{"id":204093,"date":"2026-06-15T07:10:10","date_gmt":"2026-06-15T07:10:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/204093\/"},"modified":"2026-06-15T07:10:10","modified_gmt":"2026-06-15T07:10:10","slug":"prantsusmaa-presidendivalimiste-soosik-bardella-lubas-euroopat-raputada-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/204093\/","title":{"rendered":"Prantsusmaa presidendivalimiste soosik Bardella lubas Euroopat raputada | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Bardella andis eksklusiivse intervjuu Politicole<\/a> enne eelseisvat visiiti Poola.\u00a0<\/p>\n

30-aastane Euroopa Parlamendi saadik on Prantsusmaa Rahvusliku Liidu parempopulistliku juhi Marine Le Peni soosik. Temast ei pidanud kunagi saama oma erakonna presidendikandidaati.<\/p>\n

Aastaid t\u00e4iendasid nad teineteist. Le Pen oli erakonna n\u00e4gu ja ideoloog, Bardella aga juhtis igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d, seisis Br\u00fcsseli delegatsiooni eesotsas ja ootas oma mentori valimisv\u00f5itu, et t\u00f5usta peaministriks.<\/p>\n

K\u00f5ik muutus 2025. aastal, mil Le Pen m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi Euroopa Liidu vahendite omastamises. Talle m\u00e4\u00e4rati viieaastane keeld avalikus ametis t\u00f6\u00f6tamiseks, mis t\u00f5ukas Bardella presidendiheitlusse. 7. juulil otsustab apellatsioonikohus, kas s\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse \u2013 sellest s\u00f5ltub, kumb neist kahest on Rahvusliku Liidu kandidaat presidendivalimistel.<\/p>\n

Olete v\u00e4lisvisiitide valikul \u00fcsna valiv. Olete k\u00e4inud \u00dchendkuningriigis, Iisraelis ja Araabia \u00dchendemiraatides. Miks valisite oma j\u00e4rgmiseks sihtkohaks Poola?\u00a0<\/p>\n

Poola on riik, millega arvestatakse, ja Euroopa areenil muutub selle kaalukus iga p\u00e4evaga suuremaks. Tegemist on Euroopa Liidu suuruselt kuuenda majandusega, mis on viimastel aastatel mitmetes k\u00fcsimustes selgelt p\u00fchendunud oma piiride kaitsmisele r\u00e4ndevoogude eest, mis kujutavad Euroopa riikidele suurt v\u00e4ljakutset.\u00a0<\/p>\n

Strateegilise autonoomia taastamise vajaduse valguses on Poola teinud v\u00e4ga selgeid j\u00f5upingutusi relvastumise ja riigikaitse vallas. Mul on kavas kohtuda \u00d5iguse ja \u00d5igluse (PiS) erakonna juhtidega, et arutada ja valmistuda homseks Euroopaks.\u00a0<\/p>\n

Kas n\u00e4ete erakonnas PiS loomulikku partnerit, kui nad peaksid v\u00f5itma j\u00e4rgmisel aastal Poola \u00fcldvalimised?\u00a0<\/p>\n

Praegu kuulub PiS Euroopa Parlamendis Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni. Samasse fraktsiooni kuulub ka [Itaalia peaminister] Giorgia Meloni, kellega teeme regulaarselt koost\u00f6\u00f6d. Meie ambitsioon on m\u00f5elda suurelt ja ehitada uus Euroopa arhitektuur, mis suudab lahendada 21. sajandi suuri v\u00e4ljakutseid \u2013 ja selleks vajame kindlasti v\u00f5imalikult suurt fraktsiooni.\u00a0<\/p>\n

Kas see liit on seega juba kindel? Kas \u00fchte fraktsiooni mahub kaks nii suurt tegijat?\u00a0<\/p>\n

See ei ole veel kindlalt otsustatud. Euroopa Parlament n\u00f5uab keerulisi tasakaale. Seda juhivad nii p\u00fcsivad liidud kui ka ad hoc koalitsioonid, kuid viimasena m\u00f5jutab seda rahvas. Giorgia Meloni on Prantsusmaa jaoks asendamatu partner, kui v\u00f5idame j\u00e4rgmised valimised.<\/p>\n

Olete hiljuti suhelnud ka Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merziga, kuigi ta ei kuulu teie poliitilisse leeri. Kas need visiidid ja teie arvukad viited Giorgia Melonile on viis \u00f6elda, et kui Rahvuslik Liit v\u00f5imule tuleb, ei t\u00e4henda see Euroopa Liidu l\u00f5ppu?\u00a0<\/p>\n

Me ei soovi Euroopa Liidust lahkuda. Tahame muuta k\u00f5ike, ilma et midagi h\u00e4vitaksime.\u00a0<\/p>\n

Juba mitu aastat, terve k\u00fcmnendi, oleme kogu maailmas tunnistanud k\u00f5ige selle tagasitulekut, mida Euroopa Liit on p\u00fc\u00fcdnud lammutada ja isegi h\u00e4vitada: rahvus, piirid, rahvuslike huvide kaitsmine ning rahva t\u00e4ielik suver\u00e4\u00e4nsus.\u00a0<\/p>\n

K\u00f5ik need suured m\u00f5isted, mis on seotud ka rahvusliku uhkusega, teevad globaliseerumise tingimustes tegutsevate suurriikide seas tagasituleku. Seega me lihtsalt \u00fctleme, et Euroopa peab muutma oma toimimisviisi.<\/p>\n

Kas soovite endiselt lahkuda NATO integreeritud s\u00f5jalisest juhtimisstruktuurist ja kui jah, siis millal?\u00a0<\/p>\n

Olen Prantsusmaa suver\u00e4\u00e4nsuse pooldaja. Kaitsen oma riigi vabadust. Me ei toeta NATO-st lahkumist. K\u00fcll aga pooldame NATO integreeritud juhtimisstruktuurist lahkumist, et taastada man\u00f6\u00f6verdusruum ning diplomaatiline ja s\u00f5jaline vabadus ning iseseisvus. Kuid nagu olen \u00f6elnud, ei soovi me integreeritud struktuurist lahkuda seni, kuni Euroopa uksel\u00e4vel k\u00e4ib s\u00f5da.<\/p>\n

Marine Le Pen \u00fctles hiljuti, et lahkumine toimub j\u00e4rgmise viieaastase presidendiametiaja jooksul, mis ei kattu t\u00e4pselt teie s\u00f5nastusega. Kas olete endiselt seisukohal, et Prantsusmaa ei tohiks enne konflikti l\u00f5ppu lahkuda?\u00a0<\/p>\n

S\u00f5ja ajal lepingute raamistikku ei muudeta.\u00a0<\/p>\n

Kui v\u00f5idame presidendivalimised, on meie prioriteediks teha Prantsusmaa uue juhtkonna toel t\u00f6\u00f6d rahu taastamiseks Euroopa uksel\u00e4vel. Esmalt saavutades Ukrainas relvarahu ja seej\u00e4rel luues julgeolekugarantiid, mis v\u00f5imaldavad Ukrainal oma piire kaitsta.<\/p>\n

Kas Venemaa president Vladimir Putin kujutab Prantsusmaale ohtu?<\/p>\n

President Putini juhitud Venemaa kujutab endast praegu mitmem\u00f5\u00f5tmelist ohtu nii Prantsusmaa kui ka Euroopa huvidele. Samas on Venemaa tuumariik. Ka Prantsusmaa on tuumariik. See reaalsus paneb meile ainulaadse vastutuse selles, kuidas l\u00e4heneda dialoogile riikidega, mis omavad \u00fclimat relva.<\/p>\n

Prantsusmaa tuumadoktriini ajakohastati hiljuti ning Poola on \u00fcks \u00fcheksast riigist, mis on liitunud president Emmanuel Macroni pakutud s\u00fcvendatud koost\u00f6\u00f6vormiga. Kas Rahvusliku Liidu juhitud Prantsusmaa oleks valmis andma tuumal\u00f6\u00f6gi, et tulla appi sellistele liitlastele nagu Poola?\u00a0<\/p>\n

J\u00e4rgime rangelt [Prantsusmaa endise presidendi kindral Charles] de Gaulle’i filosoofiat ja doktriini, kes meenutas meile \u00f5igesti, et Prantsuse rahva eluliste huvide kaitsmine ei l\u00f5pe Prantsusmaa piiridel. Ta m\u00e4rkis, et Prantsusmaa elulised huvid on ohus alates hetkest, mil isegi Beneluxi piirkond satub potentsiaalsesse ohtu.\u00a0<\/p>\n

Oleme aga kaitsek\u00fcsimustes \u00e4\u00e4rmiselt seotud riikliku suver\u00e4\u00e4nsusega, mist\u00f5ttu peab tuumanupp j\u00e4\u00e4ma eranditult Prantsusmaa presidendi k\u00e4tte.\u00a0<\/p>\n

Mis puutub heidutusse \u2013 ja seda tuleb r\u00f5hutada \u2013, siis enne tuumaheidutust on see eelk\u00f5ige konventsionaalne. Meid seovad Euroopa partneritega kaitsekokkulepped, mis sisaldavad vastastikuse abistamise klausleid, eelk\u00f5ige Euroopa Liidu raames, kuid ka NATO 5. artikli alusel. Seega, kui m\u00f5ni Euroopa Liidu riiki peaks homme r\u00fcnnaku alla sattuma, tooks see kaasa reaktsiooni k\u00f5igilt teistelt Euroopa riikidelt.\u00a0<\/p>\n

Kas te t\u00e4idaksite neid kohustusi?\u00a0<\/p>\n

Jah, muidugi. Kuid Prantsusmaa peab taastama oma kaitsev\u00f5ime, mist\u00f5ttu toetame NATO eesm\u00e4rke kaitse-eelarvete j\u00e4rkj\u00e4rguliseks suurendamiseks.<\/p>\n

Soovin Teile n\u00e4idata 1939. aasta juhtkirja \u00fches Prantsuse ajalehes pealkirjaga “Kas surra Danzigi eest?”. Autor v\u00e4idab, et Prantsusmaa ei peaks ohverdama end Poola linna (praeguse nimega Gda\u0144sk) nimel. Mida Te sellest arvate?\u00a0<\/p>\n

Tolle ajalooperioodi ja t\u00e4nap\u00e4evaste s\u00fcndmuste vahele paralleelide t\u00f5mbamine on \u00e4\u00e4rmiselt ohtlik. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole Natsi-Saksamaa armeed ega Kolmandat Reichi.<\/p>\n

Ei ole, kuid paralleele siiski leidub.\u00a0<\/p>\n

\u00c4\u00e4rmiselt ohtlik on v\u00f5rrelda olukordi, millel pole rangelt v\u00f5ttes midagi \u00fchist.\u00a0<\/p>\n

Kindel on aga see, et t\u00e4nap\u00e4eval esitatakse Euroopa huvidele v\u00e4ljakutseid ning Venemaa ambitsioonid on Ida-Euroopas uuesti t\u00e4rganud. Selles olukorras on ainus eluj\u00f5uline ja vastuv\u00f5etav poliitika v\u00e4ltida Prantsusmaa ja Euroopa riikide kaitsesuver\u00e4\u00e4nsuse \u00fcleandmist Euroopa Komisjonile. Ma keeldun andmast Euroopa Komisjonile volitust saata Prantsuse s\u00f5dureid surma.\u00a0<\/p>\n

Meie n\u00f5rkused on v\u00e4ga h\u00e4sti dokumenteeritud ja laialdaselt teada: n\u00e4iteks kaugmaa l\u00f6\u00f6giv\u00f5ime, droonip\u00f5hise seire t\u00f5hustamine ja raketit\u00f5rje. Seega peab t\u00f6\u00f6stuskoost\u00f6\u00f6 olema arutelu all.\u00a0<\/p>\n

Mul on kahju, et Prantsusmaa president ei suutnud pidada kinni Prantsusmaa ja Saksamaa vahel kokku lepitud FCAS-i (Prantsuse-Saksa uue p\u00f5lvkonna h\u00e4vituslennukite programm) lepingust.\u00a0<\/p>\n

Kas te v\u00e4idate, et see on tema l\u00e4bikukkumine?\u00a0<\/p>\n

See on Prantsuse-Saksa koost\u00f6\u00f6 l\u00e4bikukkumine, kuid eelk\u00f5ige on see presidendi isiklik eba\u00f5nnestumine.<\/p>\n

Kuid te olite ju selle programmi vastu.\u00a0<\/p>\n

\u00dctlesime algusest peale, et peame soodustama poliitikat, mis eelistab parimaid tegijaid. Pooldan t\u00f6\u00f6stuskoost\u00f6\u00f6d, kuid vabaduse tagamiseks peame esmalt ostma Euroopa ja Prantsuse varustust.\u00a0<\/p>\n

S\u00f5num, mille soovin k\u00f5igile Euroopa partneritele edastada, on osta [Ameerika] F-35-te asemel [Prantsuse] Rafale’e, et vabastada end USA eksterritoriaalsusest, mis sisuliselt annab meie Atlandi-\u00fclestele partneritele v\u00f5imaluse keelata nendel lennukitel \u00f5hku t\u00f5usta.<\/p>\n

Nende kuuenda p\u00f5lvkonna lennukite arendamine on v\u00e4ga kallis. Kuidas te sellele tulevikus l\u00e4henete, kui \u00fctlete, et tuleviku lennukite puhul j\u00e4\u00e4dakse 100 protsenti Prantsuse tehnoloogia juurde, kuid meil on ka Saksamaa konkurents?\u00a0<\/p>\n

Peame toetama Prantsusmaa t\u00f6\u00f6stust. Alustuseks tuleb eemaldada k\u00f5ik piirangud ning maksu- ja regulatiivsed t\u00f5kked, mis praegu Prantsuse t\u00f6\u00f6stust koormavad. Euroopas peame v\u00f5itlema Euroopa eelistamise eest. Teil on \u00f5igus, me vajame ressursse ja investeeringuid.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdume tagasi Ukraina juurde \u2013 mainisite, et paljud Prantsusmaa presidendikandidaadid k\u00fclastavad praegu Ukrainat.\u00a0<\/p>\n

Nende jaoks on see lihtsalt etendus.<\/p>\n

Te naeruv\u00e4\u00e4ristate neid pisut. Kas teil endal ei ole plaanis sinna minna?\u00a0<\/p>\n

Ehk avaneb mul v\u00f5imalus sinna minna, kui oleme v\u00f5imul, kuid Ukraina on s\u00f5jatander. See ei ole lava poliitiliseks poosetamiseks. Kui n\u00e4ete [tsentristlikku presidendikandidaati] \u00c9douard Philippe’i s\u00f5jatsoonis pid\u017eaamas ja mokassiinides rongilt maha astumas, ei tundu see just kuigi t\u00f5siseltv\u00f5etav.\u00a0<\/p>\n

Kuidas on lood Prantsuse v\u00e4gede saatmisega Ukrainasse p\u00e4rast relvarahu?\u00a0<\/p>\n

Ei, me oleme selle vastu.<\/p>\n

Isegi osana rahu- ja julgeolekutagatiste lepingust?\u00a0<\/p>\n

Ainus tingimus, mille alusel oleksime n\u00f5us s\u00f5dureid saatma, on \u00dcRO rahuvalvajatena p\u00e4rast relvarahukokkuleppe s\u00f5lmimist.<\/p>\n

Kuidas defineeriksite Atlandi-\u00fcleseid suhteid t\u00e4nap\u00e4eval?\u00a0<\/p>\n

Ameeriklased on meie liitlased ja j\u00e4\u00e4vad selleks, kuid neil ei ole enam kavatsust Euroopale appi tulla ega j\u00e4\u00e4da Euroopa riikide kaitsjaks.<\/p>\n

Kuidas suhtute USA presidendi Donald Trumpi praegusesse hoiakusse?\u00a0<\/p>\n

See s\u00f5ltub p\u00e4evast. On esmasp\u00e4evane hoiak, teisip\u00e4evane hoiak, kolmap\u00e4evane hoiak. Tema positsioneerimine pole mitte ainult ettearvamatu, vaid ka \u00e4\u00e4rmiselt ebakindel ja pidevas muutumises.\u00a0<\/p>\n

Kui Trump teile helistaks ja oma toetust pakuks, siis mida vastaksite?\u00a0<\/p>\n

Ma ei vaja tema toetust. Toetus, mida mina taotlen ja mida me koos Marine Le Peniga taotleme, on Prantsuse rahva toetus, Prantsuse valijate toetus.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Ometi olite varem v\u00e4ljendanud tema vastu teatavat imetlust. Kas suhtute temasse praegu teisiti?\u00a0<\/p>\n

Leian, et president Trumpi teine ametiaeg erineb suuresti esimesest. Esimest ametiaega iseloomustas soov tuua Ameerika v\u00e4lja suurtest globaalsetest konfliktidest ja kaitsta p\u00f5him\u00f5tet “Ameerika ennek\u00f5ike” \u2013 see t\u00e4hendab seada esikohale Ameerika huvid majanduses, identiteedis ja teatud v\u00e4\u00e4rtuste kaitsmisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Tema teine ametiaeg tugineb USA julgeolekustrateegiale, mis ennustab Monroe doktriini taaselustamist. See seisukoht eeldab, et Ameerika \u00dchendriigid ei ole enam lihtsalt riik, vaid on taas muutumas impeeriumiks, millel on eksklusiivne m\u00f5juv\u00f5im l\u00e4\u00e4nepoolkeral.<\/p>\n

Kas Trumpi teine ametiaeg on ohtlikum v\u00f5i \u00e4hvardavam?\u00a0<\/p>\n

Seda on raskem lugeda. See on Euroopale \u00e4hvardav selles m\u00f5ttes, et avaldab m\u00f5ju paljudele Euroopa riikidele, kes kardavad Ameerika \u00dchendriikide eemaldumist.<\/p>\n

Trumpi administratsioon kommenteerib ka Euroopas toimuvaid s\u00fcndmusi. USA asepresident JD Vance kommenteeris \u00dchendkuningriigis toimunud m\u00f5rva, \u00f6eldes, et sisser\u00e4ndajate invasioon on sellise julmuse eest vastutav.\u00a0<\/p>\n

Hirmu, et homme ei pruugi Euroopa enam olla Euroopa ja Prantsusmaa ei ole enam Prantsusmaa, jagavad ilmselt USA administratsiooni juhid, kuid seda jagavad ka paljud inimesed \u00fcle maailma.\u00a0<\/p>\n

Maailmas on palju riike, mis on Prantsusmaasse s\u00fcgavalt armunud ja usuvad, et maailm on selline, nagu ta on, just t\u00e4nu Prantsusmaa olemasolule ja sellele, mida ta oma ilu, elegantsi ja v\u00e4\u00e4rtustega maailma panustab. Euroopas on palju inimesi, kes on \u00e4\u00e4rmiselt \u00f5nnetud, n\u00e4hes Prantsusmaad n\u00f5rgenemas ja uppumas massilise sisser\u00e4nde alla, mis muudab p\u00f5hjalikult riigi identiteeti ja v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n

Te leiate, et nende diagnoos on \u00f5ige?\u00a0<\/p>\n

See on meie enda diagnoos. Ma ei hakka teile vastupidist v\u00e4itma pelgalt seet\u00f5ttu, et v\u00e4lismaalased arvavad sama.\u00a0<\/p>\n

\u00dcks meetmetest, mida olete korduvalt kaitsnud, on Prantsusmaa Euroopa Liidu osamaksu v\u00e4hendamine. Pikaajaline eelarve on praegu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ja paljud soovivad selle enne presidendivalimisi lukku l\u00fc\u00fca.\u00a0<\/p>\n

Puhtalt juhuse tahtel.\u00a0<\/p>\n

Kas te m\u00f5istate selle hukka?\u00a0<\/p>\n

Eesm\u00e4rk on ilmselgelt eelarve lukku l\u00fc\u00fca enne potentsiaalset v\u00f5imuvahetust Prantsusmaal. Euroopa Liit ajab taaskord oma s\u00fcgavalt ebademokraatlikku poliitikat ja filosoofiat.\u00a0<\/p>\n

Vajame uut Euroopa arhitektuuri. Tempo, millega eurooplased ja Euroopa Liit t\u00e4na liiguvad, ei vasta enam maailma tempole. See, mille eest Euroopa Liit seisab \u2013 globaliseerumine, v\u00f5imsad avatud turud, kontrollimatu sisser\u00e4nne, majanduslangus ja liigne regulatsioon \u2013 on s\u00fcgavalt iganenud.<\/p>\n

Euroopa Liit on t\u00e4ielikult aegunud ning ei ole oma praegusel kujul ja ulatuses enam v\u00f5imeline lahendama suuri v\u00e4ljakutseid, millega meie riik silmitsi seisab.\u00a0<\/p>\n

Peame muutma Euroopa Liidu toimimisviisi ja seep\u00e4rast soovime, et tulevikus maksaks Prantsusmaa v\u00e4hem eelarvesse, mis on praegu prognooside kohaselt presidendivalimiste eel meeletu kiirusega kasvamas. Tegemist on demokraatliku skandaaliga.\u00a0<\/p>\n

J\u00e4rgmisel Prantsuse valitsusel, kes iganes see ka poleks, peab olema s\u00f5na\u00f5igus.<\/p>\n

Kuidas see praktikas v\u00e4lja n\u00e4eb? Kui te osutute valituks, kas s\u00f5idate Br\u00fcsselisse, l\u00f6\u00f6te rusikaga lauale ja \u00fctlete, et ei, me ei maksa?\u00a0<\/p>\n

Euroopa Liit on nagu suur korteri\u00fchistu, kus Prantsusmaale kuulub \u00fcks suurimatest korteritest koos k\u00f5ige avaramate terrasside ja paljude parkimiskohtadega. Kuid Prantsusmaa ei suuda t\u00e4na enam Euroopa areenil oma huve kaitsta. See ilmnes energeetika puhul. T\u00e4nu tuumaenergiale peaks Prantsusmaa saama kasu k\u00f5ige odavamast ja s\u00fcsinikuvabast elektrist.\u00a0<\/p>\n

Saksamaa v\u00f5imaldab oma suurtele t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetele elektrit hinnaga 50 eurot megavatt-tunni kohta.\u00a0Meie lootus on, et tulevikus saaks ka Prantsusmaa nautida elektrit hinnaga 50 eurot megavatt-tunni eest.<\/p>\n

See ei t\u00e4henda Euroopa turult lahkumist. Prantsusmaa j\u00e4tkab energia eksportimist, kuid v\u00f5imaldab Prantsuse peredel, ettev\u00f5tetel ja tehisintellekti investeerivatel idufirmadel saada osa rikkalikust s\u00fcsinikuvabast elektrist, mis on Euroopa \u00fcks soodsamaid.<\/p>\n

Vabandan, ma kaldusin pisut teemast k\u00f5rvale. Eelarve osas peame l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi t\u00e4pselt nagu seda tegid Saksamaa ja Holland.<\/p>\n

Kuid need on tagantj\u00e4rele tehtavad kohandused.\u00a0<\/p>\n

L\u00e4heme Euroopa Komisjoni presidendi jutule ja teatame talle, et Prantsusmaa v\u00e4hendab oma panust, kuna ootame k\u00f5igilt ohverdusi.<\/p>\n

Prantslastelt n\u00f5utakse kriisiajal kokkuhoidu. Kuid me \u00fctleme neile, et Euroopa Liidu eelarve suureneb 80 protsenti ja me t\u00f5stame Euroopa volinike eralennukite eelarvet 50 protsenti? Kas see ei ole teie arvates \u0161okeeriv? Kas te ei arva, et see vihastab miljoneid prantslasi?\u00a0<\/p>\n

[EL m\u00e4rgib, et aastate 2028\u20132034 kavandatav EL-i aastaeelarve on nominaalselt 38 protsenti suurem kui eelneval seitsmel aastal. Politico teatas veebruaris, et EL kulutab j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul eralennukitega reisimisele tervelt 16 miljonit eurot, mis on kolme miljoni euro suurune kasv v\u00f5rreldes eelmise nelja-aastase perioodiga ning 50 protsenti k\u00f5rgem kui sellele eelnenud perioodil.]<\/p>\n

Kokku peavad leppima 27 riiki \u2013 see on v\u00e4ga keeruline. Komisjon v\u00f5iks \u00f6elda, et kui Prantsusmaa l\u00f5petab maksmise, siis v\u00e4hendavad nad Prantsusmaa tagasimakseid ja k\u00fclmutavad \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika (\u00dcPP) toetused. Mida te \u00fctleksite sel juhul p\u00f5llumeestele?\u00a0<\/p>\n

Asjad ei k\u00e4i nii. Prantsusmaa netomakse Euroopa Liidu eelarvesse otsustab parlament h\u00e4\u00e4letuse teel. Selle asemel, et h\u00e4\u00e4letada 12 v\u00f5i 15 miljardi euro suuruse osamaksu poolt, k\u00e4rbitakse see pooleks. Ja just selle raha me saamegi tagasi.<\/p>\n

Kui me \u00fctleme Prantsuse p\u00f5llumeestele, et nad saavad raha Euroopast, on see vale. See on Prantsusmaa enda raha, sest Prantsusmaa panustab \u2013 erinevalt m\u00f5nest teisest Euroopa riigist \u2013 Euroopa eelarvesse rohkem, kui sealt tagasi saab.<\/p>\n

Viimane k\u00fcsimus ja pisut kergemas toonis. Kes on teie lemmik Itaalia naine: Maria Carolina de Bourbon des Deux-Siciles [Bardella t\u00fcdruks\u00f5ber, Itaalia printsess ja suunamudija] v\u00f5i Giorgia Meloni?\u00a0<\/p>\n

Maria Carolina.<\/p>\n

Aga poliitikas?\u00a0<\/p>\n

Mulle meeldib Giorgia Meloni v\u00e4ga. Ta on poliitiline juht, kes oskas anda Itaaliale uue alguse, taastada stabiilsuse riigis, mis polnud alates Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust nii stabiilset valitsust n\u00e4inud, ning kes oskas end kehtestada ja luua oma riigile Euroopa areenil uue juhtpositsiooni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Bardella andis eksklusiivse intervjuu Politicole enne eelseisvat visiiti Poola.\u00a0 30-aastane Euroopa Parlamendi saadik on Prantsusmaa Rahvusliku Liidu parempopulistliku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":204094,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,117,324,37,33,35,34,36,590,31,32,21,26129,28,29,95,4370,19,28627,25,52,23,24,262,22,20,96,30,661,92,93,94],"class_list":["post-204093","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-brussel","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jordan-bardella","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-marine-le-pen","tag-news","tag-parempopulism","tag-populaarseimad-lood","tag-prantsusmaa","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116752877145439530","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204093","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=204093"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204093\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/204094"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=204093"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=204093"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=204093"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}