Priit P\u00e4rn r\u00e4\u00e4kis Klassikaraadio saates “Kunstiministeerium” oma s\u00f6ejoonistuste s\u00fcnnist ja t\u00f5i v\u00e4lja, et v\u00e4ga paljud tema t\u00f6\u00f6d on koloreeritud punase veini ja musta teega. P\u00e4rn t\u00f5des, et s\u00fctt v\u00f5ib laiali h\u00f5\u00f5ruda ka \u00f5unal\u00f5igu v\u00f5i banaanikoorega, mis annavad pildile hoopis teise tulemuse.<\/p>\n
Priit P\u00e4rna n\u00e4itus “Puravik” on avatud Tallinna Linnagaleriis ja koondab P\u00e4rna s\u00f6egraafikat alates aastast 1984. N\u00e4itus tuletab vaatajale meelde, kui head on unikaalse animafilmimeistri Priit P\u00e4rna s\u00f6epildid.<\/p>\n
“Mu pikk loometee algas 1968. aastal, kui minu karikatuure hakati s\u00fcstemaatiliselt avaldama. Samal ajal \u00f5ppisin Tartu \u00dclikoolis bioloogiat. Karikatuur oli minu peamine tegevusala 1980. aastate keskel. Siis ma sain aru, et see asi on mulle valmis ja ka maailmas. Kuigi karikatuuriv\u00f5istluste m\u00f6ll k\u00e4ib siiamaani edasi, aga k\u00f5ik on umbes samal tasemel kui 1980. aastatel, see on huvitav, miks on see nii,” t\u00f5des Priit P\u00e4rn.<\/p>\n
Siis tuli P\u00e4rna ellu film. 1976. aastal l\u00e4ks P\u00e4rn bioloogiast \u00e4ra otse Tallinnfilmi animafilmistuudiosse.<\/p>\n
1982. aastal halvenesid N\u00f5ukogude Liidus majanduslikud olud. “Kui majandus k\u00e4ib alla, keeratakse k\u00f5igepealt kinni kultuurikruvid. Sain aru, et ma enam seda filmi teha ei saa, mis ma tahan. Siis sain teoks teha oma ammuse unistuse. Olin 10. klassis, kui ostsin raamatu s\u00fcgavtr\u00fckitehnikast, see mind tohutult huvitas. Mul on natuke ka tehnilisi kalduvusi. 1983. astusin Kunstnike Liitu ja see oli vajalik, et kunstnikul oleks ateljee,” nentis P\u00e4rn.<\/p>\n
“S\u00f6ega joonistamine oli midagi t\u00e4iesti erinevat. Mida suurem pind, seda m\u00f5nusam t\u00f6\u00f6 on. Minu k\u00f5ige suurem pilt s\u00f6ega on kolm korda kuus meetrit. Tahtsin saada maadlejaks ja olla hea maadleja. Suure s\u00f6epildi tegemisel sa natuke nagu r\u00fcndad seda pinda.”<\/p>\n
Tihti on paber t\u00f6\u00f6 ajal teibitud seina peale. “Mul on idee, \u00fchel hetkel vaatan, et see on natuke igav ja siis fikseerimata pildi saab tekstiilit\u00fckiga \u00e4ra p\u00fchkida, nii et peaaegu midagi ei j\u00e4\u00e4 paberile peale. Midagi j\u00e4\u00e4b, p\u00e4ris puhas paber siiski ei ole. Siis tekib dialoog. K\u00f5ige parem s\u00f6epildi joonistamise taustamuusika on bluus. M\u00f5ni mu s\u00f6epilt on 15 korda fikseeritud, see on nagu kitsenev koridor, mida kaugemale l\u00e4hen, seda v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4b mu vabadus ja laamendav tegevus,” t\u00f5i P\u00e4rn v\u00e4lja.<\/p>\n
“Ega Priit ei ole v\u00e4ga hoolas. Tema t\u00f6id ei tule kinnastega puudutada, sest ise ta vahest koperdab neile otsa v\u00f5i valab natuke teed v\u00f5i kohvi peale,” t\u00f5des n\u00e4ituse “Puravik” kuraator Tamara Luuk.<\/p>\n
“See ei ole juhus, kui ma teed t\u00f6\u00f6le valan. Mul on v\u00e4ga palju t\u00f6id koloreeritud punase veini ja musta teega,” s\u00f5nas P\u00e4rn. “S\u00fctt v\u00f5ib laiali h\u00f5\u00f5ruda ka \u00f5unal\u00f5igu v\u00f5i banaanikoorega, need annavad hoopis teise tulemuse.”<\/p>\n
P\u00e4rn t\u00f5i v\u00e4lja, et filmi puhul peab filmitegija saama vaataja konksu otsa. “Siis on filmitegija olulise asja saavutanud, tekitanud huvi. Piltidega on ka nii, et proff v\u00f5ib seletada, et see on nii h\u00e4sti tehtud, koloriit ja kompa on paigas, aga kui see pilt pole mulle huvitav, siis ma l\u00e4hen sellest lihtsalt m\u00f6\u00f6da,” nentis P\u00e4rn.<\/p>\n
N\u00e4itus “Puravik” on Tallinna Linnagaleriis avatud 5. juulini.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Priit P\u00e4rn r\u00e4\u00e4kis Klassikaraadio saates “Kunstiministeerium” oma s\u00f6ejoonistuste s\u00fcnnist ja t\u00f5i v\u00e4lja, et v\u00e4ga paljud tema t\u00f6\u00f6d on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":203532,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,73567,159,158,29396],"class_list":["post-203531","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-priit-parn","tag-sport","tag-sports","tag-tamara-luuk"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116748697256923233","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/203531","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=203531"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/203531\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/203532"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=203531"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=203531"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=203531"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}