Esmasp\u00e4eva \u00f6\u00f6sel toimunud Kiievi pommitamises sai pihta ka UNESCO kultuurip\u00e4randi objekt \u2013 \u00f5igeusklike jaoks \u00e4\u00e4retult oluline klooster, mis on kogu Kiievi ajaloo m\u00f5ttes oluline objekt. Miks nad sellist objekti pommitasid? Eeldame, et see ei olnud juhuslik rakett, vaid meelega tehtud pommitamine.<\/p>\n
L\u00f5puni muidugi v\u00e4ita ei saa, kas see oli juhuslik v\u00f5i tahtlik, aga ilmselgelt, kui sinna suunda droonid ja raketid lasti, siis midagi ka sihiti. Tegemist on loomulikult s\u00fcmboolse objektiga nii religioosses kui ka UNESCO m\u00f5istes, nagu te mainisite. Arvestades varasemat saagat, mis puudutab vene \u00f5igeusu kiriku lahutamist ukraina \u00f5igeusu kirikust, siis ma arvan, et venelaste puhul v\u00f5is see olla ka t\u00e4iesti sihilik tegevus ja tahe rahvast demoraliseerida, mida on ka varem tehtud.<\/p>\n
See on ka hea n\u00e4ide sellest, et v\u00f5ib-olla venelastel ei ole mingeid stoppereid v\u00f5i piiranguid ees, kui me r\u00e4\u00e4gime sellistest s\u00fcmbolv\u00e4\u00e4rtusega kultuuriobjektidest.<\/p>\n
Igatahes on see s\u00f5jakuritegu?<\/p>\n
Absoluutselt.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime ka sellest, et v\u00e4idetavalt on ukrainlaste \u00f5hut\u00f5rje olnud \u00fcsna edukas ja suutnud 95 protsenti nende suunas lennanud vahenditest \u2013 alates droonidest ja l\u00f5petades eri t\u00fc\u00fcpi rakettidega \u2013 alla tulistada. Mis nende edu v\u00f5ti on? Kas neil on uut tehnikat ja varustust?<\/p>\n
Ma vaataks seda v\u00f5ib-olla isegi natuke teise nurga alt. Alles jahtumas L\u00e4his-Ida konflikt t\u00f5i tegelikult selles vallas Ukraina pildile. Ehk paljud L\u00e4his-Ida riigid k\u00fcsisid ja loomulikult ka Kiiev pakkus oskuslikult seda teavet, mis neil on spetsiifiliselt teatud t\u00fc\u00fcpi droonide v\u00f5i ballistiliste rakettide allalaskmisel. Ukraina on oma \u00f5hut\u00f5rjet ja \u00f5hukaitset \u00fcles ehitanud p\u00e4ris esimestest s\u00f5jap\u00e4evadest ja see on kogu aeg olnud ka meedias. T\u00f5si, peamiselt on see meedias olnud just ennek\u00f5ike \u00f5hut\u00f5rjerakettide puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00f5i akuutsuse osas. Aga Ukraina \u00f5hut\u00f5rje ei tugine ainult sellele \u00fchele v\u00f5i kahele sambale, mis on Patriot-t\u00fc\u00fcpi kaugmaaraketid v\u00f5i IRIS-T keskmaaraketid. \u00dcles on ehitatud terve \u00f5hut\u00f5rjekiht alates eelhoiatusest, l\u00f5petades \u00fchtse juhtimisega.<\/p>\n
Sellel kihil on oma selge roll ja osad nendest kihtidest on statsionaarsed, kus on v\u00e4lja arvutatud venelaste peamised r\u00fcnnakusuunad \u00f5hur\u00fcndevahendite, t\u00e4psemalt droonide ja rakettide puhul. Teine on mobiilne \u00f5hut\u00f5rje, mis suudab kiiresti tuvastada ja aru saada, kuhu suunas raketid liiguvad. T\u00e4nu efektiivsele juhtimiselemendile suudetakse vajadusel anda eelhoiatus mobiilsetele meeskondadele ja t\u00e4nu sellele ka seadmed, mis l\u00f5puks need alla v\u00f5tavad, toimivad \u00fcsna h\u00e4sti. Lisaks on seal elektroonilise s\u00f5japidamise m\u00f5\u00f5de. K\u00f5ike ei v\u00f5eta alla ainult maa-\u00f5hkt\u00fc\u00fcpi \u00f5hut\u00f5rjeraketiga v\u00f5i p\u00fc\u00fcduridrooniga, osa juhitakse k\u00f5rvale ka elektroonilise s\u00f5japidamisega.<\/p>\n
Nii et neid modus operandi’sid (tegutsemisviisid – toim) on seal \u00e4\u00e4rmiselt palju. T\u00f5si, me peame tunnustama ka seda, et t\u00e4na on ukrainlased NATO relvastuse kasutamisel suuremad asjatundjad kui me ise kohati. See \u00f5pikogemus, mis on saadud erinevate Patriot-rakettide ja muuhulgas ka IRIS-T kasutamisega, n\u00e4itab, et kohati tuleb ise minna NATO asja sinna \u00f5ppima, kui vaadata seda efektiivsust.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime Krimmist ka. Krimmi \u00fchendusteid on ukrainlased v\u00e4ga edukalt suutnud blokeerida, kui r\u00e4\u00e4kida erinevatest sildadest, maanteedest, seal liikuvate eri t\u00fc\u00fcpi masinate v\u00f5i veokite purustamisest. Mis see ukrainlaste siht v\u00f5ib-olla on, et praegu selle on ette v\u00f5tnud?<\/p>\n
Tegelikult on ju see \u00fcks s\u00f5japidamise p\u00f5hiprintsiip, et tuleb saba ehk logistika maha l\u00f5igata ja siis hakkab see andma tunda rindel ja samamoodi majanduses. Kui majanduslikku v\u00f5imsust maha v\u00f5tta, annab see tunda kaupluses, nagu me n\u00e4eme pikenevates k\u00fctusej\u00e4rjekordades v\u00f5i hindades. Aga Ukraina puhul ei ole see absoluutselt uus. Kui me m\u00e4letame, kui tuli HIMARS ja sellega m\u00f5jutati vastast 80 kilomeetrit rindejoone taga, siis oli teatud m\u00f5ttes paanika, mille tulemusena saatis Vene armee oma logistika kaugemale.<\/p>\n
Me n\u00e4eme, et ukrainlastel on t\u00e4iesti iseseisev v\u00f5ime \u2013 loomulikult L\u00e4\u00e4ne toetusega, aga siiski v\u00e4ga selgelt arvestatav iseseisev v\u00f5ime \u2013 just droonide ja luure n\u00e4ol. See v\u00f5imaldab neil saata droone pikale distantsile ka tehisintellekti toetusel, kus viimase miili operaatori ja lennuvahendi \u00fchendust ei olegi vaja, vaid l\u00f5plik r\u00fcnnak toimub tehisintellekti abil. Vaadates konkreetselt Kert\u0161i maakitsuse kaarti ja suumides sisse, siis suures pildis on tegemist ikkagi lagedate aladega, kus droonidel on \u00fcsna lihtne sihtm\u00e4rke avastada, kui nad s\u00f5idavad nendel p\u00f5himaanteedel ja paari \u00fcletuskoha l\u00e4heduses, mis Kert\u0161i maakitsust \u00fclej\u00e4\u00e4nud Ukrainaga \u00fchendab. Nii et droonidele on see \u00fcsna lihtne saak.<\/p>\n
Aga Kert\u0161i silda ei ole ukrainlased vist otseselt niimoodi r\u00fcnnanud, et me oleks v\u00e4hemalt avalikult n\u00e4inud v\u00f5i kuulnud. Liiklus seal aeg-ajalt peatub k\u00fcll, see on t\u00f5si, aga sild ei ole saanud oluliselt kahjustada nii, et seal \u00fcldse liigelda ei saaks.<\/p>\n
Selleks on vaja vaadata natuke inseneeriasse ja detailidesse. Sellise silla h\u00e4vitamine HIMARS-iga ei ole ilmselgelt v\u00f5imalik. Mida sild vajab selleks, et see \u00f5hku lasta, n\u00e4gime paar aastat tagasi, kui 20 tonni l\u00f5hkeainet sillal puruks lasti \u00fche veoautoga ja alles siis kukkus poolteist sillasammast maha. Sellist kandepead t\u00e4na rakettidel ega droonidel ei ole, et sellist h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d sillal teha. Eks see sild on ka ehitatud arvestades v\u00f5imalikke riske, nii et see on tunduvalt suurem ettev\u00f5tmine kui paari HIMARS-i, ATACMS-i v\u00f5i suurema l\u00f5hkepeaga drooni laskmine.<\/p>\n
Seda ei saa h\u00e4vitada, kui sa just s\u00fcsteemselt ei taba silla tugitalasid. T\u00e4nap\u00e4eval on venelased need ka \u00fcsna h\u00e4sti julgestanud ja katnud erinevate v\u00f5rkude ja l\u00e4hikaitsevahenditega.<\/p>\n
Kui kaugel on ukrainlased sellest, et nad l\u00f5ikaksid Krimmi poolsaare Venemaast v\u00f5i Venemaa \u00fchendusteedest t\u00e4iesti lahti?<\/p>\n
T\u00e4iesti lahti l\u00f5ikamiseks on ikkagi vaja boots on the ground ehk s\u00f5durisaabast kohapeal. Selleks, et \u00fchendusteid h\u00e4irida, on t\u00e4na v\u00f5imekus olemas \u2013 kas siis logistika mahav\u00f5tmiseks v\u00f5i silla t\u00f6\u00f6korrast v\u00e4ljaviimiseks. Ja nagu me n\u00e4eme igap\u00e4evaselt, muutub see \u00fcsna realistlikuks.<\/p>\n
Seda silda on varem r\u00fcnnatud ja t\u00e4nap\u00e4evase suurema l\u00f5hkepeaga varustatud drooniga on v\u00f5imalik seda ajutiselt t\u00f6\u00f6korrast v\u00e4lja viia. Samas me teame, et Venemaa F\u00f6deratsioonil on piisavalt v\u00f5imekust asendada see kiiresti ennek\u00f5ike ponttoonsildadega.<\/p>\n
Aga p\u00f5hiline t\u00f6\u00f6 Krimmi logistika h\u00e4vitamisel k\u00e4ib droonidega?<\/p>\n
Praeguse seisuga lahingupilti vaadates on peamine t\u00f5esti droonindus.<\/p>\n
H\u00e4sti l\u00fchidalt meie jutuajamise kokkuv\u00f5tteks \u2013 seis on j\u00e4tkuvalt nii, et venelaste pealetung on praktiliselt minimeeritud, edasitungi neil \u00fcleliia palju ei ole, v\u00f5ib-olla ainult m\u00f5ned \u00fcksikud kilomeetrid?<\/p>\n
Suures pildis patiseis jah, aga neid kilomeetreid \u00fchelt v\u00f5i teiselt poolt ei saa v\u00f5tta ka puhta t\u00f5ena. Me r\u00e4\u00e4gime ikkagi pigem ruutmeetrite v\u00f5i ruutkilomeetrite muutumisest hallis tsoonis. Ilmselt kannavad Venemaa F\u00f6deratsiooni ohvitserid kohapeal edusammudena ette ka selle, kui v\u00e4ikse \u00fcksusega on kuhugi sisse infiltreeritud. T\u00f5si, hiljem need ukrainlaste poolt suures osas h\u00e4vitatakse, aga nad deklareerivad seda ja see loob teatud m\u00f5ttes vale pildi. M\u00f5lemal pool on selgelt s\u00f5jaudu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esmasp\u00e4eva \u00f6\u00f6sel toimunud Kiievi pommitamises sai pihta ka UNESCO kultuurip\u00e4randi objekt \u2013 \u00f5igeusklike jaoks \u00e4\u00e4retult oluline klooster, mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":204727,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[79506,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8634,8632,28,29,95,19,25,23,24,262,124,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-204726","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aron-kalmus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kertsi-sild","tag-krimmi-poolsaar","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116755798802891016","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204726","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=204726"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204726\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/204727"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=204726"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=204726"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=204726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}