{"id":204847,"date":"2026-06-15T22:40:26","date_gmt":"2026-06-15T22:40:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/204847\/"},"modified":"2026-06-15T22:40:26","modified_gmt":"2026-06-15T22:40:26","slug":"tume-elurikkus-aitas-lahendada-darwini-160-aastat-vana-moistatuse-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/204847\/","title":{"rendered":"Tume elurikkus aitas lahendada Darwini 160 aastat vana m\u00f5istatuse | Loodus"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisteadlase juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis<\/a> lahenduse, kuidas hinnata, millised liigid uues elupaigas p\u00fcsima suudavad j\u00e4\u00e4da. Leid aitab edaspidi hinnata, kuidas \u00f6kos\u00fcsteemid kliimamuutusele reageerivad.<\/p>\n

Rahvusvaheline teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kuhu kuulusid teiste seas Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisdoktorant Wen-Gang Zhang ja botaanika professor Meelis P\u00e4rtel, leidis uue lahenduse\u00a0\u00fchele \u00f6koloogia pikaajalisemale vaidlusk\u00fcsimusele: Darwini naturaliseerumise paradoksile. See k\u00e4sitleb k\u00fcsimust, millistel liikidel on k\u00f5ige suurem t\u00f5en\u00e4osus uues elupaigas p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da.\u00a0<\/p>\n

Charles Darwin pakkus \u00fcle-eelmisel sajandil v\u00e4lja kaks vastandlikku ennustust. \u00dche j\u00e4rgi on uude keskkonda j\u00f5udval liigil suurem v\u00f5imalus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da siis, kui ta on kohalike liikidega l\u00e4hedases suguluses ja seega sarnaste keskkonnan\u00f5udlustega. Teise ennustuse j\u00e4rgi peaksid edukamad olema hoopis kaugema sugulusega liigid. Nemad kasutavad teistsuguseid ressursse ega konkureeri kohalike liikidega nii tugevasti. \u00d6koloogid on rohkem kui 160 aastat vaielnud, millal kehtib \u00fcks ja millal teine seletus.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd leidsid uue uuringu autorid, et vastuse Darwini paradoksile annab tume elurikkus ehk liigid, mis v\u00f5iksid mingis paigas elada, kuid mida seal tegelikult ei esine. Koos kohalolevate liikidega moodustab tume elurikkus uurimisala liigifondi \u2013 teisis\u00f5nu k\u00f5ik liigid, mille jaoks elupaiga tingimused on p\u00f5him\u00f5tteliselt sobivad. Samuti v\u00f5imaldab see hinnata eluskoosluse t\u00e4ielikkust. Viimane n\u00e4itab, kui suurt osa v\u00f5imalikust liigifondist uuritav \u00f6kos\u00fcsteem tegelikult sisaldab.<\/p>\n

Professor Meelis P\u00e4rteli s\u00f5nul oli uuringus kasutusel erakordselt hea mudels\u00fcsteem. “Meie k\u00e4sutuses oli Rootsi j\u00e4rvede 340 aasta pikkune andmestik, mis sisaldab nii \u00f5nnestunud kui ka eba\u00f5nnestunud kalade asustamisi. Sellised andmed v\u00f5imaldavad haruldase t\u00e4psusega uurida, millised tegurid m\u00e4\u00e4ravad liikide p\u00fcsima j\u00e4\u00e4mise,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Tulemustest n\u00e4htus, et j\u00e4rvedes, mis sobisid v\u00e4hematele liikidele, ent kus oli kohal suurem osa k\u00f5igist seal elada v\u00f5ivatest liikidest, osutusid edukamaks kohalikele liikidele sarnased liigid. Seevastu j\u00e4rvedes, mis k\u00f5lbasid elupaigana rohkematele liikidele, ent kus neid oli kohal suhteliselt v\u00e4hem, osutusid edukamaks liigid, kes kasutasid kohalikest erinevaid ressursse.\u00a0<\/p>\n

Seega s\u00f5ltub Darwini paradoksi lahendus sellest, kui palju liike v\u00f5iks piirkonnas p\u00f5him\u00f5tteliselt elada ja kui suur osa neist seal tegelikult esineb. Oluline on, et pelgalt kohalolevate liikide arv selliseid seoseid ei paljastanud. M\u00e4\u00e4ravaks osutusid hoopis just tumeda elurikkuse abil hinnatud liigifond ja eluskoosluse t\u00e4ielikkus.<\/p>\n

Professor P\u00e4rteli s\u00f5nul n\u00e4itas uuring, et tume elurikkus pakub uue teoreetilise raamistiku liikide leviku ja koosluste kujunemise m\u00f5istmiseks. See aitab tema s\u00f5nul \u00fchendada seni vastuolulisi tulemusi ning parandada prognoose selle kohta, millised liigid suudavad uutes tingimustes p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

“Kuna kliimamuutused, liikide levilate nihkumine ja inimtegevus kujundavad \u00fcha enam maailma elustikku, pakub tume elurikkus uut v\u00f5imalust hinnata, kuidas \u00f6kos\u00fcsteemid neile muutustele reageerivad,” seletas ta. Professor lisas, et selline l\u00e4henemine v\u00f5ib aidata paremini suunata looduskaitset ja ennustada elurikkuse muutusi kiiresti muutuvas maailmas.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm avaldas oma uuringu Ameerika \u00dchendriikide teadusakadeemia toimetistes<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisteadlase juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis lahenduse, kuidas hinnata, millised liigid uues elupaigas p\u00fcsima suudavad j\u00e4\u00e4da. Leid aitab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":204848,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,55051,37,33,35,34,36,31,32,21,15928,28,29,16261,15099,95,37709,19,21867,25,2424,23,24,84245,22,20,30,84246,92,93,94],"class_list":["post-204847","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-charles-darwin","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliimamuutus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liigid","tag-liigirikkus","tag-maailm","tag-meelis-partel","tag-news","tag-okosusteem","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tume-elurikkus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-wen-gang-zhang","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116756534162716339","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204847","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=204847"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204847\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/204848"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=204847"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=204847"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=204847"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}