f5idutasu. Ja teatas oma otsusest kaks korda. Mille peale peaminister Michal teatas ajakirjanduses \u00fcsna parastavalt: vaatame, mis ja kuidas sellel Terrasel v\u00e4lja kukkub. Loomulikult ei kukkunud v\u00e4lja, minister p\u00fchkis suu puhtaks, kuid m\u00e4lu ei kaotanud. Ja enn\u00e4e \u2013 valitsuse pressikonverentsil teatab v\u00e4lissuhete minister, kahesajataja Tsahkna, et otsustati lubada neil, kes koguvad pensioniraha teise sambasse, v\u00f5tta seda v\u00e4lja eluaseme esimeseks sissemakseks laenu vormistamisel. See toimub just p\u00e4rast seda, kui seesama Ligi selgitas hiljuti parlamendisaadikutele, et teise pensionisamba raha kasutamise lubamine on ajaloo k\u00f5ige rumalam otsus. Ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle otsast peale! P\u00e4rast seda ei roni mitte ainult aknalauale, vaid lausa seina m\u00f6\u00f6da \u00fcles. Kuid ajakirjanduses on juba ilmunud vihjed reamees ministri p\u00e4\u00e4steoperatsioonile. Isegi kui peaminister Michalil oligi m\u00f5te rahandusministrit vahetada, siis Keskerakonna algatus J\u00fcrgen Ligi umbusaldamiseks p\u00e4\u00e4stab ta ametist vabanemisest, tsiteerib Postimees nimetut reformierakondlast. Miks p\u00e4\u00e4stab? Aga seep\u00e4rast, et me ei saa minna Keskerakonna n\u00f6\u00f6ri m\u00f6\u00f6da. Vaata, mida tahtsid! Ehk siis v\u00f5imupartei ei valitse mitte elanikkonna h\u00fcvanguks, vaid Keskerakonna kahjuks. Selline riigijuhtimise variant on uus s\u00f5na liberaal-demokraatlikus diskursuses. Et mitte \u00f6elda narratiivis.<\/p>\n
Raudteeummik<\/p>\n
Kolm Balti vabariiki kuulutasid v\u00e4lja hanke 20 veduri ostmiseks sajandi projekti \u2013 Rail Balticu \u2013 jaoks. Esialgu pole eriti selge, millistel r\u00f6\u00f6bastel need rongid s\u00f5itma hakkavad. Kolme riigi \u00fchisettev\u00f5tte juhatuse esimees Mat\u012bss Paegle kirjutas sotsiaalv\u00f5rgustikes, et L\u00e4ti ei l\u00f5peta Rail Balticu ehitust mitte mingisugustel tingimustel ihaldatud 2030. aastaks. L\u00e4ti ametnikud r\u00e4\u00e4givad mitteametlikult v\u00f5imalikust ehituse l\u00f5petamise t\u00e4htajast ja nimetavad aastat 2035. Lugu on \u00fcsna h\u00e4mar: ehitus neelab tohutuid vahendeid. Muude v\u00f5rdsete tingimuste juures on kilomeetri maksumus Riiast Leedu piirini umbes 16,3 miljonit eurot. See on 2,3 korda k\u00f5rgem kui Eestis ja 66% suurem kui Leedus. Tundub, et L\u00e4tis ehitatakse raudteetamm kuldsest liivast. Igal juhul need, kes kavatsesid uuel magistraalil Tallinnast Berliini s\u00f5ita, j\u00f5uavad parimal juhul P\u00e4rnusse. Kas neile t\u00e4ispileti maksumus tagastatakse \u2013 pole veel teada. Ehitame juba umbes \u00fcheksa aastat ja ikka on puudu mingi poolsada miljardit. Oh, ega Nikolai Nekrassov asjata kirjutanud raaudtee-ehitusest, et see t\u00f6\u00f6 on hirmus tohutu, ei k\u00e4i \u00fchele \u00fcle j\u00f5u. See-eest ehitati raudtee \u2013 tollal \u00f6eldi malmtee \u2013 Peterburist Revalini valmis, rehkenda, kahe aastaga. See on 390 kilomeetrit, umbes nagu meilt Riiga.<\/p>\n
Haige \u2013 ravi end ise<\/p>\n
Sel n\u00e4dalal maksti Tallinnas ligi 3 miljonit eurot munitsipaalraha. See l\u00e4ks Tallinna Haigla ehk Lasnam\u00e4e meditsiinilinnaku projekteerimislepingu l\u00f5petamiseks. Selle 30 miljoni suuruse projekteerimislepingu s\u00f5lmis 2025. coughing aastal linnavalitsus Mihhail K\u00f5lvarti juhtimisel. Juba siis oli selge, et riik riigi suurima meditsiinikeskuse ehitamiseks raha ei anna. Ja oma j\u00f5ududega linn sellist projekti v\u00e4lja ei vea. Lugu meenutab arveteklaarimist t\u00e4ism\u00f5\u00f5tmelise ujulaga, mida kavatsesid ehitada keskerakondlased koos sotsiaaldemokraatidega. Kuid sotsialistid m\u00e4ngisid keskerakondlased \u00fcle ja see projekt neile ei sobinud. Meie, teatas linnavalitsus, ehitame oma projekti j\u00e4rgi. Kuid ei j\u00f5udnud: kohalikud valimised n\u00e4itasid ilmekalt valijate suhtumist endisesse linnav\u00f5imu \u2013 minge metsa.<\/p>\n
Biisikuline Narva<\/p>\n
Opositsioon \u2013 keskerakondlased ja plaan B \u2013 pidasid volikogu erakorralise istungi ning valisid uueks linnapeaks Tootsi ja volikogu esimeheks Vaarmani. P\u00e4rast seda suundusid v\u00e4rskelt valitud linnavalitsusse, kus neid lahkesti vastu v\u00f5eti, kuid ei tunnustatud. Teil, \u00fctleb praegune v\u00f5im, puudub igasugune Rooma \u00f5igus meid v\u00f5imult k\u00f5rvaldada. Justiitsminister, kahesajataja Pakosta toetas Stalnuhhinit ja Raiki nende \u00f5iguses oma vaimus j\u00e4tkata. Kuid kuu aja p\u00e4rast v\u00f5ib opositsioon kutsuda volikogu kokku juba uue kohalike omavalitsuste seaduse alusel ja korrata numbrit, mida, nagu n\u00e4ib, ei korrata. Riik ei taha vaidlusesse avalikult sekkuda. Sel n\u00e4dalal s\u00f5itis aga Narva kiiresti kohale reformierakondlasest kaitseminister Pevkur ning kohtus linnaelanike ja Katri Raikiga. V\u00f5imalik, et just selleks (kohtumiseks linnapeaga) ta Narvas k\u00e4iski ja andis talle edasi m\u00f5ned valitsuse kaalutlused. Kohalikule elanikkonnale andis ta aga edasi teate, et Narva ehitatakse kaitsev\u00e4elinnak. Ja kuigi kohalik v\u00f5im ei kinnitanud kruntide vahetust, et anda ministeeriumile k\u00f5ik soovitud 6 hektarit, ehitatakse sellest hoolimata. T\u00e4hendab \u2013 on kohalik v\u00f5im v\u00f5i pole kohalikku v\u00f5imu \u2013 kaitseministeeriumile pole see oluline. Nemad ehitavad, aga teie \u2013 kuidas tahate. Aga kuidas siin tahta? Erinevad anal\u00fc\u00fctikud ja vaatlejad pakuvad s\u00fcndmuste arenguks k\u00f5iksuguseid variante, kuid mulle tundus huvitav kogenud sotsiaaldemokraadi Jaak Alliku postitus. Ta pakub j\u00e4rgmist s\u00fcndmuste k\u00e4iku: Mihhail venitab nii kaua kui vaja, kuni kaitsepolitsei v\u00f5tab vastutusele keskerakondlaste ja plaani B poolele \u00fcle l\u00e4inud Jesseljunase kohalikel valimistel h\u00e4\u00e4lte ostmise eest. Ja k\u00f5ik naaseb endise j\u00f5udude ja m\u00f5ju jaotuse juurde. Nagu kirjutas samas \u00d5htulehes sotsiaaldemokraat Mart Soidro, on Raikil ja Stalnuhhinil k\u00f5ik t\u00e4pselt paika pandud. Raik on esindusfiguur, saab l\u00f5igata linte ja s\u00e4ra kaamerate ees. Stalnuhhin aga tegutseb kohalike kulisside taga.<\/p>\n
Kulissidetagune<\/p>\n
Aga riiklike kulisside taga on valimiseelne liikumine parterist juba m\u00e4rgatav. Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu k\u00f5igi uudiste juht Anvar Samost r\u00e4\u00e4kis oma viimases saates enne Postimehesse lahkumist, et kahesajatajad pidasid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi \u00fchinemiseks sotsiaaldemokraatidega. Kokku leppida ei \u00f5nnestunud. Seda \u00fcsna kahesajatajaliku kahepalgelisuse t\u00f5ttu. Nad otsustasid, et liituvad sotsiaaldemokraatidega, kuid nende ministrid j\u00e4\u00e4vad valitsusse. Sotsialistide juht \u00fctleb, et \u00fchinemist ei ole, kuid ta kuulis, et kahesajatajad p\u00fc\u00fcdsid seda trikki korrata Parempoolsetega. Need omakorda ei taha \u00fchinemisest kuuldagi, kuid on n\u00f5us arutama \u00fcksikute kahesajatajate oma ridadesse vastuv\u00f5tmist. Samast r\u00e4\u00e4kis ka L\u00e4\u00e4nemets. Teda r\u00f5\u00f5mustas sel n\u00e4dalal keskkriminaalpolitsei, mis l\u00f5petas kriminaalasja peasotsialisti poolt saadikuh\u00fcvitiste kasutamise kohta. Veel eelmise aasta l\u00f5pus oletas selle loo \u00fcksikasjad v\u00e4lja kaevanud ajakirjanik Berendson, et l\u00f5puks m\u00e4tsitakse asi kinni. Nagu \u00f6eldakse, hunt hunti ei murra. Ja enn\u00e4e \u2013 politsei otsustas, et L\u00e4\u00e4nemetsa tegevuses kuritegu polnud. S\u00fcsteemse partei esimeest ei saa s\u00fc\u00fcdistada v\u00e4\u00e4ritus k\u00e4itumises, sest see ei sobi talle. Punkt, nagu l\u00f5petas Kaja Kallas oma kuulsa k\u00f5ne maksudest, mis ei t\u00f5use. Seevastu t\u00f5useb tasapisi inflatsioon, see l\u00e4heneb 4 protsendile ja me, nagu eelmisel aastal m\u00e4rkis Peeter Raudsepp, kui ta oli veel Konjunktuuriinstituudi direktor, t\u00f5usimegi Euroopa viie kalleima riigi hulka.<\/p>\n
Rihm on \u2013 t\u00f5mba koomale<\/p>\n
Sel suvel on 71% Eesti elanikest sunnitud kulusid piirama, selgub Norstati k\u00fcsitluse andmetest. V\u00f5rreldes eelmise aasta uuringuga on see n\u00e4itaja kasvanud 20 protsenti. LHV panga investorite kogukonna juhi Nelli Janso s\u00f5nul tuleb suvekuudel k\u00f5ige rohkem kokku hoida leibkondadel, kus kasvavad v\u00e4ikesed lapsed, samuti noortel t\u00e4iskasvanutel, kes teeves esimesi samme iseseisvas elus. Vanematel tuleb maksta suvelaagrite, koolil\u00f5pureiside v\u00f5i \u00fc\u00fcrikodu eest, kui laps suundub haridust j\u00e4tkama teise linna. Valitsus r\u00e4\u00e4gib igal nurgal p\u00f6\u00f6rdest majanduses: selle kasvutempo \u2013 2,4 protsenti \u2013 on lubav. Kuid sama LHV panga anal\u00fc\u00fctik Triinu Tapver arvab, et ostsime majanduskasvu laenatud vahendite arvelt. See oli Reformierakonna v\u00e4ga suur ja kallis valimislubadus \u2013 maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine. Tegelikult tootmine ei kasva, vaid umbes poole majanduse kasvust tagasid maksulaekumised, sealhulgas k\u00e4ibemaks, aktsiisid ja muud maksud. Toiduainete tarbimine v\u00e4henes endiselt, kuid see osa elanikkonnast, kes v\u00f5itis k\u00f5ige rohkem maksukoormuse kaotamisest \u2013 ehk need, kes teenivad \u00fcle keskmise palga \u2013, tarbis rohkem erinevaid teenuseid. Seega t\u00e4itsid reformierakondlased oma lubaduse toetada kindlustatuid v\u00e4hekindlustatute arvelt. Ja kui J\u00fcrgenilt k\u00fcsiti, mille poolest esimesed teistest erinevad, vastas ta: \u2014 H\u00e4sti kindlustatud kulutavad mustale kalamarjale, aga v\u00e4hekindlustatud koguvad mustadeks p\u00e4evadeks.<\/p>\n
Head aega!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selles saates p\u00fc\u00fcame selgust saada, mida t\u00f5otab meile sel n\u00e4dalal alanud valimiseelne erakondlik t\u00f6\u00f6r\u00fcgamine, miks rahandusminister Ligi ronis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":202604,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[83918,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,746,819,28,29,21343,647,83919,19,7751,25,83920,13530,75931,83921,23,24,42429,22,20,83922,30],"class_list":["post-202603","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-anvar-samos","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jurgen-ligi","tag-keskerakond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lhv-pank","tag-mihhail-kolvart","tag-munitsipaalraha","tag-news","tag-peaminister","tag-populaarseimad-lood","tag-raiki","tag-terras","tag-toompea-loss","tag-toots","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsahkna","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaarman","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116742221031560612","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202603","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=202603"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202603\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/202604"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=202603"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=202603"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=202603"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}