“Kuna e-teenused on kolinud internetti ja veeb pakub ohtralt terviseinfot, on see t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcks peamisi keskkondi, kust inimesed endale infot ammutavad,” \u00fctleb Tallinna \u00dclikooli v\u00e4rske info\u00fchiskonna tehnoloogiate doktor Marianne Paimre. Samas n\u00e4itab statistika, et interneti kasutamine hakkab Eestis v\u00e4henema juba 50. eluaastates ning osa pensioniealisi ei kasuta internetti \u00fcldse.<\/p>\n
“Terviseinfo leidmise, hindamise ja kasutamise v\u00f5imekus on \u00fchiskonnas eba\u00fchtlaselt jaotunud.”<\/p>\n
Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s v\u00f5ttis Paimre Eesti vanemaealiste elanike terviseinfo otsingud digikeskkonnast luubi alla. Selleks intervjueeris ta vanemaealisi inimesi ning korraldas ligi 500 \u00fcle 50-aastast inimest h\u00f5lmanud k\u00fcsitluse. “Terviseinfo leidmise, hindamise ja kasutamise v\u00f5imekus on \u00fchiskonnas eba\u00fchtlaselt jaotunud. Seet\u00f5ttu on digitaalne tervis ka sotsiaalse ebav\u00f5rdsuse k\u00fcsimus,” osutab ta.<\/p>\n
Esimene infoallikas on endiselt arst<\/p>\n
Marianne Paimre uuring n\u00e4itas, et pilt sellest, kuidas \u00fcle 50-aastased veebist terviseinfot otsivad, on v\u00e4ga kirju. “Oli neid, kes otsisid infot iga p\u00e4ev, ent suurem osa tegi seda juhuslikult ja vahetevahel. Vastanutest 12 protsenti \u00fctles, et nemad ei ole terviseinfot veebist kunagi otsinud,” toob ta v\u00e4lja. Veel 16 protsenti vastanuid \u00fctles, et pole kunagi arvutit kasutanud.<\/p>\n
Kuigi algul oletas Paimre, et valmidus veebist infot otsida s\u00f5ltub eelk\u00f5ige vanusest, tuli uuringust selgelt esile ka inimese haridustaseme m\u00f5ju. “K\u00f5rgharidusega inimesed otsisid terviseinfot internetist oluliselt rohkem kui madalama haridusega inimesed,” t\u00e4psustab ta. Samuti ilmnes, et infot otsitakse valdavalt s\u00fcmptomip\u00f5hiselt. Teisis\u00f5nu tunti huvi alles siis, kui endal v\u00f5i kellelgi teisel oli juba tekkinud mingi tervisemure.<\/p>\n
“Natuke \u00fcllatav oli, et kuigi infot otsiti p\u00e4ris palju, ei osatud saadud teavet h\u00e4sti hinnata,” m\u00e4rgib v\u00e4rske doktor. Peaaegu pooled ehk 47 protsenti \u00fctles, et tuginevad peamiselt esimesele Google’i otsingutulemusele. Suisa 68 protsendil on aga enda s\u00f5nul raske hinnata, kas leitud info on nende mure jaoks asjakohane ja usaldusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
“K\u00f5rgharidusega inimesed otsisid terviseinfot internetist oluliselt rohkem kui madalama haridusega inimesed.”<\/p>\n
Need vanemad inimesed, kes arvutit \u00fcldse ei kasuta, pidasid internetti pealiskaudseks, v\u00f5\u00f5raks ja ebaoluliseks. Nii nende kui ka \u00fcldse k\u00f5igi k\u00fcsitletute jaoks kokku oli k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsem terviseinfo allikas aga ikkagi arst v\u00f5i m\u00f5ni muu tervishoiut\u00f6\u00f6taja. “Meediast l\u00e4bi k\u00e4iv kartus, et Google v\u00f5i tehisaru on uus arst, mis t\u00f5rjub meditsiinit\u00f6\u00f6tajad v\u00e4lja, minu uuringust niisiis esile ei tulnud,” t\u00f5deb Paimre.<\/p>\n
K\u00fcsitletud pidid nimetama, millised on nende jaoks teised t\u00e4htsad terviseinfo allikad. Nendena toodi v\u00e4lja nii professionaalse meedia veebiv\u00e4ljaandeid, terviselisasid ja terviseportaale nagu inimene.ee, aga ka Vikipeediat. “Samuti leidus eakate hulgas neid, kes kasutasid \u00fchismeediat, foorumeid ja alternatiivmeediat,” loetleb v\u00e4rske doktor.<\/p>\n
Siin tuli esile sooline erinevus: meeste huvi erinevate tervise\u00e4ppide ja digiteenuste vastu oli m\u00e4rksa suurem kui naistel. “Kipume m\u00f5tlema, et mehed oma tervise eest ei hoolitse ja on ignorantsed. Ometi n\u00e4itas minu uuring, et kui terviseinfo tuleb internetikeskkonnast v\u00f5i digitehnoloogiast, on meeste huvi suur,” s\u00f5nab Paimre. Teisis\u00f5nu v\u00f5iks just digimaailm olla tema s\u00f5nul koht, kus terviseteemadel meesteni j\u00f5uda.<\/p>\n
Usaldusv\u00e4\u00e4rsed allikad julgustasid vaktsineerima<\/p>\n
Marianne Paimret huvitas oma doktorit\u00f6\u00f6s ka seos terviseinfo otsimise ja kasutamise ning tervisek\u00e4itumise valikute vahel. Kuna ta tegi oma k\u00fcsitlust koroonaaja alguses, uuris ta eesk\u00e4tt seost vaktsineerimisvalmidusega. “Kuigi vaktsiine veel polnud, k\u00fcsisin inimestelt, kas nad on n\u00f5us end vaktsineerima,” meenutab ta.<\/p>\n
“Minu uuring n\u00e4itas, et kui terviseinfo tuleb internetikeskkonnast v\u00f5i digitehnoloogiast, on meeste huvi suur.”<\/p>\n
Paimre hinnangul tuli esile huvitav seos. Need, kes otsisid terviseinfot internetist aktiivsemalt ja kasutasid kvaliteetsemaid allikaid, sh ajakirjandust ja terviseportaale, olid palju meelsamini n\u00f5us end vaktsineerida laskma. Sama seos teiste tervisevalikute, n\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse v\u00f5i paremate toitumisvalikute puhul esile ei tulnud.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla tuleb selline seos esile just kiireloomuliste v\u00f5i t\u00e4htsate p\u00e4evakajaliste teemade puhul, nagu oli koroonapandeemia,” arutleb v\u00e4rske doktor. Muu hulgas oli vanemaealiste seas meestel huvi vaktsineerimise vastu naistega v\u00f5rreldes suurem.\u00a0<\/p>\n
Paimre s\u00f5nul eeldatakse sageli, et kui info on olemas, muudavad inimesed selle p\u00f5hjal ka oma tervisek\u00e4itumist. “Minu t\u00f6\u00f6st tuli esile, et see ei pruugi nii olla \u2013 vaktsineerimise puhul see seos ilmnes, aga muudel juhtudel mitte,” sedastab ta.<\/p>\n
Rohkem digip\u00e4devuse huviringe<\/p>\n
Uuringu valguses t\u00f5deb Marianne Paimre, et Eestis polegi peamine mure esimese astme digil\u00f5he ehk see, kas inimesel on olemas interneti\u00fchendus ja ligip\u00e4\u00e4s digilahendustele. Hoopis t\u00f5sisem kitsaskoht on v\u00e4rske doktori hinnangul teisene ja kolmanda astme digil\u00f5he. Teisis\u00f5nu ei piisa sellest, et internet ja digiteenused on olemas. Sama oluline on oskus vajalikku infot leida, selle kvaliteeti hinnata ning saadud teadmist oma tervise ja heaolu parandamiseks kasutada.<\/p>\n
“Kolmas tasand t\u00e4hendab oskust sellest k\u00f5igest reaalset kasu saada \u2013 kas inimesed oskavad veebist saadud teabega midagi m\u00f5istlikku peale hakata, et oma tervist ja heaolu parandada,” lisab Paimre. Tema s\u00f5nul vajaks digil\u00f5he Eestis v\u00e4hendamist just digioskuste ja neist saadava kasu tasandil.<\/p>\n
“Nad vajavad kohta ja inimest, kes tutvustaks neile nutivahendeid j\u00e4rjepidevalt ega saaks k\u00fcsimuste peale pahaseks.”<\/p>\n
Kuidas seda aga teha? Alustuseks tuleb v\u00e4rske doktori s\u00f5nul vaadata, kes t\u00e4pselt abi vajab. Nagu ilmnes, erinevad vanemaealiste digioskused m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. “Oli 75-aastaseid ja vanemaid, kes v\u00e4itsid, et saavad internetis k\u00f5igega v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama. Neile ei saa l\u00e4heneda samamoodi kui nende eakaaslastele, kes midagi teha ei oska,” osutab Paimre.<\/p>\n
Arvuti ja interneti kasutamise kogemuseta inimesed t\u00f5id esile, et neid \u00fchekordne koolitus ei aitaks. “Nad vajavad kohta ja inimest, kes tutvustaks neile nutivahendeid j\u00e4rjepidevalt ega saaks k\u00fcsimuste peale pahaseks,” sedastab Paimre. Praegu t\u00e4idavad seda rolli sageli raamatukogud, kuigi digip\u00e4devuse arendamine ei ole nende peamine \u00fclesanne.<\/p>\n
\u00dche v\u00f5imalusena n\u00e4eks v\u00e4rske doktor, et vanemate inimeste digip\u00e4devust saaks arendada linnaosade sotsiaal- ja p\u00e4evakeskustes ning huviringides. Liiati elab palju eakaid \u00fcksi ja senised algatused on j\u00e4\u00e4nud ajutiseks. “Vaja oleks midagi p\u00fcsivamat, kuhu erineva tasemega eakad saaksid oma murega p\u00f6\u00f6rduda,” soovitab Paimre.<\/p>\n