Sel n\u00e4dalal avaldas “Pealtn\u00e4gija” dokumentaalist “Mati Alaver \u2013 valgusest varju” isutekitajana v\u00e4ikese l\u00f5igu, mis algab 2018 L\u00f5una-Korea ol\u00fcmpialt, kui pettus oli juba t\u00e4ies hoos.<\/p>\n
PyeongChangi ol\u00fcmpia<\/p>\n
K\u00f5igi jaoks on tipps\u00fcndmus 2018 taliol\u00fcmpia L\u00f5una-Koreas PyeongChangis. Schmidt disainib \u00fcksikasjaliku dopinguprogrammi, muuhulgas plaanitakse, kuidas abimees Dirk koos vajalike seadmetega teise ilma serva reisib. Tammj\u00e4rv teeb ol\u00fcmpiahooaja dopinguteenuse kalkulatsioone nelja sportlase jaoks, kelleks \u2013 nagu kirjavahetusest selgub \u2013 on taas tema ise, Andreas Veerpalu, Algo K\u00e4rp ja Aleksei “Einstein” Poltoranin. Vahelej\u00e4\u00e4mise v\u00e4ltimiseks otsustatakse transportida veri L\u00f5una-Koreasse enda kehas.<\/p>\n
“Enne lendu kandsime eestlastele ja kasahhile verd ning lisaks manustasin ma Clexane 40 v\u00f5i 60 (s\u00f5ltuvalt kehakaalust) tromboosi prof\u00fclaktikaks. Lihtsalt selleks, et midagi ei juhtuks,” oli dopinguarsti Mark Schmidti kirjalikus tunnistuses.<\/p>\n
“Veeta mitu tundi istudes niimoodi, et punaste vereliblede kontsentratsioon veres on k\u00f5rgem ja lisada siia juurde, et vastupidavusalaga tegeleva professionaalse sportlase pulsisagedus on teistsugune, on kahtlemata riskantne. Ja see \u00fcllatas meid uurijatena. Aga see aitas selgitada, kuidas j\u00f5udis veri teise maailma otsa, ilma et seda pidanuks transportima kohvris, mis olnuks palju silmatorkavam. Ja nad v\u00f5tsid selle riski,” nentis Austria prokur\u00f6r Dieter Albert.<\/p>\n
“Dirk Quiatkowski saatsime juba kolm p\u00e4eva varem kohale. Tal olid kaasas t\u00fchjad t\u00e4isvere kotid, Clexane ja oletatavalt ka s\u00fcstimisvahendid. Kohapeal polnud meil algul autot, peavarjuks oli \u00fcks puhkekorter. Dirk pidi alati minuga kontakteeruma, kui palju vaja sisse, kui palju v\u00e4lja lasta. Aga Alaver suhtles samuti minuga,” selgitas Schmidt \u00fclekuulamisel.<\/p>\n
“Pealtn\u00e4gija” k\u00e4sutuses on mitu dokumenti, milles ka Quiatkowski kirjeldab, kuidas kohtus ol\u00fcmpial korduvalt “Kindraliga” ja\u00a0 teenindas “Einsteini” ning eestlasi. Tema s\u00f5nul oli Andreas Veerpalu isa Andrus Veerpalu samas toas, kui ta L\u00f5una-Koreas pojale veredopingut tegi ning Schmidt olevat kinnitanud, et isa oli ise aktiivne osaline veredopingus.<\/p>\n
Isa ja poeg<\/p>\n
Paljusid \u0161okeeribki tagantj\u00e4rgi k\u00f5ige rohkem, et ol\u00fcmpiav\u00f5itja, kes ise omal ajal k\u00f5iki kahtlusi pisarsilmi eitas ja kelle eest eesti teadlased spordiarbitraa\u017eis v\u00f5itlesid, lubab n\u00fc\u00fcd treenerina pojal dopingut tarvitada.<\/p>\n
“See on asi, millest mina lapsevanemana aru ei saa,” tunnistas suusaliidu endine tegevsekret\u00e4r \u00dclle Viinapuu. “Ma ei tea, see tundub nagu mingi\u2026 see on t\u00f5eliselt halb unen\u00e4gu.”<\/p>\n
“Sa oled n\u00f5us sellega, et su poeg v\u00f5tab dopingut ja rikub oma tervist sellega. See on asi, mis ei mahu \u00fcldse mingitesse raamidesse, minu arust,” t\u00f5des ka endine spordiajakirjanik Peep Pahv. “See on kogu selle Eesti suusaspordi dopingusaaga k\u00f5ige j\u00e4ledam asi minu arust.”<\/p>\n
“See ei ole ju lihtsalt nagu mingisugune ravimi andmine. See on ikkagi ju mingisugune eeskuju. See on ikkagi mingisugune eetika,” \u00fctles ERR-i spordiajakirjanik Tarmo Tiisler.<\/p>\n
“See n\u00e4ide ei ole t\u00f5estus, vaid m\u00e4rk sellest, et doping on profispordis laialt levinud ja surve dopingut tarvitada v\u00f5i isegi enda pojale dopingut anda on nii suur, et isegi keegi, kes ei taha petta, peab seda l\u00f5puks tegema,” s\u00f5nas Saksa ringh\u00e4\u00e4lingu uuriv ajakirjanik Sebastian Krause.<\/p>\n
H\u00e4mmastaval kombel ei tee \u00fckski Schmidti klient L\u00f5una-Koreas tugevat tulemust. Tammj\u00e4rve parim on 22. koht 15 kilomeetris, K\u00e4rbi k\u00f5rgeim koht on 17. 50 kilomeetril ja Andreas Veerpalu on samal distantsil 38.<\/p>\n
“Milleks seda \u00fcldse vaja oli? Kas sellep\u00e4rast, et 60. kohalt t\u00f5usta 40. kohale?” imestas endine Eesti koondise liige ja treener Jaanus Teppan. “Mis oli \u00fcldse selle asja m\u00f5te? Ma ei saanud sellele \u00fcldse pihta. Tulemust ei olnudki!”<\/p>\n
Kirjavahetusest on n\u00e4ha, kuidas asjaosalised on ise kerges \u0161okis ja arutavad, miks isegi Poltoranini tulemused ol\u00fcmpial j\u00e4id teise k\u00fcmnesse. 19. veebruaril, kui ol\u00fcmpia veel kestab, teeb Tammj\u00e4rv rahade kokkuv\u00f5tte: “Kontrollin \u00fcle, kas mul on k\u00f5ik numbrid \u00f5igesti. Talvehooaja paketi eest on 8000 kolme kuti jaoks, kokku 24 000. 20 000 on \u00fcle antud, 4000 on j\u00e4\u00e4nud.”<\/p>\n
6. m\u00e4rtsil kirjutab Tammj\u00e4rv Schmidtile: “Einstein ja treener toovad Falunisse viimase sularaha: 4000. Kas sobib? Kas siis on k\u00f5ik makstud?”<\/p>\n
Valed, valed, valed<\/p>\n
Hoolimata kesistest tulemustest ja Schmidti hindade t\u00f5usust j\u00e4tkub j\u00e4rgmisel hooajal k\u00f5ik sama mustriga, ainult et n\u00fc\u00fcd l\u00fclituvad suusatajate teenindamisse \u00fcha rohkem Schmidti uued abilised. N\u00e4iteks 2018 novembri l\u00f5pus Norras peetud MK-etapil toetavad meile juba tuttavaid sportlasi salaja meditsiini\u00f5e taustaga Diana S. ja Mark Schmidti isa Ansgard, kes saavad detailsed juhised dopingutohtrilt.<\/p>\n
“28. novembril sain p\u00e4rimise peale nende andmed, kellele pidin protseduuri tegema. Need olid Peer, Moritz, PC ja Andrej. Novembri l\u00f5pus v\u00f5i detsembri algul 2018 lendasin Lillehammerisse,” tunnistas Schmidti abiline Diana S.<\/p>\n
Karel Tammj\u00e4rv edastab samal ajal treeneri ehk Alaveri instruktsioone, palju dopingut panna ning protseduuri kohana lepib kokku tema toa. “Homme hommikul peaks Diana olema treeneri toas 7.45. Ma tulen 7.50 ja Andrej kohe p\u00e4rast mind 8.10. Minule kaks sisse, Andrejle \u00fcks sisse,” kirjutas Tammj\u00e4rv.<\/p>\n
“M\u00e4letatavasti j\u00e4rgmisel p\u00e4eval p\u00e4rast saabumist s\u00f5idutas Ansgard mind oma valges Audis hotelli Peeri ja Moritzi juurde. \/\u2026\/ Siis said m\u00f5lemad kaks kotti, kuid manustasid ise,” j\u00e4tkus Diana S.-i tunnistus. “\u00dclej\u00e4\u00e4nud kahega tegelesin seej\u00e4rel Kindrali toas. Esimesel \u00f5htul olid PC ja Andrej m\u00f5lemad toas. PC manustas ise, Kindral manustas Andrejle. Nemadki said kumbki kaks kotti.”<\/p>\n
Tulemused on taas kahvatud. Kuid n\u00fc\u00fcd hakkab silmus petturite \u00fcmber koomale t\u00f5mbuma. Saksa uuriv ajakirjanik Hajo Seppelt, kes on paljastanud mitmeid suuri dopinguv\u00f5rgustikke, saab kontakti Austria murdmaasuusataja Johannes D\u00fcrriga, kes j\u00e4i 2014 Sot\u0161i ol\u00fcmpiam\u00e4ngude ajal dopinguga vahele ja v\u00e4idab, et tahab karj\u00e4\u00e4ri puhtalt taasalustada, ning on valmis r\u00e4\u00e4kima, kuidas pettuse teele sattus.<\/p>\n
“Selle dokumentaali tegemise ja monteerimise k\u00e4igus saime aru, et see [v\u00f5rgustik] v\u00f5ib olla v\u00e4ga-v\u00e4ga suur!” meenutas Seppelt.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rgi on teada, et \u2013 nagu dopingupatustega tihti \u2013 D\u00fcrr r\u00e4\u00e4gib ainult osa t\u00f5est. Samal ajal kui ta Seppelti tiimile 2018 s\u00fcgisel s\u00fcdant puistab, kasutab ta ise veel dopingutohter Schmidti ja tema abiliste teeneid.<\/p>\n
“Kas te kujutate ette \u2013 me teeme loo inimesest, sportlasest, kes r\u00e4\u00e4gib avalikult oma dopinguminevikust ja r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta tunneb s\u00fcsteemi, saab aru, kui suur on surve, kuidas sa dopinguteele satud aastate jooksul ning r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta on puhas. Kuid kogu selle aja, kui me temaga intervjuusid tegime, ta j\u00e4tkas dopingu tarvitamist,” imestas Seppelt.<\/p>\n
Dokumentaal l\u00e4heb Saksa kanalil ARD eetrisse 17. jaanuaril 2019, aga ei nimeta veel konkreetselt Schmidti nime.<\/p>\n
Samal p\u00e4eval kirjutab Tammj\u00e4rv Schmidtile: “Sellest tuleb suur pasatorm ja palju k\u00fcsimusi, kui see lugu p\u00e4evavalgele tuleb”. Me ei tea, kas ta peab silmas D\u00fcrri pihtimust v\u00f5i Poltoraninil dopingukontrollis tekkinud probleeme, aga ometi seltskond j\u00e4tkab. Vaid paar p\u00e4eva hiljem on Schmidti abilised Eestis Otep\u00e4\u00e4 MK-etapil ja tangivad nii Tammj\u00e4rve kui Hauket. Kusjuures, Hajo Seppelt on saatnud oma kaameramehe Eestisse, et k\u00fcsida kommentaari ei kelleltki muult kui D\u00fcrri koondisekaaslaselt Max Haukelt.<\/p>\n
“Ta teeskles, et ta pole seotud ja ta ei tea sellest midagi ja see pole hea \u2013 mida iganes ta \u00fctles,” meenutas Seppelt. “Ja see n\u00e4itas taas spordi v\u00f5ltsvagadust. Sul on inimesed kaamera ees, kes valetavad, valetavad ja valetavad.”<\/p>\n
“Sel ajal oli minu jaoks dopingutarvitamine normaalne ja m\u00f5tlesin, et pean seda tegema. Ja siis pean seisma ajakirjaniku ees \u00fctlema, et need on pahad t\u00fc\u00fcbid. See oli lihtsalt osa sellest,” selgitas Hauke.<\/p>\n
“Nad ei r\u00e4\u00e4gi kunagi dopingu kohta t\u00f5tt, sest see h\u00e4vitab \u00e4ri. See pole kunagi \u2013 \u00e4ra tee dopingut. Spordis on alati \u2013 \u00e4ra r\u00e4\u00e4gi dopingust!” s\u00f5nas Seppelt.<\/p>\n
“Ma ei saa t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kida, sest kui r\u00e4\u00e4gin t\u00f5tt, on mul suured probleemid. Nii et tuleb lihtsalt p\u00fc\u00fcda kaitsta,” selgitas Hauke enda toonast m\u00f5tteviisi.<\/p>\n
Operatsioon “Aadrilaskmine”<\/p>\n
Hooaja t\u00e4htsaim etteaste on talialade MM Austrias Seefeldis. Suurv\u00f5istluse avap\u00e4eval ja p\u00e4ev enne oma 65. s\u00fcnnip\u00e4eva annab s\u00fcndmust Eestist j\u00e4lgiv Alaver raadiointervjuu.<\/p>\n
“Mina olen k\u00fcll v\u00e4ga \u00f5nnelik inimene, et on \u00f5nnestunud teha t\u00f6\u00f6d selle nimel ja n\u00e4ha k\u00f5rvalt, kuidas aastatel 1999\u20132010 Eesti suusatajad Kristina, Andrus ja Jaak v\u00f5itsid 17 medalit ja kuna see ettevalmistuskultuur, need oskused ja traditsioonid on Eestis olemas, siis ma olen t\u00e4iesti kindel, et see on ainult aja k\u00fcsimus, kui Eesti suusataja on taas tagasi tiitliv\u00f5istluste pjedestaalil,” r\u00e4\u00e4kis Alaver “Vikerhommikus”.<\/p>\n
Politsei on selleks hetkeks juba osa dopinguv\u00f5rgustiku liikmeid j\u00e4lgimise alla v\u00f5tnud. Muuhulgas fikseeritakse 22. veebruaril, kuidas Ansgard Schmidt l\u00e4heb apartementhotelli Excelsior juurde ja helistab kella toale number 24, milles peatuvad Kasahstani tiimi hooldemehed. Uksele tuleb Andrus Veerpalu. S\u00fc\u00fcdistuse kohaselt annab eestlane vanah\u00e4rrale toa v\u00f5tme, mille abil Mark Schmidt j\u00e4rgmisel hommikul, 23. veebruaril sinna siseneb ja teeb Poltoraninile vereprotseduuri vahetult enne 30 kilomeetri distantsi. Sarnane sebimine j\u00e4tkub veel mitu p\u00e4eva, kuni 27. veebruari hommikul nabib Austria ja Saksa politsei \u00fchisoperatsioon “Aadrilaskmine” k\u00f5ik kinni. Max Hauke tabatakse otse kan\u00fc\u00fcl veenis.<\/p>\n
“Kui mind Seefeldis kinni v\u00f5eti, kui istusin seal diivanil, siis tundsin samas, kuidas suur kivi langes s\u00fcdamelt. Et mul pole enam seda pinget,” r\u00e4\u00e4kis Hauke. “Varem polnud ma tundnud, et see kivi seal oli.”<\/p>\n
Austrias vahistatakse Tammj\u00e4rv, Veerpalu, Poltoranin ja \u00fcks Schmidti abiline. Andrus Veerpalu\u00a0 hotellitoast leitakse metallkast meditsiinitarvikute ja keelatud ainetega. Teisel pool piiri, M\u00fcnchenis v\u00f5etakse vahi alla Schmidt ja temaga seotud aadresside l\u00e4biotsimisel tuleb ilmsiks hulk dopingukraami. N\u00e4iteks laost Erfurdis leitakse 45 k\u00fclmutatud verega kotti, mis suudetakse hiljem seostada k\u00fcmne sportlasega.<\/p>\n
“Selle ulatus oli \u00fcllatav, eriti kui arsti \u00fclekuulamisel Saksamaal paljastati \u00fcha rohkem sportlasi,” \u00fctles Albert.<\/p>\n
“See oli tohutu-tohutu v\u00f5rgustik. Tohutu v\u00f5rgustik \u00fcle Euroopa, mis paljastati 2019,” s\u00f5nas ka Seppelt.<\/p>\n
P\u00e4rast arestimajast p\u00e4\u00e4semist annab Karel Tammj\u00e4rv Eesti koondise pealiku Anti Saarepuuga pisarakalkvel pressikonverentsi.<\/p>\n
Eestis on see uudispomm seda enam, et noorte suusatajate k\u00f5rval on skandaali segatud endised ebajumalad Alaver ja Veerpalu.<\/p>\n
“Need, kes veel peale seda eelmist skandaali uskusid, et Alaver, Veerpalu, kogu see punt on \u00f5iged mehed, siis tegelikult nende jaoks j\u00f5udis see t\u00f5ehetk ikkagi k\u00e4tte,” t\u00f5des Pahv.<\/p>\n
“Mis mul kohe v\u00e4lgatas, on see, et see haigus l\u00f5i ikkagi valusalt v\u00e4lja. Seda k\u00f5ike oleks saanud varasemalt kinni pidada. Me lasime ise kogu sellel asjal hapuks minna. Ja see kahju on palju suurem n\u00fc\u00fcd,” nentis antidopingu ekspert Kristjan Port.<\/p>\n
Tammj\u00e4rv k\u00fcll kahetseb, aga tagantj\u00e4rgi on teada, et j\u00e4tab v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4kimata. Sama taktikat p\u00fc\u00fcab kasutada Mati Alaver, kui Eesti Televisioon ta kodulinnas Tartus k\u00e4tte saab.<\/p>\n
“Ma t\u00e4na tunnistan, et aastal 2016 olin mina see, kes andis Karelile Saksa spordiarsti Mark Schmidti kontaktid. Ma t\u00e4na tunnistan, et see on mu elu k\u00f5ige suurem viga, mida ma siiralt kahetsen,” \u00fctles Alavr intervjuus Anu S\u00e4\u00e4ritsale.<\/p>\n
K\u00fcmmekond p\u00e4eva p\u00e4rast skandaali puhkemist, 11. m\u00e4rtsil peetakse Alaver kinni ja tema kodu otsitakse l\u00e4bi. Suusaprofessori legendaarne s\u00fcsteemsus ja p\u00f5hjalikkus saavad talle saatuslikuks, sest uurijate k\u00e4tte langevad \u2013 otsapidi juba pr\u00fcgikastist ja kaminast \u2013 kirjad, s\u00f5numid ja muud materjalid aga \u2013 mis k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 Alaveri p\u00e4evik. See purustab viimasegi illusiooni. “S\u00f5ida minema”, “algab uus elu!!!”, “suuremad valed \u00fcle vaadata!!!”, “teavad, kes on Kindral” \u2013 on vaid m\u00f5ned fraasid, mida Alaver p\u00e4rast skandaali puhkemist p\u00e4evikusse kritseldas.<\/p>\n
“Teha p\u00e4evikusse m\u00e4rkmeid selle kohta, milliseid s\u00f5numeid tuleks avalikkusele \u00f6elda, kuidas tuleks k\u00e4ituda, panna endale \u00fcles m\u00e4rkmeid selle kohta, kes on mida t\u00e4pselt r\u00e4\u00e4kinud, kuidas need \u00fctlused v\u00f5iksid m\u00f5juda talle \u2013 see on ju s\u00fcsteemne ja v\u00e4ga metoodiline,” arutles riigiprokur\u00f6r Taavi Pern. “Need viited m\u00e4rkmikus, mida ta oli teinud peale Seefeldi dopinguskandaali lahvatamist, n\u00e4itasid ju tegelikult v\u00e4ga h\u00e4sti ja v\u00e4ga ilmekalt \u00e4ra selle, kui tihedalt ta selle skandaaliga seotud on ja kui palju ta selle skandaali p\u00e4rast muretseb.”<\/p>\n
“Ma arvan, et enamik inimesi m\u00e4letab, mis olukorras nad vaatasid meie kuldmedalite v\u00f5itu. Ja et see k\u00f5ik on osutunud niisuguseks, et seda ei ole olnud. V\u00f5i et see on olnud vastupidi. Et tegelikult on see olnud mingi, midagi muud, mida me oleme uskunud. See teeb haiget k\u00f5ige rohkem,” tunnistas Tiisler.<\/p>\n
* * *<\/p>\n
“Pealtn\u00e4gija” dokumentaal “Mati Alaver \u2013 valgusest varju” esilinastub ETV-s 22. ja 29. oktoobril kell 20.05.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sel n\u00e4dalal avaldas “Pealtn\u00e4gija” dokumentaalist “Mati Alaver \u2013 valgusest varju” isutekitajana v\u00e4ikese l\u00f5igu, mis algab 2018 L\u00f5una-Korea ol\u00fcmpialt,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20419,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[11879,11878,11877,11109,37,33,35,173,34,36,208,209,11880,11844,11110,140,207,11717],"class_list":{"0":"post-20418","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-aleksei-poltoranin","9":"tag-algo-karp","10":"tag-andreas-veerpalu","11":"tag-andrus-veerpalu","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-film","19":"tag-filmid","20":"tag-hajo-seppelt","21":"tag-karel-tammjarv","22":"tag-mati-alaver","23":"tag-meelelahutus","24":"tag-movies","25":"tag-seefeldi-dopinguskandaal"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20418"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20418\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20418"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20418"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}