{"id":204493,"date":"2026-06-15T14:34:08","date_gmt":"2026-06-15T14:34:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/204493\/"},"modified":"2026-06-15T14:34:08","modified_gmt":"2026-06-15T14:34:08","slug":"riigi-kulud-kasvavad-tuludest-kiiremini-aprilli-eelarvepuudujaak-ulatus-645-miljonini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/204493\/","title":{"rendered":"Riigi kulud kasvavad tuludest kiiremini. Aprilli eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k ulatus 645 miljonini"},"content":{"rendered":"

Rahandusministeeriumi<\/a> riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos \u00fctleb, et tulemusi m\u00f5jutas eelk\u00f5ige maksulaekumiste kasvu aeglustumine, samal ajal kui t\u00f6\u00f6turg p\u00fcsis tugev ja maksutulu<\/a> kasvu toetas palgakasv<\/a>. Samas viitavad majandus- ja tarbijakindluse n\u00f5rgenemine ning tarbimise eba\u00fchtlane areng ettevaatlikumale v\u00e4ljavaatele.<\/p>\n

Valitsussektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k kujuneb sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse tulude ning kulude koondtulemusena.<\/p>\n

Sotsiaalkindlustusfondide puuduj\u00e4\u00e4k oli aprilli l\u00f5puks 67 miljonit\u202feurot, Tervisekassa<\/a>\u202fosa sellest 50 miljonit ja T\u00f6\u00f6tukassa<\/a> 17 miljonit eurot. J\u00e4rgmistel aastatel on oodata\u202ftaas\u202ftasakaalu v\u00f5i v\u00e4ikest \u00fclej\u00e4\u00e4ki. T\u00f6\u00f6turu seis p\u00fcsib tugev. Aprilli l\u00f5pus oli registreeritud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r 5,9 protsenti, j\u00e4rgides k\u00fcll tavap\u00e4rast hooajalist liikumist, kuid j\u00e4\u00e4des varasemate aastatega v\u00f5rreldes madalamaks.<\/p>\n

Kohalike omavalitsuste eelarve oli aprilli l\u00f5puks 89 miljoni euroga \u00fclej\u00e4\u00e4gis, mis on aastatagusega v\u00f5rreldes 25 miljonit eurot v\u00e4iksem eelk\u00f5ige kasvanud kulude t\u00f5ttu. Aasta l\u00f5ikes ootame siiski veidi v\u00e4iksemat puuduj\u00e4\u00e4ki kui eelmisel aastal.<\/p>\n

Keskvalitsuse puuduj\u00e4\u00e4k ulatus\u202f667\u202fmiljoni euroni, mis\u202fon 37 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Aprillis j\u00e4tkus puuduj\u00e4\u00e4gi s\u00fcvenemine, kuna maksutulude kasv aeglustus 3,7 protsendini ning suurenesid riigieelarvest makstavad toetused ja \u00fclekanded. K\u00e4esoleval aastal ootame kaitsekulude<\/a> suurenemise t\u00f5ttu puuduj\u00e4\u00e4gi m\u00e4rgatavat kasvu. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, \u00e4ri\u00fchingud ja avalik-\u00f5iguslikud institutsioonid. <\/p>\n

Palgakasv toetab ostuj\u00f5udu<\/p>\n

Aprillis\u202ftasuti riigieelarvesse\u202f1,26\u202fmiljardit eurot makse, mis on\u202fmullusest 3,7\u202fprotsenti\u202fenam.\u202fMaksutulu m\u00f5jutasid peamiselt\u202fpalgakasv, maksuvaba tulu kasutamise edasil\u00fckkamine ning k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5usu j\u00e4tkuv m\u00f5ju. Samas on m\u00f5nev\u00f5rra halvenenud majandususalduse v\u00e4ljavaade. <\/p>\n

Palgafond\u202fkasvas\u202faprillis\u202f5,7\u202fprotsenti,\u202fkuigi\u202fv\u00f5rreldes eelmise aastaga t\u00f6\u00f6kohtade\u202farv veidi v\u00e4henes.\u202fPalgakasv m\u00f5jutab t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksude \u2013 sotsiaalmaksu ja f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu \u2013 laekumist. Viimast m\u00f5jutab ka maksuvaba tulu, mida k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad ei ole veel jooksvalt kasutama hakanud. <\/p>\n

Erasektori jaotatud kasumitelt laekunud tulumaks v\u00e4henes aprillis kolmandiku\u202fv\u00f5rreldes eelmise aastaga, sest pangad ei jaotanud sel aastal kasumit.\u202fSuurima panuse\u202fandsid finants- ja kindlustussektor, info ja side ning kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse ettev\u00f5tted. <\/p>\n

Majandususaldus ja tarbijate kindlustunne n\u00f5rgenesid aprillis m\u00f5nev\u00f5rra geopoliitilise ebakindluse t\u00f5ttu. Madal tarbija kindlustunne v\u00f5ib piirata suuremate ostuotsuste tegemist, kuigi keskmine palgakasv \u00fcletas aprillis hinnat\u00f5usu ning toetas keskmist ostuj\u00f5udu. <\/p>\n

K\u00e4ibemaksutulu kasvu toetab j\u00e4tkuvalt ka eelmise aasta 1. juulil j\u00f5ustunud maksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5us. Seet\u00f5ttu v\u00f5rreldakse t\u00e4navust tasumist osaliselt perioodiga, mil kehtis veel madalam k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r. K\u00e4ibemaksu tasumist m\u00f5jutas sarnaselt m\u00e4rtsile enim jae- ja hulgikaubandus. Hulgikaubanduses oli kasv laiap\u00f5hjaline ning jaekaubanduses toetasid tasumist mootors\u00f5idukite m\u00fc\u00fcgi elavnemine ja mootorik\u00fctuste jaem\u00fc\u00fck. <\/p>\n

Impordilt tasutud k\u00e4ibemaksu kasv aeglustus aprillis p\u00e4rast aasta alguse kiiremat kasvuperioodi. Suuremahuliste imporditehingute ajastus on kuude l\u00f5ikes eba\u00fchtlane ning seet\u00f5ttu oli kasvutempo aeglustumine ootusp\u00e4rane. <\/p>\n

Piiri\u00fcleselt e-kaubanduselt ja digitaalsetelt teenustelt tasutud k\u00e4ibemaks j\u00e4tkas kiiremat kasvu kui k\u00e4ibemaksutulu tervikuna. Aprillis suurenes sellelt allikalt tasutud k\u00e4ibemaks ligi kolmandiku v\u00f5rra ning osakaal kogutulus kerkis 9 protsendi l\u00e4hedale. Kasvu taga olid nii v\u00e4lismaistest veebipoodidest tehtud ostud kui ka rahvusvaheliste digitaalsete teenuste laialdasem kasutamine. <\/p>\n

Tarbimine aeglustub k\u00fctusesektoris<\/p>\n

Aprillis oli Eestis j\u00e4tkuvalt Baltikumi soodsaim diislik\u00fctus, mis aitas v\u00e4hendada hinnat\u00f5usu survet aktsiisilaekumisele. Samas on s\u00f5iduautode m\u00fc\u00fck j\u00e4tkamas taastumistrendi. <\/p>\n

K\u00fctuseaktsiisi laekus 47 miljonit eurot. Nii diisli kui ka bensiini jaem\u00fc\u00fck langes enamikes Eesti maakondades, diisel oli 32 protsenti ja bensiin 9 protsenti kallim kui mullu. Kokku v\u00e4henes aprillis jaem\u00fc\u00fck v\u00f5rreldes eelmise aasta sama kuuga 3,4 protsenti.<\/p>\n

K\u00f5rgemate hindade negatiivne m\u00f5ju tarbimisele on suuresti ootusp\u00e4rane. Kui l\u00fchiajaliselt v\u00f5ib suurenenud kulu k\u00fctusele kompenseerida s\u00e4\u00e4stude v\u00f5i teiste kaupade v\u00e4iksema tarbimise arvelt, siis mida pikemaks muutub k\u00f5rgendatud hindade periood, seda enam tekib struktuurseid muutuseid ka tarbijate k\u00e4itumises. Kui k\u00fctuste hinnad ei j\u00f5ua tagasi kriisieelsele tasemele, on ka tulevastel kuudel oodata tarbimise v\u00e4henemist v\u00f5i v\u00e4hemasti kasvu aeglustumist. <\/p>\n

Mootors\u00f5idukite registreerimistasu laekus aasta esimese nelja kuuga 24,2 miljonit eurot, sealhulgas 6,8 miljonit aprilli. S\u00f5idukite esmaregistreerimiste tase j\u00e4tkas aprillis paranemist, j\u00f5udes 95 protsendini 2024. aasta sama perioodi mahust. Alates m\u00e4rtsist on kasvanud elektris\u00f5idukite osakaal uute registreeringute seas, mis viitab \u00fchelt poolt tarbijate eelistuste nihkumisele, aga mida v\u00f5ib seostada ka k\u00f5rgemate k\u00fctusehindadega. <\/p>\n

Mittemaksulisi tulusid laekus nelja kuuga 523 miljonit eurot, mis on 84 miljonit eurot v\u00e4hem kui aasta varem, peamiselt v\u00e4iksema v\u00e4listoetuste, finantstulude ning CO2 kvooditulu\u202flaekumise t\u00f5ttu. <\/p>\n

Riigieelarve kuludest t\u00e4idetud 29 protsenti <\/p>\n

Riigieelarve kogukulu aprillis oli 1,541 miljardit eurot ehk 3,2 protsenti suurem kui aasta tagasi. Enamasti on kululiikide maht kasvanud planeeritud tempos, kuid madalam oli investeeringute ja majandamiskulude kasutus, vastavalt 25,2 ja 31,8 protsenti. Madalamad kulutused on olnud peamiselt kaitsevaldkonnas. <\/p>\n

Aasta alguse investeeringute madal tase on tavap\u00e4rane ning kuised kulud v\u00f5ivad oluliselt k\u00f5ikuda s\u00f5ltuvalt hangete ajastusest. Finantskulud, sh intressikulud v\u00e4henesid madalama reservide taseme t\u00f5ttu 1,5 protsenti. Sotsiaaltoetused kasvasid ligi 5,2 protsenti, sealhulgas pensionikulud 5,4 protsenti. <\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos \u00fctleb, et tulemusi m\u00f5jutas eelk\u00f5ige maksulaekumiste kasvu aeglustumine, samal ajal kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":204494,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,3228,6917,1968,1013,512,2178],"class_list":["post-204493","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaitsekulud","tag-maksutulu","tag-palgakasv","tag-rahandusministeerium","tag-tervisekassa","tag-tootukassa"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116754623046544228","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204493","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=204493"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204493\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/204494"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=204493"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=204493"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=204493"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}