{"id":202796,"date":"2026-06-13T14:15:08","date_gmt":"2026-06-13T14:15:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/202796\/"},"modified":"2026-06-13T14:15:08","modified_gmt":"2026-06-13T14:15:08","slug":"seb-eesti-elanike-kogumiseesmargid-muutuvad-uha-praktilisemaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/202796\/","title":{"rendered":"SEB: Eesti elanike kogumiseesm\u00e4rgid muutuvad \u00fcha praktilisemaks"},"content":{"rendered":"<p>Eesti elanike kogumiseesm\u00e4rgid on praktilist laadi: fookuses on eelk\u00f5ige finantspuhvri loomine, milleks kogutakse keskmiselt 5000 eurot, selgub SEB klientide andmetest. Lisaks finantsreservile ja kodu ostmisele koguvad inimesed sageli ka iluprotseduuride, auto hoolduse ja reisimise jaoks.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"2\">K\u00f5ige levinumaks eesm\u00e4rgiks on saanud finantspuhvri loomine. Summad varieeruvad 300 eurost kuni 50 000 euroni, kuid mediaanv\u00e4\u00e4rtus on 5000 eurot, mis vastab ligikaudu kolmele Eesti keskmisele netopalgale. See n\u00e4itab, et \u00fcha enam inimesi teadvustab rahalise reservi olemasolu t\u00e4htsust ootamatute olukordade puhuks. Kuigi osa kliente kogub endiselt koduga seotud kulude katmiseks v\u00f5i sissemakseks, on see sihtr\u00fchm v\u00e4iksem v\u00f5rreldes nendega, kes panevad raha k\u00f5rvale finantspuhvri jaoks. Kodu ostmiseks kogutud keskmine summa on 11 000 eurot.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"3\">Andmed viitavad selgelt ka Eesti elanike armastusele autode vastu. \u201cN\u00e4eme, et olulist rolli m\u00e4ngivad ka autoga seotud kulud. Inimesed koguvad autokooli jaoks, loovad remondifondi ja s\u00e4\u00e4stavad jooksvateks kuludeks. N\u00e4iteks auto remondifond j\u00e4\u00e4b tavaliselt vahemikku 300 kuni 20 000 eurot, samas kui igap\u00e4evasemate vajaduste, n\u00e4iteks rehvivahetuse jaoks kogutakse keskmiselt 675 eurot. Auto tehnilise hoolduse jaoks kogutakse keskmiselt 565 eurot ning \u00fcllataval kombel t\u00f5useb eriti esile \u00fcks br\u00e4nd \u2013 BMW, mille ostmiseks panevad kliendid k\u00f5rvale keskmiselt 5500 eurot,\u201d kommenteeris klientide andmeid SEB kogumis-, investeerimis- ja pensionivaldkonna juht Elisabeth Visnapuu.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"4\">Reisimine on j\u00e4tkuvalt populaarne kogumiseesm\u00e4rk, kuid hinnat\u00f5us on toonud kaasa vajalike summade suurenemise. Keskmine reisieeelarve on umbes 2000 eurot. Sageli \u00fchildatakse reisimine kultuuris\u00fcndmustega, n\u00e4iteks kontsertidega.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"5\">\u201cV\u00e4iksemat ni\u0161\u0161i esindab iluprotseduuride jaoks kogumine. Mediaansumma on siin 1000 eurot, kuid varieerub peamiselt 200 ja 3000 euro vahel. Siia kuuluvad nii t\u00e4toveeringud ja v\u00e4iksemad iluteenused kui ka t\u00f5sisemad protseduurid,\u201d lisas Visnapuu.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"6\">Suvekuudel peegeldub inimeste aktiivsem eluviis ka nende finantsk\u00e4itumises. Panga andmetel kasutatakse just suvel kogutud vahendeid sagedamini jooksvateks kuludeks. Kogumiskontolt v\u00f5etakse v\u00e4lja keskmiselt 50 eurot.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"7\">Visnapuu m\u00e4rkis, et just soojal ajal esineb kogumiseesm\u00e4rkidest k\u00f5rvalekaldumisi sagedamini: \u201cSel perioodil kasvavad kulutused reisidele, \u00fcritustele ja muule meelelahutusele, mis kajastub ka kogumiskontodelt raha v\u00e4ljav\u00f5tmises. Sageli ei ole tegemist suurte, vaid v\u00e4ikeste summadega: 57% juhtudest v\u00f5etakse tarbimiseks v\u00e4lja v\u00e4hemaki kui 50 eurot ja 31% juhtudest 50 kuni 300 eurot. Raha kasutatakse peamiselt jooksvateks kuludeks ning otsus tehakse sageli kiiresti, l\u00e4htudes hetkevajadusest.\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti elanike kogumiseesm\u00e4rgid on praktilist laadi: fookuses on eelk\u00f5ige finantspuhvri loomine, milleks kogutakse keskmiselt 5000 eurot, selgub SEB&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":202797,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,11669,83942,2709,83943],"class_list":["post-202796","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-iluprotseduurid","tag-niss","tag-seb","tag-visnapuu"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116743223770023035","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202796","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=202796"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202796\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/202797"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=202796"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=202796"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=202796"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}