{"id":20465,"date":"2025-10-15T20:36:13","date_gmt":"2025-10-15T20:36:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/20465\/"},"modified":"2025-10-15T20:36:13","modified_gmt":"2025-10-15T20:36:13","slug":"err-i-zurii-tallinna-valimisdebati-voitis-jevgeni-ossinovski-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/20465\/","title":{"rendered":"ERR-i \u017e\u00fcrii: Tallinna valimisdebati v\u00f5itis Jevgeni Ossinovski | Arvamus"},"content":{"rendered":"

T\u00f5nis Saarts, poliitikateadlane, TL\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut<\/p>\n

Tallinna linnapeakandidaatide debatis jaotusid poliitikud kolme gruppi: need, kes olid linna arengu ja probleemidega sisuliselt kursis, need, kes r\u00e4\u00e4kisid \u00fcldist juttu (v\u00f5i pildusid ideoloogilisi loosungeid), ning l\u00f5petuseks need, kes otsustasid debatti mugavalt k\u00f5rvalt vaadata ning sisuliselt ei osalenudki.<\/p>\n

Esimesse gruppi kuulusid Jevgeni Ossinovski, Mihhail K\u00f5lvart ja Aleksei Ja\u0161in. K\u00f5ik kolm olid linna probleemide ja valitsemisega just sisulises plaanis kursis: teadsid, mis projektid ja algatused on k\u00e4imas, mis on varem tehtud, millised on reaalsed v\u00e4ljakutsed erinevate valdkondade lahendamisel, jne.<\/p>\n

Teise, ehk mulliajajate ja ideoloogide gruppi kuulusid Urmas Reinsalu, Martin Helme ning Lavly Perling.<\/p>\n

Reinsalu loosung oli, et “tahame, et linnakodanikul oleks hea”, kuid sisulist ja veidigi detailsemat informeeritust linna probleemidest tema s\u00f5nav\u00f5ttudest k\u00fcll v\u00e4lja ei paistnud. Helme ja Perling esitasid debatis k\u00f5igil v\u00f5imalikel juhtudel oma ideoloogilisi jutupunkte, \u00fcks konservatiivseid, teine turuliberaalseid.<\/p>\n

“Seda debatti j\u00e4lgides tahaks k\u00fcsida: “Kuhu on kadunud Reformierakond?””<\/p>\n

Kolmandasse gruppi kuulusid Maris Lauri ja Rasmus Lahtvee. M\u00f5lemad said debati jooksul vaid m\u00f5ned korrad s\u00f5na ja sedagi enamasti siis, kui saatejuhid k\u00fcsisid. Eriti \u00fcllatav oli seesugune passiivsus Reformierakonna poolt. Seda debatti j\u00e4lgides tahaks k\u00fcsida: “Kuhu on kadunud Reformierakond?” Praegu j\u00e4i pigem mulje, et ollakse end ise taandatud v\u00e4ikepartei staatusesse, kellel endal tugevaid seisukohti justkui pole ning r\u00e4\u00e4gitakse siis, kui suured lubavad.<\/p>\n

Veel \u00fcks oluline t\u00e4helepanek. Nii Isamaa kui ka Reformierakond sisenesid debatti opositsioonipoliitikute positsioonilt, nagu polekski neil praegu v\u00f5imul oleva linnavalitsusega mingit seost olnud. \u00dchtegi kiidus\u00f5na, et linna vahepeal valitsenud nelikliit oleks millegi positiivsega hakkama saanud, me nende suust ei kuulnud. Kuidas saavad nad oma valijatele n\u00fc\u00fcd sirge n\u00e4oga k\u00f5neleda uue Keskerakonna-vastase koalitsiooni ideest, kui nad h\u00e4benevad eelmiseski koalitsioonis tehtut?<\/p>\n

Triin Toomesaar, politoloog, Vaba\u00fchenduste Liidu juhataja<\/p>\n

Kui neli postkasti maandunud reklaamtr\u00fckist v\u00e4lja arvata, olen tallinlasena seni valimisteni \u00fcsna poliitikavabalt kulgenud. \u00dchtegi kampaaniatelki v\u00f5i n\u00e4nniaktsiooni pole mu teele sattunud. Ning t\u00e4nane oli ka mu nende valimiste esimene ja ainus vaadatud debatt.<\/p>\n

Arutelu oli \u00fcldiselt viisakas, isegi vaoshoitud. Esimeses saatepooles pildusid konkurendid Jevgeni Ossinovski suunas k\u00fcll rohkesti kriitikanooli, ent too kasutas v\u00f5imalused osavalt \u00e4ra, vastates kiirelt, faktip\u00f5hiselt, kohati kui kuulipildujast.<\/p>\n

Lavly Perling esines \u00e4\u00e4rmise enesekindluse ning ideoloogilise r\u00f5hutatusega, ent rikastas juttu liigsete l\u00f6\u00f6klausetega. See paneb pigem eelarvama, et kui \u00fchel hetkel t\u00f5esti v\u00f5imule saadakse, visiseb \u00f5hk neist \u00fcpris kiiresti v\u00e4lja.<\/p>\n

Debati k\u00e4igus muutus \u00fcha s\u00fcmpaatsemaks Roheliste linnapeakandidaat Rasmus Lahtvee, kes saate alguses m\u00f5jus rabedalt, ent kogus end siiski kiiresti ning debateeris seej\u00e4rel poliitikas palju kogenumate kandidaatidega \u00fcsna v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n

N\u00e4ib, et Urmas Reinsalu on hakanud varjutama Martin Helmet ja mitte positiivses t\u00e4henduses. Tegelikku motivatsiooni pealinna juhtida ei paistnud aga kummagi erakonna kandidaadi silmist, m\u00f5lema partei jaoks toimub t\u00e4henduslikum madistamine maapiirkondades, Isamaal, t\u00f5si, k\u00fcll ka Tallinnas, eriti kuna see v\u00f5imaldab ka riigivalitsusele valjuh\u00e4\u00e4lsemalt vastanduda.<\/p>\n

Maris Lauri unustas \u00e4ra, et tegemist oli debatiga. Pakun, et Lauri seisab koduerakonna linnapeakandidaadina klaaskuristiku* serval, kuhu p\u00e4rast suviseid sekeldusi \u00fckski mees k\u00f5ikuma ja kehva tulemust koju tooma ei soovinud minna.<\/p>\n

Mihhail K\u00f5lvart tegi oma osa \u00e4ra, kuid kiretult, kuni eestikeelsele haridusele \u00fclemineku arutelu ta silman\u00e4htavalt vihaseks, kahjuks aga mitte veenvamaks muutis.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes oli tegu pigem turvalise debatiga, kus m\u00f5ni kandidaat oli v\u00e4sinum kui teine, aga enamasti r\u00e4\u00e4giti \u00f5nneks (kohalikust) asjast ning valija, kellel v\u00e4hemasti valiku suund juba eelnevalt selge, astub saate p\u00f5hjal ilmselt veidi veendunumalt valimiskastile l\u00e4hemale.<\/p>\n

\n

* Metafooriga klaaskuristik (ka klaasj\u00e4rsak, ingl glass cliff) kirjeldatakse n\u00e4htust, kus naised ja v\u00e4hemusr\u00fchmadesse kuuluvad inimesed v\u00f5ivad suurema t\u00f5en\u00e4osusega saada juhipositsiooni l\u00e4bikukkumisele m\u00e4\u00e4ratud ettev\u00f5ttes v\u00f5i organisatsioonis, mist\u00f5ttu on nende positsioon keeruline ja “kukkumise” oht on suur. (Feministeerium<\/a>)<\/p>\n<\/blockquote>\n

Peeter Espak, MT\u00dc \u00dchiskonnauuringute instituut juhataja”\u00dchtegi otsest m\u00f6\u00f6dapanekut Ossinovski esinemises siiski ei leidunud ning kindlasti esindas ta oma erakonda v\u00e4\u00e4rikalt.”<\/p>\n

Jevgeni Ossinovski on \u00fcldiselt tuntud hea v\u00e4itlejana. Selles debatis j\u00e4i tema sooritus pigem kahvatuks ning oma vanas headuses ta ei hiilanud. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei j\u00e4\u00e4nudki debatist meelde \u00fchtegi tema originaalset m\u00f5tet v\u00f5i mingit momenti, kus ta oleks m\u00f5tteteravusega hiilanud. \u00dchtegi otsest m\u00f6\u00f6dapanekut Ossinovski esinemises siiski ei leidunud ning kindlasti esindas ta oma erakonda v\u00e4\u00e4rikalt. Tegelikult v\u00f5iks teda hinnata ka hindele neli miinus v\u00f5i kolm pluss.<\/p>\n

Urmas Reinsalu esines \u00fcldiselt kindlameelselt, r\u00f5hutades nii enda kui ka Isamaa erakonna “eestimeelsust”, kuid sarnaselt Ossinovskile j\u00e4i tema sooritus allapoole tema tavap\u00e4rasest ning Reinsalu fookus oli veidi laialivalguv.<\/p>\n

Samal ajal suutis ta erinevad olulised p\u00f5hipunktid \u2013 sealjuures eestikeelse hariduse teemal \u2013 \u00fchem\u00f5tteliselt selgelt esile tuua. V\u00f5ib-olla tuleks kasuks isegi debati ajal veidi v\u00e4hesem k\u00e4tega liigutuste tegemine nagu oli t\u00e4heldatav debati teises osas, mis j\u00e4ttis juba m\u00e4rksa rohkem t\u00f5sise riigimehe mulje.<\/p>\n

Rasmus Lahtvee tundus debati alguse s\u00f5nav\u00f5ttude taustal \u00fche kindla potentsiaalse “v\u00f5itjana” v\u00f5i viiemehena. S\u00f5nav\u00f5tud olid tabavad, l\u00fchikesed ja ilmekad. Eriti hiilgas ta just oma kainem\u00f5istuslike t\u00f5demustega, et olulised asjad tuleks venitamise asemel v\u00f5imalikult kiirelt \u00e4ra teha, sest edaspidi kipub paratamatult k\u00f5ik minema kordades kallimaks. Kahjuks tundus Lahtvee viide “natsidele”, kes v\u00f5iksid haridusreformi puhul kuidagi olukorda oma huvides \u00e4ra kasutada, asjassepuutumatu ja v\u00f5ib-olla isegi kohatu.<\/p>\n

\u00dcks tugevamaid esinejaid oli kindlasti Martin Helme, kes ei teinud oma esinemise ajal \u00fchtegi prohmakat ning r\u00e4\u00e4kis selgelt, rahulikult ja fokusseeritult. Tal oli v\u00e4he lahmimist ja \u00fctleks isegi, et Helme oli tavatult tasakaalukas. Samuti oli ilmselgelt poliitiliselt m\u00f5istlik tema poolt teada anda, et mitte \u00fchtegi erakonda koost\u00f6\u00f6s ei v\u00e4listata \u2013 tulemuse otsustab valija ja sealt edasi omakorda vastavalt volinikukohtadele matemaatika. Helmele v\u00f5iks anda ka hinde viis miinus v\u00f5i neli pluss.<\/p>\n

Mihhail K\u00f5lvarti esinemine oli tasakaalukas, argumenteeritud, \u00fclimalt rahulik ning \u00fcldjoontes asjalik. K\u00f5lvarti l\u00f5pps\u00f5nast j\u00e4i muide mulje, kui \u00fclimalt eestimeelse suhtumisega etten\u00e4gelikust poliitikust, kes manitses ka j\u00e4rele m\u00f5tlema “kiirete reformide” potentsiaalselt kahjulike m\u00f5jude peale.<\/p>\n

K\u00f5lvart juhtis \u00f5igustatult t\u00e4helepanu eestikeelsete \u00f5petajate puudusele ja t\u00f5i ohuna v\u00e4lja selle, et l\u00f5puks \u00f5petatakse meil koolides hoopiski aineid inglise keeles eesti keele asemel.<\/p>\n

Alekesei Ja\u0161ini s\u00f5nav\u00f5ttudest j\u00e4i meelde vist ainult r\u00f5humine Eesti 200 teenetele kooseluseaduse v\u00f5i sooneutraalsuse l\u00e4bisurumisel kogu riigis. Eriti muud tema \u00f6eldust meelde ei j\u00e4\u00e4nud, kuigi tema k\u00f5ne oli kahtlemata viisakas, kahjuks aga niiv\u00f5rd v\u00e4he m\u00f5jus, et meelde ei j\u00e4\u00e4nud eriti miskit.<\/p>\n

Lavly Perling esines \u00fcldjoontes kindlalt ning tema peamiseks motiiviks kogu debati k\u00e4igus oli v\u00e4ide, et “tasuta asju pole olemas”. See on \u00fcldjuhtumil ka t\u00f5si ning haakub igati parempoolsete maailmavaatega. Mitte midagi meeldej\u00e4\u00e4vat v\u00f5i muljetavaldavat tema v\u00e4ljendusviisist meelde ei j\u00e4\u00e4nud. Jutt oli kahtlemata t\u00f5siseltv\u00f5etav, aga kohati laialivalguv.<\/p>\n

Debati k\u00f5ige n\u00f5rgemaks esinejaks v\u00f5iks pidada Maris Laurit, kelle puhul j\u00e4i ainsana meelde tema v\u00e4ide, et tema n\u00e4ol ei ole tegu h\u00e4rra Perega. Kahjuks mitte midagi muud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rset tema s\u00f5nadest meelde ei j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Mari-Liis Jakobson, TL\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituudi v\u00f5rdleva poliitika professor<\/p>\n

Debatt algas isegi \u00fcllatavalt r\u00fcndaval noodil. Seda joont hoidsid l\u00e4bi debati Mihhail K\u00f5lvart, kes muidu on rohkem tuntud oma tasakaaluka ja vaoshoitud esinemisstiili poolest, ning Martin Helme, kes oli igati omas elemendis.<\/p>\n

Lavly Perling, kes m\u00f5nede varasemate valimiste debattides samuti \u00fcsna vastanduv on olnud, m\u00f5jus nende k\u00f5rval m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5duka ja positiivsena. Samuti olid nii Perling kui ka K\u00f5lvart sisuliselt h\u00e4sti valmistunud, mis ehk Perlingu puhul enamgi esilet\u00f5stmist v\u00e4\u00e4rib, kuna tegu on ju linnavolikogus esindamata erakonnaga.<\/p>\n

Linnapea Jevgeni Ossinovski asetus paljus kaitsesse, mis debatitaktikaliselt enamasti v\u00e4ga kasulik ei ole. Argumendid v\u00f5ivad ju head olla, aga sotside visioon joonistus v\u00e4hem v\u00e4lja kui linnapea t\u00f6\u00f6laual olevate teemade virvarr.<\/p>\n

Abilinnapea Aleksei Ja\u0161in suutis oma rollist tulenevat sisuekspertiisi Eesti 200 visiooni avamisega paremini tasakaalustada, aga k\u00fcnnisealuse erakonnana ei sattunud ta muidugi ka Ossinovskiga v\u00f5rreldaval m\u00e4\u00e4ral r\u00fcnnaku alla.<\/p>\n

Urmas Reinsalu keskendus pigem oma permanentsele kampaaniale, mille siht on peaministri ja mitte linnapeatool. Retooriliselt tugeva esinejana oli ta esimeses debatipooles t\u00e4itsa heas s\u00f5iduvees, aga aja jooksul hakkas tagasihoidlikum ettevalmistus konkreetselt linnapeadebatiks tunda andma, samuti segasid v\u00e4ga pikale venivad s\u00f5nav\u00f5tud.<\/p>\n

“Rohelistelt kui k\u00fcnnisealuselt erakonnalt oleks v\u00f5ib-olla rohkem eristumist oodanud.”<\/p>\n

Nii Maris Lauri kui ka Rasmus Lahtvee m\u00f5jusid siiralt ja asjalikult, aga j\u00e4id ehk teistele debateerijatele m\u00f5nev\u00f5rra alla. Rohelistelt kui k\u00fcnnisealuselt erakonnalt oleks v\u00f5ib-olla rohkem eristumist oodanud.<\/p>\n

Reformierakond tegi \u00fcsnagi kaotajamarssi, Lauri m\u00e4ngis \u00fcsna h\u00e4sti oma majanduskompetentsile ning vigu tunnistada suutev poliitik on haritumale valijale iseenesest s\u00fcmpaatne, kuid ei tundu v\u00e4ga usutav, et Reform endale debati tulemusel oluliselt toetajaid juurde oleks v\u00f5itnud.<\/p>\n

Indrek Kiisler, ERR-i raadiouudiste juht<\/p>\n

Debati m\u00f5te peaks k\u00fcll olema valijatele oma seisukohtade tutvustamine, kuid pigem iseloomustas praegust debatti juba hiiliv ja vahel ka varjamatu soov positsioneerida ennast tulevastele v\u00f5imalikele koalitsioonikaaslastele.<\/p>\n

Debatt oli hillitsetud, teravaid vastasseise ei tekkinudki, k\u00e4is kassi-hiire m\u00e4ng, kusjuures kassirollis oli Keskerakonna esimees Mihhail K\u00f5lvart. Ja rivaalitsevad hiirekesed olid EKRE esimees Martin Helme ja Isamaa esimees Urmas Reinsalu.<\/p>\n

Martin Helmel oli stuudios v\u00e4itluseks k\u00f5ige parem positsioon, sest ainsa erakonnana on EKRE olnud kogu aeg Tallinna volikogus opositsioonis. Seega sai keskenduda vaid kritiseerimisele.<\/p>\n

Kuna Helmel on teada-tuntud v\u00e4\u00e4ramatud maailmavaatelised seisukohad, siis oli tal ka selle v\u00f5rra lihtsam. Seda enam m\u00f5jus kummaliselt Helme soov mitu korda n\u00f5uda Jevgeni Ossinovsilt seisukohav\u00f5ttu Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa sularahaskandaali osas. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne oli Helme selge strateegia r\u00fcnnata k\u00f5iki teisi erakond peale Keskerakonna, ilmselgelt oli see reveranss Mihhail K\u00f5lvarti ees.<\/p>\n

Lavly Perlingu esinemisest paistis endiselt liigset algaja poliitiku loosunglikkust ja h\u00fc\u00fcdlauseid. Mis on kummaline, sest praeguseks on valimiskampaania j\u00f5udnud ju l\u00f5pusirgele ja kogemusi peaks olema juba kamaluga.<\/p>\n

Tuleb k\u00fcll tunnustada Perlingi julgust r\u00f5hutada 2025. aasta kohalike valimiste kampaania k\u00f5ige vaadatavamas ja olulisemas debatis tasuta \u00fchistranspordi l\u00f5petamise ettepanekut. Aga ka siin j\u00e4i asi v\u00e4heste oskuste taha.<\/p>\n

“Parempoolsetel ongi kohalikel valimistel keeruline lavale tulla, sest valijad on \u00e4ra hellitatud rahaliste lubaduste ja meelitustega.”<\/p>\n

\u00dckski maailmavaatelt paremteljel olev erakonna esindaja ei tundnud stuudios selles k\u00fcsimuses piinlikkust, et endiselt valijatele meeldimise huvides ei juleta kunagist keskerakondliku populistlikku sammu kuidagi \u00e4ra l\u00f5petada. Parempoolsetel ongi kohalikel valimistel keeruline lavale tulla, sest valijad on \u00e4ra hellitatud rahaliste lubaduste ja meelitustega, mis puudutavad konkreetseid linna pakutavaid teenuseid.<\/p>\n

Mihhail K\u00f5lvart on linnaelu juhtimisega v\u00e4ga h\u00e4sti kursis ning ilmselgelt saab ka tagasisidet viimaste kuude tegemiste kohta linnaparaadist. Talle on ette heidetud liigset detailidega tegelemist, kuid vaidlustes oskas ta ka neid detaile h\u00e4sti vastustesse p\u00f5imida.<\/p>\n

K\u00f5lvartil on tagataskus venekeelsete valijate h\u00e4\u00e4led, nende puhul on oluline nad lihtsalt valimiskastide juurde saada. Absoluutse enamuse saamiseks on K\u00f5lvartil siiski vaja ka eesti valijate h\u00e4\u00e4li. Saates kinnistus aga kuvand, et tegemist on ratsionaalselt kalkuleeriva vene valijate lemmikpoliitikuga. K\u00f5lvart keeldus sisuliselt vastamast k\u00fcsimusele, milline erakond v\u00f5iks olla j\u00e4rgmisel linnavalitsuses Keskerakonna koalitsioonipartner, j\u00e4ttes k\u00f5ik v\u00f5imalused avatuks. Vana k\u00f5uts ei allunud meelitustele ning j\u00e4ttis lemmikhiirte nimed nimetamata.<\/p>\n

Aleksei Ja\u0161in suutis v\u00e4liselt diskussioonis h\u00e4sti vastu pidada, teades, et valimistel on ees kaotus. Ta meenutas lahingu kaotanud ratsanikku, kes pea p\u00fcsti uhkelt edasi astub. Ja\u0161ini soov oli pigem n\u00e4idata ennast uue v\u00f5imaliku peiupoisina tulevastele erakondadele, sest linnajuhtimisega sai ta konarusteta hakkama ja kindlasti on tal head lootused m\u00f5nes teises erakonnas heal positsioonil tulevikus j\u00e4tkata. Ja miks mitte siis kasutada sellist esinduslikku formaati oma isiku tutvustamiseks?<\/p>\n

Urmas Reinsalu katsus laveerida erinevate saatek\u00fclaliste vahel, ta ei valinudki otsest poksipartnerit. Reinsalu \u00fcritas pigem m\u00e4ngida kogenud poksitreenerit, kelle \u00fclesanne on omavahel madistavaid treeningt\u00fcdrukuid ja -poisse hoida poksiringis. Selle taga paistab kindlasti soov olla valmis minema uude linnavalitsust moodustama n\u00f5nda, et seda oleks vajadusel v\u00f5imalik teha k\u00f5ikide stuudios olnud erakondade juhtidega.<\/p>\n

Jevgeni Ossinovskil oli saates k\u00f5ige vastandlikum roll, sotsiaaldemokraadid on olnud Tallinnas v\u00f5imul nii Keskerakonnaga kui ka hiljem uute koalitsioonikaaslastega. Ehk kaitsta tuli ennast k\u00f5ikide stuudios olijate r\u00fcnnakute eest. Uute ettepankute ja ideedega ongi sellises olukorras keeruline.<\/p>\n

Kuna isiklikul tasandil on l\u00e4bisaamine K\u00f5lvartiga pehmelt \u00f6eldes minimaalne, siis ei \u00fcritanud Ossinovski ka kordagi leida mingeid kokkupuutepunkte Keskerakonna esindajaga, taas m\u00e4rk, et \u00fchist tulevikku neil kahel mehel ei ole.<\/p>\n

Ootamatult kahvatult esines Maris Lauri. See oli ka t\u00f5esti keeruline, kuna Lauri vangerdati Reformierakonna linnapeakandidaadiks p\u00e4rast kummalisi sisemisi n\u00e4item\u00e4nge. Seega on tema saatus vedada ennast suvel linnas diskrediteerinud erakonda, mis on ka \u00fcleriigiliselt kaotanud \u00fcle poole oma poolehoidjatest. Seda enam oleks vaja olnud konkreetseid s\u00f5numeid, midagigi teistest erineva pakkumist.<\/p>\n

M\u00f5neti on ju Reformierakond samasuguses rollis nagu EKRE, olles opositsioonis nii praeguse linnavalitsuse kui ka Keskerakonnaga. See peaks andma vabama m\u00e4nguruumi, kuid Maris Lauri otsustas seda v\u00f5imalust mitte kasutada. J\u00e4i mulje, et k\u00fcll see 19. oktoober ka \u00fckskord m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb ja siis saab eluga edasi minna.<\/p>\n

Rasmus Lahtveel oli saates autsaideri roll, seda oli saate alguses selgelt tunda, n\u00e4iteks Roheliste lemmikteemas, linna liikuvusmurede arutelus, ei suutnud ta aktiivselt kaasa l\u00fc\u00fca. Kuid julgus kasvas aegapidi ja kindlalt, saate l\u00f5pus oskas ta ennast korralikult vastandada vanadele kaua v\u00f5imul olnud erakondadele. Lahtveel on kaheldamatult olemas v\u00f5imed poliitikamaailmas kaasa l\u00fc\u00fca, aga kui seda tahta teha t\u00f5siselt, siis tuleb muidugi erakonda vahetada.<\/p>\n

Anvar Samost, ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja<\/p>\n

\u00dcldiselt t\u00f5id k\u00f5ik esinumbrid oma \u00e4ra. Autojuhte \u00fcritati mitte solvata. Maailmavaatelised erinevused joonistusid selgelt v\u00e4lja. Olulised asjad said peaaegu k\u00f5ik l\u00e4bi k\u00e4idud. \u00c4gedaks ei l\u00e4inud.<\/p>\n

M\u00f5ne koha peal v\u00f5inuks v\u00e4sinum vaataja lausa tukkuma j\u00e4\u00e4da. Oli n\u00e4ha, et esinumbrid olid paljudes debattides k\u00e4inud ja konkurentide teemade ja jutupunktidega t\u00fcdimuseni tuttavad. See andis tunda kohatises allasurutud \u00e4rrituses, aga vaatajale j\u00e4i ilmselt tabamatuks.<\/p>\n

Sisulist juttu oli, aga oli ka s\u00f5nasalatit ja paljaid loosungeid. Kohalikest Tallinna elu valikutest r\u00e4\u00e4kis enamus debateerijatest piisavalt, aga peaaegu k\u00f5igil l\u00e4ks meelest, et Tallinn on Eesti majanduse mootor ning majandus on t\u00fchik\u00e4igul, plaanidest Tallinnas kasvu taask\u00e4ivitamiseks kuulis \u00fclinapilt.<\/p>\n

\u00dcllatuslikud momendid? Kui Maris Lauri \u00fctles, et “h\u00e4rra Pere on h\u00e4rra Pere, mina olen Maris Lauri”. Martin Helme osav positsioneerumine eestikeelsele haridusele \u00fclemineku asjas. Rasmus Lahtvee repliik “eesti ja vene natsidest”.<\/p>\n

Mis veel on oluline: Kristina Kallast (Eesti 200) ja Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa (SDE) ei olnud, kuna nemad Tallinnas ei kandideeri. Arusaadav, aga veelkord sai valija s\u00f5numi, et \u00fcks kahest, kas erakonna fookus on mujal v\u00f5i on erakonna esimees v\u00e4hem t\u00e4htis kui Tallinna esinumber.<\/p>\n

Kas keegi v\u00f5is debatiga parandada oma erakonna v\u00f5i iseenda valimistulemust? V\u00f5ib-olla Martin Helme, aga eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et erakonna n\u00e4htavus ja nimekirjad Tallinnas on n\u00f5rgav\u00f5itu ja ajakirjanikel on olnud Helmet tavap\u00e4rasest veelgi keerulisem k\u00e4tte saada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f5nis Saarts, poliitikateadlane, TL\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut Tallinna linnapeakandidaatide debatis jaotusid poliitikud kolme gruppi: need, kes olid linna arengu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20466,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[1185,7713,26,27,37,33,651,35,729,34,36,258,31,32,21,11894,731,853,819,335,28,29,6849,11171,4221,725,647,19,1059,5097,999,25,11423,643,11895,1801,2130,10350,23,24,11896,22,644,20,2812,30],"class_list":{"0":"post-20465","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-aleksei-jasin","9":"tag-anvar-samost","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-200","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-ekre","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-etv","20":"tag-featured-news","21":"tag-featurednews","22":"tag-headlines","23":"tag-indrek-kiisler","24":"tag-isamaa","25":"tag-jevgeni-ossinovski","26":"tag-keskerakond","27":"tag-kohalikud-valimised-2025","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-lavly-perling","31":"tag-mari-liis-jakobson","32":"tag-maris-lauri","33":"tag-martin-helme","34":"tag-mihhail-kolvart","35":"tag-news","36":"tag-parempoolsed","37":"tag-peeter-espak","38":"tag-poliitika","39":"tag-populaarseimad-lood","40":"tag-rasmus-lahtvee","41":"tag-reformierakond","42":"tag-rohelised","43":"tag-sde","44":"tag-tallinn","45":"tag-tonis-saarts","46":"tag-top-stories","47":"tag-topstories","48":"tag-triin-toomesaar","49":"tag-uldised-uudised","50":"tag-urmas-reinsalu","51":"tag-uudised","52":"tag-valimisstuudio","53":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20465","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20465"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20465\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20466"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20465"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20465"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20465"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}