{"id":204686,"date":"2026-06-15T18:49:17","date_gmt":"2026-06-15T18:49:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/204686\/"},"modified":"2026-06-15T18:49:17","modified_gmt":"2026-06-15T18:49:17","slug":"globaalne-seenekaart-paljastas-110-kvadriljoni-kilomeetri-jagu-niidistikku-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/204686\/","title":{"rendered":"Globaalne seenekaart paljastas 110 kvadriljoni kilomeetri jagu niidistikku | Loodus"},"content":{"rendered":"

Teadlased kaardistasid<\/a> esimest korda maailma maa-aluse seeneniidistiku, mille kogupikkus ulatuks sirgeks t\u00f5mmatuna k\u00fcmnendikuni Linnutee galaktika laiusest. Silmale eest varju j\u00e4\u00e4v v\u00f5rgustik m\u00e4ngib kriitilist rolli kogu planeedi s\u00fcsinikuringes.<\/p>\n

Maa mullastiku \u00fclemises 15 sentimeetri paksuse kihis peitub erakordne kogus elusainet. Sealsete arbuskulaarsete m\u00fckoriisaseente ehk krohmseente niidistiku kogupikkus ulatub hinnanguliselt 110 kvadriljoni kilomeetrini. N\u00e4itaja \u00fcletab Maad ja P\u00e4ikest lahutavat vahemaad ligi miljard korda. Hoomatavama v\u00f5rdlusmomendina on maa-aluse seeneniidistiku pikkus k\u00f5igi maailma taimede peente juurte pikkusest 50 korda suurem.<\/p>\n

Pikkusest isegi olulisemaks peavad uurijad eesotsas evolutsioonibioloogi Justin Stewartiga Amsterdami Vrije \u00dclikoolist seente kasvu otse taimejuurtel. Kogutud sadade tuhandete m\u00f5\u00f5tmiste p\u00f5hjal ulatub globaalse seeneniidistiku mass ligikaudu 300 megatonnini. S\u00fcsiniku massilt \u00fcletab niidistik seega kogu inimkonna massi nelja- kuni kuuekordselt.<\/p>\n

Krohmseened elavad taimedega iidses ja elut\u00e4htsas s\u00fcmbioosis. Oma maa-alustest partneritest s\u00f5ltub kuni 70 protsenti maapealsetest taimeliikidest. Seened annavad taimedele eluks vajalikku l\u00e4mmastikku ja fosforit, saades vastu taime toodetud s\u00fcsinikku. Niidid toimivad seega tohutute kahepoolsete torudena, mille kaudu liigub igal aastal miljard tonni s\u00fcsinikku.<\/p>\n

Mastaabist aimu saamiseks tegid teadlased \u00fcle kogu maailma varem \u00e4ra hiiglasliku eelt\u00f6\u00f6. Bioloogid kogusid vajalikke andmeid enam kui 320 varasemast teadust\u00f6\u00f6st. Kokku koondasid nad suurde andmebaasi info ligi 16 669 mullaproovi kohta. Proovid p\u00e4rinesid igalt mandrilt ja \u00fcheksast erinevast biootast.<\/p>\n

J\u00e4rgmise sammuna usaldasid teadlased kogutud materjali tehisintellekti hoolde. Masin\u00f5ppemudelid ennustasid seeneniidistiku tihedust kogu maailma pealmises mullakihis \u00fcheruutkilomeetriste laikudena. Mudelid arvestasid temperatuuri, mulla keemilise koostise ja maapealse taimestikuga. Pingutuste tulemusena valmis k\u00f5ige esimene globaalne krohmseente levikukaart. Valminud mudel n\u00e4itas, et vastupidiselt ootustele ei asu planeedi seenerikkaimad paigad lopsakates vihmametsades, vaid metsikute rohumaade all.<\/p>\n

N\u00e4iteks kihab Florida Evergladesi m\u00e4rgalade ja L\u00f5una-Sudaani m\u00e4rgade rohumaade muld s\u00f5na otseses m\u00f5ttes elust. Sealne mulla \u00fclemine kiht sisaldab ligi 40 protsenti kogu planeedi seente biomassist. Puutumatuks j\u00e4\u00e4nud rohumaade mullas kasvab niidistikku k\u00f5ige rikkalikumalt. Seeneniitide pikkus ulatub neil aladel keskmiselt 6,6 meetrini \u00fche kuupsentimeetri mulla kohta. V\u00f5rdlusena on metsaistandike ja kultuurmetsade vastav n\u00e4itaja oluliselt madalam: 3,8 meetrit.<\/p>\n

Seenetihedus muudab seega rohumaad eluliselt t\u00e4htsaks \u00f6kos\u00fcsteemiks, mis toimib kindla ja usaldusv\u00e4\u00e4rse s\u00fcsinikusalvena. Kuna erinevalt metsadest paikneb l\u00f5viosa s\u00fcsinikust mullas, on see tulekahjude ja r\u00e4nkade p\u00f5udade m\u00f5ju eest paremini kaitstud. Samas ohustab neid inimtegevus.<\/p>\n

Uuringu tulemuste p\u00f5hjal kahaneb kultiveeritud p\u00f5llumaadel seeneniidistiku tihedus keskmiselt peaaegu poole v\u00f5rra. Teadlased hindavad mullas leiduva elusaine kaotuseks 47,3 protsenti. K\u00f5ige r\u00e4ngem hoop tabab seenev\u00f5rgustikku troopilistes metsades ja kuivadel aladel, kuhu inimesed uusi p\u00f5llumaid rajavad.<\/p>\n

Kuigi t\u00e4psed mehhanismid vajavad veel t\u00e4psustamist, n\u00e4evad uurijad keskse tegurina maaharimise intensiivsust. Rasketehnikaga mullakihte s\u00fcgavalt segades rebeneb habras niidistik puruks. Samuti suretavad seda kunstv\u00e4etised ja fungitsiidid, millega p\u00f5llumehed kultuurtaimi kahjulike seente eest kaitsevad.<\/p>\n

Mulla vaesumine raskendab aga kliimamuutuse vastast v\u00f5itlust. Krohmseened seovad igal aastal 4,3 miljardi tonni jagu s\u00fcsinikdioksiidi ekvivalenti, mis moodustab ligikaudu 11 protsenti kogu maailma 2021. aasta globaalsest fossiilk\u00fctuste emissioonist. V\u00f5rgustiku h\u00e4vides j\u00e4\u00e4b s\u00fcsinik atmosf\u00e4\u00e4ri soojendama.<\/p>\n

Stewart suhtus tehtud j\u00e4relduste p\u00f5hjal rohumaade tulevikku pessimistlikult. Teadlane nentis, et looduslikud niidualad kaovad maailmakaardilt \u00e4\u00e4rmiselt murettekitava kiirusega.<\/p>\n

Vaatamata laiale haardele on uuringul omad piirangud. Mitmed maailma piirkonnad on v\u00f5etud proovide osas siiani alaesindatud. Eelk\u00f5ige vajavad masin\u00f5ppemudelid lisaandmeid k\u00f5rbealadelt ja troopilistest vihmametsadest. Lisaks n\u00f5uab tulevikus t\u00e4iendavat anal\u00fc\u00fcsi seente suremise ja uuenemise d\u00fcnaamika, mis m\u00f5jutab otseselt seda, kui palju suudab muld pikaajaliselt s\u00fcsiniku talletada.<\/p>\n

Teadlaste hinnangul on \u00fcleilmne kaart sellegipoolest erakordne ja oluline teet\u00e4his. J\u00e4rgmise viie aasta jooksul loodavad autorid mudelit uute ja t\u00e4psemate andmetega tublisti rikastada. Parem arusaam maa-alusest torustikust aitab l\u00e4hitulevikus luua t\u00f5husamaid strateegiaid nii elurikkuse kaitsmiseks kui ka p\u00f5llumajanduse rohelisemaks muutmiseks.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Science<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teadlased kaardistasid esimest korda maailma maa-aluse seeneniidistiku, mille kogupikkus ulatuks sirgeks t\u00f5mmatuna k\u00fcmnendikuni Linnutee galaktika laiusest. Silmale eest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":204687,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,84221,28,29,95,84222,19,25,84223,45931,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-204686","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-krohmseened","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mullastik","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-seeneniidistik","tag-susinikuringe","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116755625834518961","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204686","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=204686"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204686\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/204687"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=204686"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=204686"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=204686"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}