Elame \u00e4\u00e4rmuste maal. \u00dchelt poolt v\u00f5ib pea igal \u00fchiskondliku arutelu tasandil kuulda, et noored on meie tulevik. R\u00e4\u00e4gitakse vajadusest investeerida haridusse, toetada noorte arengut ning luua neile rohkem v\u00f5imalusi. Poliitilised programmid, riiklikud strateegiad ja kohalike omavalitsuste projektid r\u00f5hutavad sageli noorte kaasamise olulisust.<\/p>\n
Samal ajal eksisteerib selle k\u00f5rval ka teine pilt. Vestlustes noortega t\u00f6\u00f6tavate inimestega v\u00f5ib sageli kuulda ohkamist, et t\u00e4nap\u00e4eva noortele ei minevat justkui miski korda, neil ei olevat huvi ning neid olevat keeruline \u00fchiskonnaellu kaasata. M\u00f5nikord kirjeldatakse noori koguni p\u00f5lvkonnana, kes eelistab telefoniekraane, sotsiaalmeediat ja meelelahutust tegelikule osalusele \u00fchiskonnaelus.<\/p>\n
Sellist vastuolu ei kohta ainult \u00fches piirkonnas. Seda v\u00f5ib m\u00e4rgata nii pealinnas kui ka v\u00e4iksemates linnades. Veelgi enam, sageli v\u00f5ib just v\u00e4iksemates kohtades kohata aktiivseid ja algatusv\u00f5imelisi noori, kellel on lihtsalt keerulisem leida v\u00f5imalusi oma ideede elluviimiseks.<\/p>\n
Aga kas t\u00e4nap\u00e4eva noored on t\u00f5esti nii passiivsed, nagu sageli arvatakse?<\/p>\n
Noored osalevad, kuid teistsugusel viisil<\/p>\n
\u00dcks p\u00f5hjus, miks arusaam noorte passiivsusest p\u00fcsib, on see, et m\u00f5istame s\u00f5na “poliitika” sageli liiga kitsalt. Kui r\u00e4\u00e4gitakse poliitilisest aktiivsusest, peetakse enamasti silmas eelk\u00f5ige valimistel osalemist, parteilist tegevust v\u00f5i osalemist ametlikes poliitilistes struktuurides. Laiemas t\u00e4henduses t\u00e4hendab poliitika aga osalemist \u00fchiskonnaelus, avalike k\u00fcsimuste arutamist ning p\u00fc\u00fcdlust m\u00f5jutada \u00fchiskonna arengut.<\/p>\n
Kui vaadata poliitikat just sellisest vaatenurgast, muutub kiiresti selgeks, et noored ei ole toimuvast sugugi \u00fcksk\u00f5iksed. Noori huvitab riigi tulevik, kus nad ise elama hakkavad. Neid puudutavad hariduse, keskkonna, sotsiaalse \u00f5igluse ning v\u00f5rdsete v\u00f5imaluste k\u00fcsimused. Lihtsalt nende osalemise viisid erinevad sageli neist, millega vanemad p\u00f5lvkonnad on harjunud.<\/p>\n
Viimaste aastate uuringud<\/a> n\u00e4itavad, et noorte osalus \u00fchiskonnaelus ei ole kadunud, vaid on pigem muutnud oma vormi. N\u00e4iteks n\u00e4itavad Euroopa noorte poliitilise osaluse uuringud, et noored osalevad harvem traditsioonilises parteipoliitikas, aga on seevastu m\u00e4rksa sagedamini seotud teiste \u00fchiskondliku aktiivsuse vormidega, n\u00e4iteks organisatsioonide tegevuses, kampaaniates ja kodanikualgatustes.<\/p>\n Noored osalevad vabatahtlikes projektides, allkirjastavad petitsioone, v\u00f5tavad osa \u00fchiskondlikest kampaaniatest ja algatustest, toetavad sotsiaalseid projekte ning tegutsevad noorteorganisatsioonides. Nende jaoks on oluline v\u00f5imalus m\u00f5jutada konkreetseid probleeme ja n\u00e4ha oma tegevuse reaalseid tulemusi. Seda kinnitavad ka Euroopa noorteuuringud<\/a>.<\/p>\n Eurobaromeetri kohaselt tunneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa Euroopa noortest huvi \u00fchiskondlike k\u00fcsimuste vastu ning on valmis osalema tegevustes, mis on suunatud \u00fchiskonna muutmisele, n\u00e4iteks vabatahtlikus tegevuses, kodanikualgatustes ja organisatsioonide t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n Osalus on seega olemas, kuid see ei toimu alati harjumusp\u00e4rastes institutsionaalsetes vormides.<\/p>\n Telefon kui uus avaliku arutelu ruum<\/p>\n Veel \u00fcks levinud argument, mida noorte kohta sageli esitatakse, on v\u00e4ide, et noori ei saa telefonidest lahti. Kuid v\u00f5ib-olla tasub seda vaadata ka teise nurga alt. T\u00e4nap\u00e4eva noorte jaoks on internet ja sotsiaalmeedia oluline infoallikas ja just digitaalsete platvormide kaudu saavad nad teada maailmas toimuvast, seal arutavad nad \u00fchiskondlikke teemasid ning kujundavad oma arvamust.<\/p>\n “Paljude noorte jaoks on see ka keskkond, kus nad tunnevad end enesekindlamalt kui traditsioonilistes avalikes aruteludes.”<\/p>\n Sotsiaalmeediast on saanud omamoodi t\u00e4nap\u00e4evane avaliku arutelu ruum, koht, kus saab v\u00e4ljendada oma seisukohti, arutada p\u00e4evakajalisi k\u00fcsimusi ja toetada erinevaid algatusi. Paljude noorte jaoks on see ka keskkond, kus nad tunnevad end enesekindlamalt kui traditsioonilistes avalikes aruteludes, kus domineerivad sageli t\u00e4iskasvanud.<\/p>\n Huvitav on see, et samal ajal, kui arutletakse noorte v\u00e4idetava passiivsuse \u00fcle, luuakse Eestis \u00fcha rohkem struktuure, mille eesm\u00e4rk on kaasata noori otsustusprotsessidesse. On olemas noortevolikogud, \u00f5pilasesindused ning mitmesugused n\u00f5uandvad kogud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste juures.<\/p>\n Nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil r\u00e4\u00e4gitakse sageli noorte osaluse olulisusest. Kui aga vaadata l\u00e4hemalt, tekib oluline k\u00fcsimus: kus on noortel tegelikult reaalne otsustus\u00f5igus? Praktikas v\u00f5ib selliseid n\u00e4iteid lugeda pigem \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel.<\/p>\n N\u00e4iteks tegutseb pealinnas Tallinna linna noortevolikogu, mis on Tallinna linnavolikogu juures tegutsev noorte esinduskogu. Selle \u00fclesanne on esindada noorte arvamusi ning osaleda noori puudutavate k\u00fcsimuste aruteludes.<\/p>\n Samal ajal on selle struktuuri tegelik roll otsuste tegemise protsessis piiratud. Noortevolikogu t\u00e4idab n\u00f5uandvat rolli ning sel on s\u00f5na\u00f5igus vaid linnavolikogu hariduskomisjonis. See on oluline ja v\u00e4\u00e4rtuslik platvorm noorte arvamuse v\u00e4ljendamiseks, kuid n\u00e4itab ka seda, et tee sisulise osaluseni otsustusprotsessides on endiselt \u00fcsna piiratud.<\/p>\n Miks r\u00e4\u00e4gitakse endiselt “passiivsetest noortest”?<\/p>\n