{"id":205001,"date":"2026-06-16T05:18:29","date_gmt":"2026-06-16T05:18:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/205001\/"},"modified":"2026-06-16T05:18:29","modified_gmt":"2026-06-16T05:18:29","slug":"2025-aastal-oli-latis-varimajanduse-osakaal-218-protsenti-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/205001\/","title":{"rendered":"2025. aastal oli L\u00e4tis varimajanduse osakaal 21,8 protsenti | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Varimajanduse osakaal L\u00e4tis kasvas eelmisel aastal v\u00f5rreldes tunamullusega 0,4 protsendipunkti ja moodustas 21,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, \u00fctles Riia Majanduskooli j\u00e4tkusuutliku ettev\u00f5tluse keskuse direktor Arnis Sauka esmasp\u00e4eval L\u00e4tis peetud varimajanduse teemalisel konverentsil.<\/p>\n<p>Samal ajal kasvas mullu Eestis varimajanduse osakaal 20,8 protsendini SKT-st v\u00f5rreldes 19,5 protsendiga 2024. aastal, Leedus aga on varimajanduse osakaal 2024. aasta n\u00e4itajatega v\u00f5rreldes v\u00e4henenud 1,1 protsendipunkti v\u00f5rra 23,6 protsendini SKT-st 2025. aastal, vahendas BNS.<\/p>\n<p>Sauka m\u00e4rkis, et L\u00e4tis peatus mullu alates 2022. aastast t\u00e4heldatud varimajanduse langustrend. Samas r\u00f5hutas Sauka, et Balti riikide vahel ei ole varimajanduse suuruses enam statistiliselt olulisi erinevusi.<\/p>\n<p>Balti riikidest on Leedus endiselt suurim varimajanduse osakaal, kuigi see on languses. Eestis on see madalaim, kuid siinne varimajanduse maht kasvab. Lisaks r\u00f5hutas Sauka, et 2025. aastal registreeriti Eestis k\u00f5rgeim varimajanduse tase alates 2009. aastast, mil Balti riikides hakati varimajandust m\u00f5\u00f5tma.<\/p>\n<p>Sauka hinnangul v\u00f5ib oluliste muutuste puudumist varimajanduse suuruses Balti riikides seletada ka asjaoluga, et COVID-19 pandeemia ja Venemaa s\u00f5ja tagaj\u00e4rjed Ukrainas kajastusid juba varasemate aastate andmetes, samas kui Iraani ja naftakriisi m\u00f5ju ei ole veel t\u00e4ielikult tunda andnud.<\/p>\n<p>Varimajanduse indeksi uuringu tulemused n\u00e4itavad, et 2025. aastal oli L\u00e4tis varimajanduse k\u00f5ige olulisem komponent deklareerimata palk, mis moodustas 47,1 protsenti L\u00e4ti kogu varimajandusest.<\/p>\n<p>Deklareerimata tulu moodustas 2025. aastal L\u00e4ti varimajandusest 25,5 protsenti ja deklareerimata t\u00f6\u00f6tajad 27,4 protsenti.<\/p>\n<p>\u00dcmbrikupalkade osakaal v\u00e4henes L\u00e4tis 2025. aastal v\u00f5rreldes 2024. aastaga 1,1 protsendipunkti v\u00f5rra, moodustades 19,6 protsenti.<\/p>\n<p>Leedus v\u00e4henes deklareerimata palga osakaal 0,3 protsendipunkti v\u00f5rra, j\u00f5udes 17,8 protsendini. Eestis aga j\u00e4tkas \u00fcmbrikupalkade osakaal 2025. aastal t\u00f5usu, j\u00f5udes 17,9 protsendini, mis on 0,7 protsendipunkti rohkem kui 2024. aastal.<\/p>\n<p>K\u00f5rgeim varimajanduse tase L\u00e4tis oli 2025. aastal Latgales (25,7 protsenti), j\u00e4rgnesid Vidzeme (22,2 protsenti), Kurzeme (22,1 protsenti), Riia piirkond (21,3 protsenti) ja Zemgale (19 protsenti).<\/p>\n<p>Sektorite l\u00f5ikes oli varimajanduse osakaal L\u00e4tis j\u00e4tkuvalt suurim ehituses, ulatudes 29,5 protsendini, mis on 4,3 protsendipunkti v\u00e4hem kui 2024. aastal. Jaekaubanduses oli see n\u00e4itaja mullu 24,5 protsenti (2024. aastal 26,2 protsenti), teeninduses 22,3 protsenti (23,6 protsenti), tootmises 19,2 protsenti (17,3 protsenti) ja hulgikaubanduses 15,6 protsenti (13 protsenti).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Varimajanduse osakaal L\u00e4tis kasvas eelmisel aastal v\u00f5rreldes tunamullusega 0,4 protsendipunkti ja moodustas 21,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, \u00fctles Riia&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":205002,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,114,115,19,25,23,24,22,84260,20,84166,30],"class_list":["post-205001","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-umbrikupalgad","tag-uudised","tag-varimajandus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116758098926671624","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205001","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=205001"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205001\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/205002"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=205001"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=205001"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=205001"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}