N\u00fc\u00fcdismuusika puhul r\u00e4\u00e4gitakse korraga minevikust ja olevikust, sest ehkki meie kaasajal loodud muusika normaalolek ongi olla “uus” v\u00f5i “n\u00fc\u00fcdis-“, toimib see siiski struktuurides ja s\u00fcsteemides, mis on valdavalt p\u00e4rit minevikust. Selle m\u00f5testamiseks on p\u00f5hjust p\u00f6\u00f6rduda saksa muusikateadlase Carl Dahlhausi (1928\u20131989) muusika stiili- ja struktuuriajaloo eristuse poole. Stiiliajaloo keskmes on muusikateosed ja kompositsioonitehnikad ning sellise muusikalookirjutuse raamm\u00f5iste ongi “stiil”. Ehkki stiil kui selline v\u00f5ib olla omane \u00fcksikutele heliloojatele v\u00f5i koolkondadele, ent ka \u017eanridele ja kompositsioonitehnikatele, on seda sorti stiiliajastute liigendus muusikasse laenatud kultuuriloost, mis on seel\u00e4bi andnud muusikaloole raams\u00fcsteemi.1\u00a0Erinevalt stiiliajaloost keskendutakse struktuuriajaloos ka sellele, mis muusikat \u00fcmbritseb: uuritakse muusikat sotsiaalsete ja kultuuriliste struktuuride taustal, v\u00f5etakse arvesse muusikaelu korraldust, selle funktsioone ja institutsioone ning laiemalt ajastut iseloomustavaid ideid, v\u00e4\u00e4rtushinnaguid ja tavasid.<\/p>\n
Kuigi muusika liigendamine stiili\u00adajastuteks on niigi m\u00f5nev\u00f5rra problemaatiline ja kunstlik, on olukord t\u00e4nap\u00e4evaks veelgi komplekssem, sest erinevalt n\u00e4iteks XVIII v\u00f5i XIX sajandi muusikast puudub praegusel n\u00fc\u00fcdismuusikal \u00fcldkehtiv kirjaviis ehk stiil v\u00f5i keel kui selline.2\u00a0Nii on ka n\u00fc\u00fcdismuusika m\u00f5iste ambivalentne ja laialivalguv, sest kuigi \u00fchest k\u00fcljest on tegu t\u00e4nap\u00e4eva muusikaga, mille autor on (\u00fcldjuhul) veel elus, nimetatakse n\u00fc\u00fcdismuusikaks v\u00f5i uueks muusikaks ka seda n-\u00f6 stiili, mis algas XX sajandi alguses koos uue muusika isaks tituleeritud Arnold Sch\u00f6nbergi ellu kutsutud dissonantsi emantsipatsiooniga.<\/p>\n
Kui arutletakse n\u00fc\u00fcdismuusika, selle positsiooni ja v\u00f5imaluste \u00fcle praegusel kultuurimaastikul, ei r\u00e4\u00e4gita niisiis ainult sellest muusikast, vaid sama palju ka kontekstist, kus see on v\u00f5rsunud ja toimib. Siin on olulisel kohal muusikat \u00fcmbritsevad olud, tavad, v\u00e4\u00e4rtushinnangud ja institutsioonid, mida ka Dahlhaus enda struktuuriajaloos t\u00e4htsustab. Ise\u00e4ranis kaalukas on just institutsionaalne kontekst, mille m\u00f5ju ulatub peaaegu igale muusikakultuuri tasandile, olgu selleks komponeerimine, esitamine, haridus v\u00f5i kontserdikorraldus. Pealegi on institutsioonidel t\u00e4htis roll veel n\u00fc\u00fcdismuusika populariseerimisel ning kanoniseerimisel, \u00fcle\u00fcldse pilti toomisel, nagu nentisid ka oma ala spetsialistid hiljutises Klassikaraadio saates “P\u00e4hkli\u00adpureja”.3<\/p>\n
Sellesarnaste teemade \u00fcle arutleti ka aprilli alguses Eesti muusika p\u00e4evadel, kus oli muu hulgas k\u00f5ne all n\u00fc\u00fcdisaegne muusikateater. Esile kerkisid k\u00fcsimused, mis puudutavad laiemalt n\u00fc\u00fcdismuusika probleeme t\u00e4nap\u00e4eva kultuuris, mida domineerivad \u00fcsnagi traditsioonilised institutsioonid ning mis t\u00e4hendavad n\u00fc\u00fcdismuusikale seel\u00e4bi sageli lausa eksistentsiaalseid katsumusi.<\/p>\n
Juba vestlusringis osalenud erialainimeste (Alisson Kruusmaa, Giacomo Veronesi, Gregor Kulla, Tuuli Lindeberg, Liisa H\u00f5bepappel, Kris Kuldkepp) enese\u00adtutvustustest tuli markantselt v\u00e4lja, et n\u00fc\u00fcdismuusika ja -teatri valdkonnas tegutsevad heliloojad ja interpreedid pole lihtsalt heliloojad ja interpreedid, vaid hunt kriimsilmad, kes ei m\u00e4\u00e4ratle end liialt spetsiifiliste ega piiravate tiitlitega. Kuiv\u00f5rd n\u00fc\u00fcdismuusikat iseloomustab relativism ja perspektiivide paljusus, kehtib see ka selle tegijate kohta. Seejuures on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et v\u00e4hemalt osaliselt identifitseeritakse end siiski hariduse, s.t \u00f5pitud eriala v\u00f5i instrumendi kaudu.<\/p>\n
Ehkki nn klassikaline koolitus on andnud paljudele vundamendi, millele \u00fcles ehitada edasine karj\u00e4\u00e4r, tuleb n\u00fc\u00fcdis\u00admuusika valdkonnas tegutsedes see koolitus sageli otsekui dekonstrueerida. Nii leidis n\u00e4iteks klassikalise laulja koolitusega Tuuli Lindeberg, et kui v\u00f5rrelda n\u00fc\u00fcdisaegset muusikateatrit traditsioonilisega, siis peab ka laulja varem \u00f5pitud esteetilised valikud sageli \u00e4ra unustama (ingl\u00a0unlearn). Kontrabassi erialal hariduse omandanud Kris Kuldkepp t\u00f5i v\u00e4lja, et traditsioonilise muusikahariduse puhul esitab interpreet laval oma instrumendiga teost, ent n\u00fc\u00fcdismuusikas ja n\u00fc\u00fcdismuusikateatris on ka interpreet midagi enamat. Ta pole enam pimedas orkestriaugus m\u00e4ngiv anon\u00fc\u00fcmne muusik, vaid lavastusterviku olemuslik osa, kogupikkuses laval.<\/p>\n
Traditsioonilise muusikahariduse k\u00f5rval toodi korduvalt v\u00e4lja traditsioonilised institutsioonid, n\u00e4iteks mainiti ooperi- ja teatrimaju nii meil kui\u00a0ka v\u00f5\u00f5rsil (eesk\u00e4tt Soomes ja Saksamaal), sest nn n\u00fc\u00fcdisaegne muusikateater ning laiemalt n\u00fc\u00fcdismuusika ei sobitu tihtilugu juba oma definitsiooni poolest nende traditsiooniliste institutsioonide v\u00f5i konventsioonide alla. Ehkki \u00fchest k\u00fcljest paistab selline lahknevus loomulik, osutub see probleemiks, kui k\u00fcsimus on \u2013 nagu ikka \u2013 rahastuses. N\u00fc\u00fcdisaegne muusikateater v\u00f5rsub rohkem vabakutseliste tegijate hulgast, sest traditsioonilistes institutsioonides, kus on k\u00fcll rohkem raha, tehakse siiski eelk\u00f5ige traditsioonilisi valikuid. Seejuures toodi korduvalt v\u00e4lja, et huvi v\u00f5imaliku koost\u00f6\u00f6 vastu on \u00fcsna \u00fchepoolne ning traditsioonilistes institutsioonides on raske isegi jalga ukse vahele saada. Seet\u00f5ttu toimibki n\u00fc\u00fcdisaegne muusikateater peamiselt projektip\u00f5hise ettev\u00f5tmisena (n\u00e4iteks festivalidel) ning v\u00f5rdlemisi nappide rahaliste vahenditega.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdismuusika ja muusikateatri positsiooni ja v\u00f5imaluste k\u00fcsimust t\u00e4nap\u00e4eva kultuuris ei saa niisiis kuigi tulemusrikkalt lahendada XIX sajandist v\u00e4lja kasvanud esteetika v\u00f5i institutsioonide raames. Ka vestlusringis osalejad t\u00f5id v\u00e4lja, et institutsioonid v\u00f5iksid endale tunnistada, et nad esindavad teatud struktuure ja v\u00e4\u00e4rtusi, mis on p\u00e4rit juba \u00fcsna kaugest minevikust, ning seet\u00f5ttu kohtab suuremat sorti uuendusi \u00fcldjuhul kuskil mujal, n\u00e4iteks vabakutseliste ettev\u00f5tmistes v\u00f5i projektip\u00f5hiselt tehtus.<\/p>\n
Ehkki “uus” v\u00f5i “n\u00fc\u00fcdismuusika” on stiilikategooriana k\u00e4ibel olnud ligi sajandi, on see \u00fcldisemas kultuurikontekstis m\u00f5nev\u00f5rra marginaliseeritud, kuna ei sobitu traditsiooniliste institutsioonide ega konventsioonidega, mis reguleerivad seniajani muusikakultuuri ja seal liikuvat raha. Positiivse programmina pakuti v\u00e4lja mitu v\u00f5imalikku teed: teha rohkem suurte institutsioonide ja vabakutseliste loojate \u00fchisproduktsioone ja avatud konkursse ning tuua publikuni rohkem (n\u00fc\u00fcdismuusika) heliloojate ja muusikute endiga seotut, et n\u00e4idata, kuidas nad t\u00f6\u00f6tavad, milliseid teemasid loomingus kajastavad ning kuidas suhestub nende muusika t\u00e4nap\u00e4eva kultuuri ja eluoluga.<\/p>\n
1 Toomas Siitan, Teos ja stiil Euroopa klassikalises muusikakultuuris. \u2013 Rmt: M\u00f5eldes muusikast. Toim Jaan Ross, Kaire Maimets. Varrak, 2004, lk\u00a044.<\/p>\n
2 Merike Vaitmaa, N\u00fc\u00fcdis(s\u00fcva)muusika arengujooni. \u2013 Rmt: M\u00f5eldes muusikast. Toim Jaan Ross, Kaire Maimets. Varrak, 2004, lk\u00a054.<\/p>\n
3 Johanna M\u00e4ngel, Klassikahitt \u00fcheks \u00f5htuks v\u00f5i sajandiks? \u2013 Klassikaraadio “P\u00e4hklipureja” 24.\u00a0V\u00a02026. https:\/\/klassikaraadio.err.ee\/1610019740\/pahklipureja-klassikahitt-uheks-ohtuks-voi-sajandiks<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00fc\u00fcdismuusika puhul r\u00e4\u00e4gitakse korraga minevikust ja olevikust, sest ehkki meie kaasajal loodud muusika normaalolek ongi olla “uus” v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":204387,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[84176,37,33,35,173,34,36,140,84175,1278],"class_list":["post-204386","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-aurora-ruus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-nuudismuusika","tag-sirp"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116754225903070269","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204386","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=204386"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204386\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/204387"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=204386"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=204386"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=204386"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}