Teekaardid ja koalitsioonilepingud ei ole \u00f5iguslikult siduvad ning kui neist saab tagauks \u00f5igusriigis kokku lepitud poliitikakujundamise protsessi eiramiseks, on tegemist ebademokraatliku ja halva valitsemisega, leiab K\u00fclli Taro Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Kui siiani oleme Euroopa Liidu eeskujul ka siseriiklikus poliitikakujundamises kasutusele v\u00f5tnud rohelised ja valged raamatud, siis n\u00fc\u00fcd n\u00e4ib olevat saabunud teekaartide aeg. Riigikogu menetluses oleva kliimaseaduse eeln\u00f5u n\u00e4eb kliimaeesm\u00e4rkide saavutamiseks ette teekaartide koostamise. Eelmisel n\u00e4dalal kinnitas valitsus protokollilise otsusena “Eesti mehitamata s\u00f5idukite sektori arengu l\u00e4htealused ja teekaardi 2026\u20132030”.<\/p>\n
Teekaarte on muidugi varemgi koostatud nii asutuste kui ka valdkondade tegevuse planeerimiseks. Kuid minule teadaolevalt on mehitamata s\u00f5idukite ehk droonide paber esimene valitsuse heaks kiidetud teekaart. Sellise protokollilise otsuse \u00f5iguslik t\u00e4hendus on seejuures \u00fcsna segane.<\/p>\n
Rahvusvahelises kasutuses on teekaart pikaajalise eesm\u00e4rgi saavutamiseks koostatud, sageli mitmeid osapooli h\u00f5lmav samm-sammuline tegevuskava. Tegemist on vabatahtliku strateegilise dokumendiga, mis aitab tegevusi selgitada, avalikustada ja koordineerida, kuid ei ole \u00f5iguslikult siduv ega anna kellelegi \u00f5igusi v\u00f5i kohustusi. Samas eeldatakse, et riigiasutused l\u00e4htuvad teekaartidest oma tegevuste ja eelarve planeerimisel.<\/p>\n
Teekaardid v\u00f5ivad olla poliitiliselt ja administratiivselt olulised, kuid nende t\u00e4hendust \u00fcle erinevate valitsuste mandaatide ei pruugita tunnustada. Mittet\u00e4itmise eest kedagi vastutusele v\u00f5tta ei saa. Dokumendi teekaardiks nimetamine ei tee seda erilisemaks tegevuskavast, siduvamaks valgest raamatust ega erinevaks tavalisest poliitilisest kokkuleppest.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem poliitiline kokkulepe, kuid \u00f5iguslikult pea v\u00e4\u00e4rtusetu dokument on siiski koalitsioonileping. Olemuslikult on tegemist era\u00f5iguslike osapoolte vahelise hea tahte leppega, mis saab siduv olla vaid selle allkirjastajatele. Varasemalt allkirjastasid koalitsioonilepingu erakondade esimehed. Siis sai see olla erakondade kui mittetulundus\u00fchingute vaheline kokkulepe. Viimasel ajal on kombeks, et lepingule kirjutavad alla k\u00f5ik koalitsioonierakondade parlamendisaadikud. Seda saavad nad teha \u00fcksnes eraisikutena. Ei riigikogu ega Vabariigi Valitsust institutsioonina ei saa koalitsioonileping millekski kohustada.<\/p>\n
\u00dckski \u00f5igusakt ei n\u00e4e ette koalitsioonilepingu s\u00f5lmimist. See v\u00f5ib, aga ei pea sisaldama erakondade valimislubadusi. Kui peaministrikandidaat riigikogule valitsuse moodustamise aluste kohta ettekande teeb, siis tal v\u00f5ib, aga ei pea koalitsioonilepingu alge taskus olla. Ometi m\u00e4\u00e4rab just koalitsioonilepe suure osa sellest, milliseid seadusi koostatakse, milliseid reforme algatatakse ja millised teemad poliitilisse p\u00e4evakorda j\u00f5uavad.<\/p>\n
Koalitsioonileping omandab praktilise t\u00e4henduse alles Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kaudu, mille valitsus korraldusega kinnitab. Kui muude \u00f5igusaktide v\u00f5i strateegiate koostamisel on ette n\u00e4htud reeglid algatamiseks, l\u00e4bipaistvuseks, m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsiks, p\u00f5hiseadusp\u00e4rasuse hindamiseks ja osapoolte kaasamiseks, siis koalitsioonilepingusse ning sealt edasi tegevusprogrammi j\u00f5uavad tegevused sageli teadmata p\u00f5hjustel ja teadmata allikatest, ilma rakendatavuse, p\u00f5hiseadusp\u00e4rasuse v\u00f5i tegelike m\u00f5jude sisulise hindamiseta. Koalitsioonileppesse v\u00f5ib igasugu asju kirja panna, aga see ei t\u00e4henda, et plaan on hea v\u00f5i maailm selliselt tegelikult toimib.<\/p>\n
Et koalitsioonipartnerid lepivad valitsuse moodustamiseks tegevustes kokku v\u00f5i erinevad osapooled koostavad eesm\u00e4rkide saavutamiseks teekaardi, on igati arusaadav ja vajalik. Probleemid algavad siis, kui eeldatakse, et otsused tuleb vastu v\u00f5tta \u00fcksnes seet\u00f5ttu, et need on juba koalitsioonilepingus v\u00f5i m\u00f5nes teekaardis kirjas. Kui koalitsioonilepingust v\u00f5i teekaardist saab tagauks \u00f5igusriigis kokku lepitud poliitikakujundamise protsessi eiramiseks, on tegemist ebademokraatliku ja halva valitsemisega.<\/p>\n
Selle tulemusena, et koalitsioonilepingu punktidele antakse valitsusasutustes kriitikata kiirtee, n\u00e4eme selgi n\u00e4dalal parlamendis arutlusel mitut eeln\u00f5u, mille menetlus on l\u00e4inud \u00fcle kivide ja k\u00e4ndude, sest kokkulepped oluliste osapooltega puuduvad v\u00f5i m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs ei ole olnud piisavalt erapooletu ja p\u00f5hjalik.<\/p>\n
\u00dchiskond, eriti aga ametnikud, kelle kohus on eeln\u00f5usid ette valmistada, peavad olema n\u00f5udlikud ja t\u00e4helepanelikud ka siis, kui otsuse peamiseks \u00f5igustuseks on vaid valitsuse tegevusprogrammi silt. Ja poliitikud ei peaks pahandama, kui p\u00f5hjalikuma anal\u00fc\u00fcsi tulemusel selgub, et m\u00f5nda koalitsioonilepingu punkti pole v\u00f5imalik plaanitult ellu viia.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n