{"id":203010,"date":"2026-06-13T20:32:20","date_gmt":"2026-06-13T20:32:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/203010\/"},"modified":"2026-06-13T20:32:20","modified_gmt":"2026-06-13T20:32:20","slug":"rait-kallus-kas-inimesed-ei-suhtu-co%e2%82%82-te-liialt-enesekeskselt-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/203010\/","title":{"rendered":"Rait Kallus: kas inimesed ei suhtu CO\u2082-te liialt enesekeskselt? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>V\u00f5ib-olla peab inimkond \u00f5ppima vaatama atmosf\u00e4\u00e4ri mitte ainult enda, vaid kogu biosf\u00e4\u00e4ri pilgu l\u00e4bi, kirjutab Rait Kallus.<\/p>\n<p>Inimkonna arutelud s\u00fcsihappegaasi ehk CO\u2082 \u00fcmber keskenduvad peaaegu alati inimesele. R\u00e4\u00e4gime temperatuurist, energiast, majandusest, rannikulinnadest, tehnoloogiast ja sellest, kuidas kliimamuutused m\u00f5jutavad meie elukorraldust. V\u00e4ga harva p\u00f6\u00f6rame t\u00e4helepanu sellele, kuidas n\u00e4eb sama protsess v\u00e4lja taimede ja kogu biosf\u00e4\u00e4ri seisukohalt.<\/p>\n<p>Taimed on kogu maismaaelu kandvad organismid ja loomad, sealhulgas inimesed, elavad tegelikult taimede loodud maailmas. Taimed toodavad hapnikku, seovad P\u00e4ikese energiat, loovad pinnast, hoiavad vee ringlust ning m\u00f5jutavad isegi pilvede ja sademete kujunemist. Ilma taimedeta ei eksisteeriks Maa praegusel kujul \u00fcldse.<\/p>\n<p>CO\u2082-te k\u00e4sitletakse peaaegu ainult probleemina. Taimede jaoks ei ole CO\u2082 saaste, vaid elu p\u00f5hikomponent, aine, millest ehitatakse \u00fcles lehed, t\u00fcved, juured, metsad ja kogu roheline biomass. Mida rohkem on taimel v\u00f5imalik s\u00fcsihappegaasi omastada, seda kiiremini suudab ta \u00fcldjuhul kasvada, kasutada vett efektiivsemalt ning taastoota rohelist massi.<\/p>\n<p>Just seet\u00f5ttu t\u00f5stetakse professionaalsetes kasvuhoonetes CO\u2082 taset sageli 800\u20131500 ppm-ni ja paljude taimede kasv kiireneb sellistes tingimustes m\u00e4rgatavalt. Taimed muutuvad tugevamaks, kasvatavad kiiremini biomassi, seovad rohkem s\u00fcsinikku ning fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus toodavad ka rohkem hapnikku. Mida aktiivsem on fotos\u00fcntees, seda rohkem toodab biosf\u00e4\u00e4r nii biomassi kui ka hapnikku. Rohelisem planeet t\u00e4hendab otseses m\u00f5ttes aktiivsemalt &#8220;hingavat&#8221; planeeti.<\/p>\n<p>Kui k\u00f5rgem CO\u2082 tase aitab taimedel kasvada kiiremini ja lopsakamalt, siis kas t\u00e4nap\u00e4evane atmosf\u00e4\u00e4r on taimede seisukohalt tegelikult optimaalne?<\/p>\n<p>Praegu sisaldab Maa atmosf\u00e4\u00e4r ligikaudu 420 ppm CO\u2082-te. Enne t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni oli see umbes 280 ppm ning viimase j\u00e4\u00e4aja ajal ligikaudu 180 ppm. Geoloogilises m\u00f5ttes on need v\u00e4\u00e4rtused v\u00e4ga madalad ja ekstreemsed, ka see praegune n\u00e4itaja. Mitmete uuringute j\u00e4rgi aeglustub madala CO\u2082 taseme juures taimede kasv m\u00e4rgatavalt ning biosf\u00e4\u00e4ri \u00fcldine tootlikkus v\u00e4heneb. Viimase j\u00e4\u00e4aja ajal oli suur osa planeedist k\u00fclm, kuiv ja tolmune ning taimede kasvutingimused rasked.<\/p>\n<p>Sageli r\u00e4\u00e4gitakse, nagu oleks praegune atmosf\u00e4\u00e4r Maa &#8220;normaalne&#8221; v\u00f5i &#8220;\u00f5ige&#8221; seisund. Tegelikult n\u00e4itab geoloogiline ajalugu midagi hoopis muud. Suure osa Maa ajaloost oli atmosf\u00e4\u00e4ris CO\u2082-te kordades rohkem kui praegu. T\u00e4nap\u00e4evane atmosf\u00e4\u00e4r on pigem erandlikult s\u00fcsinikuvaene periood.<\/p>\n<p>&#8220;Antarktikas kasvasid puud ning k\u00f5rgetel laiuskraadidel leidus rikkalik taimestik. Planeet oli t\u00e4is elu ning biosf\u00e4\u00e4r \u00e4\u00e4rmiselt aktiivne.&#8221;<\/p>\n<p>Juura ajastul hinnatakse CO\u2082 tasemeks sageli umbes 800\u20131500 ppm. Samal ajal oli Maa m\u00e4rgatavalt rohelisem ja niiskem. Poolustel ei laiunud kilomeetrite paksused j\u00e4\u00e4kilbid, vaid metsad. Antarktikas kasvasid puud ning k\u00f5rgetel laiuskraadidel leidus rikkalik taimestik. Planeet oli t\u00e4is elu ning biosf\u00e4\u00e4r \u00e4\u00e4rmiselt aktiivne.<\/p>\n<p>Veel kaugemasse minevikku vaadates on Maa atmosf\u00e4\u00e4ris olnud ka perioode, kus CO\u2082 sisaldus ulatus mitme tuhande ppm-ni, m\u00f5nede hinnangute j\u00e4rgi isegi \u00fcle 7000 ppm. Kui t\u00e4nap\u00e4eva avalik debatt k\u00e4sitleb juba 500 v\u00f5i 600 ppm taset peaaegu katastroofina, siis tasub k\u00fcsida, kuidas suutis elu \u00fcldse eksisteerida ajastutel, mil CO\u2082 sisaldus oli k\u00fcmneid kordi k\u00f5rgem kui n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n<p>Tegelikult elu arenes edasi ja Maa ei muutunud steriilseks kivik\u00f5rbeks. Elu levis, taimestik muutus lopsakaks ning biosf\u00e4\u00e4r kujundas j\u00e4rk-j\u00e4rgult kogu planeedi n\u00e4gu. T\u00e4nap\u00e4eva metsad, muld ja fossiilsed varud on suuresti nende iidsete roheliste ajastute p\u00e4rand.<\/p>\n<p>Lisaks tekib siin veel \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne vastuolu. Isegi kui inimkond p\u00f5letaks j\u00e4rgmise saja aasta jooksul \u00e4ra praktiliselt kogu teadaoleva nafta ja suure osa fossiilsetest varudest, ei j\u00f5uaks atmosf\u00e4\u00e4ri CO\u2082 sisaldus t\u00f5en\u00e4oliselt ikkagi tasemeni, mida paljud taimed peavad k\u00f5ige produktiivsemaks kasvukeskkonnaks.<\/p>\n<p>Hinnanguliselt v\u00f5iks selline stsenaarium viia atmosf\u00e4\u00e4ri CO\u2082 taseme umbes 700\u2013750 ppm l\u00e4hedale. See oleks k\u00fcll kliimaarutelu m\u00f5ttes v\u00e4ga k\u00f5rge n\u00e4itaja, kuid j\u00e4\u00e4ks siiski alla tasemetele, mida kasutatakse professionaalsetes kasvuhoonetes ning mis olid iseloomulikud Maa varasematele lopsakatele ajastutele.<\/p>\n<p>See ei t\u00e4henda muidugi, et atmosf\u00e4\u00e4ri muutused ei v\u00f5iks inimesele probleeme p\u00f5hjustada. Inimtsivilisatsioon on ehitatud v\u00e4lja suhteliselt stabiilse kliima tingimustes. Linnad, p\u00f5llumajandus, infrastruktuur ja energiav\u00f5rgud s\u00f5ltuvad suuresti praegusest tasakaalust, kuid inimese mugavus ja biosf\u00e4\u00e4ri pikaajalised huvid ei pruugi alati olla \u00fcks ja sama asi.<\/p>\n<p>K\u00f5rgema CO\u2082 taseme juures kasutavad taimed vett efektiivsemalt, taluvad paremini p\u00f5uda ning kasvatavad kiiremini biomassi ja hapnikku. Suurem biomass t\u00e4hendab rohkem metsi, rohkem mulda, rohkem elupaiku ja rohkem seotud energiat.<\/p>\n<p>Planeedile on omane CO\u2082-te aeglaselt siduda ja peita pinnasesse, meredesse, kivimitesse ja fossiilsetesse varudesse. Miljonite aastate jooksul v\u00e4heneb atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsinikusisaldus loomulikult, kui seda kusagilt juurde ei lisandu. See t\u00e4hendab, et pikemas perspektiivis v\u00f5ib Maa liikuda hoopis s\u00fcsinikuvaesema atmosf\u00e4\u00e4ri suunas.<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla peaks inimkond hakkama k\u00e4sitlema atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsteemina, mida tuleb teadlikult juhtida. Kui Maa ajalugu midagi n\u00e4itab, siis seda, et lopsakad ja rohelised ajastud on sageli olnud seotud k\u00f5rgema CO\u2082 tasemega. V\u00f5ib-olla peab inimkond \u00f5ppima vaatama atmosf\u00e4\u00e4ri mitte ainult enda, vaid kogu biosf\u00e4\u00e4ri pilgu l\u00e4bi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00f5ib-olla peab inimkond \u00f5ppima vaatama atmosf\u00e4\u00e4ri mitte ainult enda, vaid kogu biosf\u00e4\u00e4ri pilgu l\u00e4bi, kirjutab Rait Kallus. Inimkonna&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":203011,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[18169,26,27,11685,37,33,35,34,36,31,32,21,304,28,29,285,19,25,4325,10974,23,24,22,20,30],"class_list":["post-203010","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-biomass","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-co2","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-susihappegaas","tag-taimed","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116744706214514236","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/203010","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=203010"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/203010\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/203011"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=203010"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=203010"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=203010"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}