{"id":205005,"date":"2026-06-16T05:29:14","date_gmt":"2026-06-16T05:29:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/205005\/"},"modified":"2026-06-16T05:29:14","modified_gmt":"2026-06-16T05:29:14","slug":"talvisest-sanitaarraiest-jaab-kuuse-kooreuraskite-torjeks-vaheseks-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/205005\/","title":{"rendered":"Talvisest sanitaarraiest j\u00e4\u00e4b kuuse-koore\u00fcraskite t\u00f5rjeks v\u00e4heseks | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Kuuse-koore\u00fcraski kahjustusi aitab k\u00f5ige t\u00f5husamalt<\/a> ohjeldada kevadine sanitaarraie, samas ei v\u00e4henda v\u00f5imalust nende j\u00e4tkumiseks talvine \u00fcraskitest kahjustatud puude raie. Lisaks m\u00f5jutavad kahjustuste kulgu metsa puuliigiline mitmekesisus ja kogu maastiku tasandil toimuvad protsessid.<\/p>\n

Kuuse-koore\u00fcrask (Ips typographus) on Euroopa kuusikute \u00fcks olulisemaid ohustajaid. Kahjustuste laienemist hoogustavad tormid ja p\u00f5uad, mis n\u00f5rgestavad puid ning muudavad need \u00fcraskir\u00fcnnetele vastuv\u00f5tlikumaks. Ulatuslike \u00fcraskikahjustuste t\u00f5ttu otsivad nii Eesti kui ka Euroopa metsaomanikud aktiivselt v\u00f5imalusi, kuidas nende hoogu pidurdadal, kirjutab Eesti Maa\u00fclikooli metsakasvatuse kaasprofessor J\u00fcrgen Aosaar.\u00a0<\/p>\n

Varasematel aegadel arenes kuuse-koore\u00fcraskil Eestis suvega v\u00e4lja \u00fcks p\u00f5lvkond. Viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul on aga tavap\u00e4rane, et neid areneb \u00fche suve jooksul tervelt kaks. See t\u00e4hendab, et \u00fcraskeid on oluliselt rohkem ja surve kuusikutele suurem.<\/p>\n

Osa teise p\u00f5lvkonna \u00fcraskitest v\u00f5ib talvituda kuuskede koore all. See teadmine paneb k\u00fcsima, kas kahjustatud puude raie juba talvel v\u00f5iks aidata kevadist \u00fcraskite arvukust v\u00e4hendada. Kui seni on metsaomanikud eemaldanud kahjustatud puid sanitaarraietega peamiselt kevadel, siis 15. aprillist kuni 15. juulini v\u00e4ltav lindude pesitsusrahu suunab raideid samuti pigem talvisesse perioodi.<\/p>\n

Varasemalt puudusid teadmised, kui h\u00e4sti \u00fcraskid koore all talve \u00fcle elavad ja kui suur osa edasistest kahjustustest on \u00fcldse teise p\u00f5lvkonnaga seotud. Talvise sanitaarraie m\u00f5ju osas selguse saamiseks uurisid Eesti Maa\u00fclikooli teadlased viit metsamassiivi, kus esinesid v\u00e4rsked v\u00e4iksepindalalised kuuse-koore\u00fcraski kahjustused. V\u00e4rskelt avaldatud uuringu juhtautor nooremteadur Kristjan Ait ja tema kolleegid uurisid keskealisi ja valmivaid kuusikud, kus sanitaarraie on metsamajanduslikult p\u00f5hjendatud.<\/p>\n

Igas metsamassiivis v\u00f5rdlesid teadlased kolme erinevat l\u00e4henemist. Esimesel juhul raiuti kahjustatud puud talvel ja veeti need ka enne kevadist \u00fcraskilendlust metsast v\u00e4lja.<\/p>\n

Teisel juhul tehti sanitaarraie kevadel ja lisaks paigutati metsa p\u00fc\u00fcnispuud. Need v\u00e4rsked kuusenotid meelitavad talvitumispaikadest v\u00e4ljuvaid \u00fcraskeid enda koore alla, misj\u00e4rel peab need metsast koos \u00fcraskitega eemaldama. Kui kahjustuskollete servades leiti uusi \u00fcraskite asustatud puid, eemaldati ka need. Kogu puit viidi metsast v\u00e4lja mai teises pooles.<\/p>\n

Kolmanda variandina j\u00e4id kahjustuskolded puutumata ehk olid eksperimendis kontrollalad.<\/p>\n

Suve jooksul r\u00fcnnatud kuused on keset talve roheliste okastega, kuid \u00fcraskid on oma t\u00f6\u00f6 teinud, puud on hukkunud. V\u00f5ra v\u00e4rvi muutus v\u00f5ib avalduda alles vastu kevadet. Autor\/allikas: Kristjan Ait<\/p>\n

J\u00e4rgnevatel aastatel j\u00e4lgisid Ait ja tema kaaslased \u00fcraskikahjustuste laienemist \u00fcmbritsevas metsas asuvatel proovit\u00fckkidel, kasutades ka kaugseire ja feromoonp\u00fc\u00fcniste abi. Lisaks uurisid nad kahe talve jooksul koore all talvituvate \u00fcraskite elluj\u00e4\u00e4must. Nad said teada, et enim oli kahjustuste leviku piiramisel kasu kevadisest sanitaarraiest. Talvise sanitaarraie ja kontrollalade vahel olulist erinevust ei ilmnenud.<\/p>\n

Teadlased seletavad talvise sanitaarraie v\u00e4hest kasu asjaoluga, et enamasti ei teinud teise p\u00f5lvkonna \u00fcraskid endale talvekorterit mitte kuuskede koore alla, vaid talvitusid mullas. Neistki \u00fcraskitest, kes veetsid talve koore all, j\u00e4id ellu vaid v\u00e4hesed. Suur osa valmikutest hukkus talvek\u00fclmade v\u00f5i looduslike vaenlaste t\u00f5ttu juba enne kevadet.<\/p>\n

Seevastu kevadise sanitaarraie puhul meelitasid p\u00fc\u00fcnispuud enda koore alla m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa \u00fcraskitest, kes talvitumispaikadest v\u00e4ljusid. Seet\u00f5ttu on \u00fcraskikahjustuste ohjeldamiseks \u00fclimalt oluline p\u00fc\u00fcnispuud \u00f5igeaegselt metsast v\u00e4lja viia. Kevadiste t\u00f6\u00f6de k\u00e4igus eemaldati m\u00f5nel juhul ka kahjustuskollete servades v\u00e4rskelt \u00fcraskite asustatud kuused, mis samuti aitas kahjustuse levikut pidurdada.<\/p>\n

Teadlaste hinnangul v\u00f5is rolli m\u00e4ngida ka asjaolu, et talvel raiumata puudelt p\u00e4\u00e4sesid kevadel v\u00e4lja \u00fcraskite looduslikud vaenlased. Nii v\u00f5isid m\u00f5ningad r\u00f6\u00f6vputukad varitseda uusi puid r\u00fcndavaid \u00fcraskeid juba kevadel.<\/p>\n

Siiski selgus, et ka kevadise sanitaarraie m\u00f5ju j\u00e4i pigem tagasihoidlikuks ja avaldus peamiselt kahjustuskollete vahetus l\u00e4heduses. Tuli v\u00e4lja, et sanitaarraiest olulisemaks osutusid hoopis puistu omadused ja maastiku tasandi tegurid. N\u00e4iteks suurendas seni tervete metsaosade kahjustusriski see, kui \u00fcmbruskonnas leidus palju \u00fcraskile sobivaid kuusikuid v\u00f5i juba olemasolevaid kahjustuskoldeid.<\/p>\n

Olulist kaitset n\u00e4is pakkuvat puuliikide mitmekesisus \u2013 mida rohkem on puistus erinevaid liike, seda v\u00e4iksem on kahjustuse oht. Eriti selgelt ilmnes see puistutes, kus kuuskede k\u00f5rval kasvas v\u00e4hemalt veerandi jagu kaski.<\/p>\n

Oluline oli seegi asjaolu, et katsete tulemuslikkuse seire sattus perioodile, mil \u00fcraskiepideemia hakkas juba raugema. Seda p\u00f5hjustas nii looduslike vaenlaste arvukuse kasv, kuuse-koore\u00fcraski liigisisene konkurents kui ka n\u00f5rgestatud kuuskede v\u00e4hene k\u00e4ttesaadavus.<\/p>\n

\u00dcraskite uurijad aga r\u00f5hutavad, et peale kuuse-koore\u00fcraskite v\u00f5ivad kuuskedele liiga teha teisedki liigid. Uuringu tulemused kinnitasid, et kuuse-koore\u00fcraskiga esinevad sageli koos ka harkkidane koore\u00fcrask ja harilik niine\u00fcrask. M\u00f5lemad liigid suudavad r\u00fcnnata isegi terveid ja eluj\u00f5ulisi kuuski. T\u00f6\u00f6 harkkidase koore\u00fcraski \u00f6koloogia ja k\u00e4itumise selgitamiseks k\u00e4ib juba uue teadusuuringu raames.<\/p>\n

Uurimus kinnitas vana teadmist, et kuuse koore all talvituvad arvukalt \u00fcraskite looduslikud vaenlased \u2013 r\u00f6\u00f6vputukad ja parasitoidid, kelle populatsiooni hoidmiseks v\u00f5ib v\u00e4rsketes kahjustuskolletes surnud puid \u00fcle talve s\u00e4ilitada. Mitu aastat tagasi hukkunud kuused v\u00f5i juba koore kaotanud t\u00fcved aga \u00fcraskite looduslikele vaenlastele enam elupaigaks ei sobi. Nende kohalolek s\u00f5ltub eelk\u00f5ige toidubaasist ehk \u00fcraskite olemasolust.<\/p>\n

Kuuse-koore\u00fcraski ohjeldamiseks on h\u00e4dasti vaja t\u00f5husamaid meetodeid. N\u00e4iteks anti Eestis nii 2022. kui ka 2023. aastal raielube ligikaudu 2200 hektari \u00fcraskikahjustustega metsa eemaldamiseks. Eelneval viiel aastal raiuti sel p\u00f5hjusel keskmiselt vaid umbes 500 hektarit aastas. Rahvusvaheliste uuringute p\u00f5hjal sagenevad kliimamuutuste t\u00f5ttu metsah\u00e4iringud veelgi. Eriti suur on kuuse-koore\u00fcraski kahjustuste risk Fennoskandias ja Balti riikides.<\/p>\n

Mitmed \u00fcraskiliigid r\u00fcndavad peremeespuud sageli samaaegselt, et selle kaitsev\u00f5imet \u00fcletada. Kooreproovil on n\u00e4ha nelja erineva liigi k\u00e4igumustrid \u2013 kas suudad need tuvastada? Autor\/allikas: Kristjan Ait<\/p>\n

Uuring avaldati teadusajakirjas Forest Ecology and Management<\/a>. T\u00f6\u00f6d rahastasid RMK<\/a> ja Eesti teadusagentuur<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuuse-koore\u00fcraski kahjustusi aitab k\u00f5ige t\u00f5husamalt ohjeldada kevadine sanitaarraie, samas ei v\u00e4henda v\u00f5imalust nende j\u00e4tkumiseks talvine \u00fcraskitest kahjustatud puude…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":205006,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4337,34,36,31,32,21,84262,52055,28,29,19,25,84263,23,24,22,84261,20,30],"class_list":["post-205005","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maaulikool","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kristjan-ait","tag-kuuse-kooreurask","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-talvine-sanitaarraie","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uraskid","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116758142636609907","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=205005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205005\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/205006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=205005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=205005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=205005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}