{"id":205176,"date":"2026-06-16T09:01:09","date_gmt":"2026-06-16T09:01:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/205176\/"},"modified":"2026-06-16T09:01:09","modified_gmt":"2026-06-16T09:01:09","slug":"linnar-viik-psuhholoogid-on-tagantjarele-pannud-van-goghile-30-erinevat-diagnoosi-raadio-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/205176\/","title":{"rendered":"Linnar Viik: ps\u00fchholoogid on tagantj\u00e4rele pannud Van Goghile 30 erinevat diagnoosi | Raadio 2"},"content":{"rendered":"<p>Reedel avab Poco popkunstimuuseum elamusn\u00e4ituse van Goghi loomingust. Muuseumi asutaja Linnar Viigi s\u00f5nul k\u00f5netab van Gogh inimesi t\u00e4naseni ning pakub siiani ainest nii kunstiteadlastele kui ka ps\u00fchholoogidele.<\/p>\n<p>Viigi s\u00f5nul oli van Gogh geenius, kelle &#8220;geenius&#8221; v\u00e4ljendus, nagu tihti kunstigeeniuste puhul juhtub, alles p\u00e4rast looja enda surma. &#8220;Tema esimene suurn\u00e4itus oli k\u00fcmme aastat p\u00e4rast kunstniku surma ja oli esimene verstapost tema kuulsuse tee sillutamisel. Ta on maailma k\u00f5ige tuntum postimpressionist. Tema v\u00e4rvivalik, teemad, motiivid k\u00f5netavad, ta oli niiv\u00f5rd isikup\u00e4rane, erip\u00e4rane,&#8221; selgitas Viik.<\/p>\n<p>&#8220;Alati l\u00e4heb nende asjade puhul kokku isik, tema elu saatus, tema teosed ja tema hetk kunstiajaloos, mis ei kao mitte kuskile,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Viigi s\u00f5nul on van Gogh paljusid teoseid, mida ta j\u00f5udis veidi enam kui k\u00fcmne aasta jooksul luua ligi 2000 t\u00fckki, v\u00f5imalik t\u00e4nagi veel vaadata kui kaasaegset kunsti. &#8220;20. sajandi alguses hakkas v\u00e4lja kujunema kaasaegse kunsti kaanon, mida me ka praegu teame. Praegu ongi van Goghi teosed v\u00e4ga v\u00e4rsked.&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Kui postimpressionistide teosed r\u00e4\u00e4kisid meeleolust ja tundest, mida \u00fcmbritsevast maailmast edasi anda, siis van Goghi maailma edasiandmise tunded, t\u00f5epoolest, tol hetkel inimesi k\u00f5netada ei osanud, aga praegusel hetkel on need ikoonilised,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Viik m\u00e4rkis, et van Goghi j\u00e4relanal\u00fc\u00fcsimine ei ole \u00fcks lemmikaineseid mitte ainult kunstiteadlastele vaid ka ps\u00fchholoogidele. &#8220;Sellest on kirjutatud rohkem kui 150 teadusartiklit ps\u00fchholoogide poolt, kes on talle andnud \u00fcle 30 erineva spektrih\u00e4ire ja muu diagnoosi. Tagantj\u00e4rele tarkus on super-t\u00e4ppisteadus,&#8221; muigas Viik.<\/p>\n<p>Rahvusvaheliselt tunnustatud elamusn\u00e4itus toob Vincent van Goghi loomingu publikuni modernses v\u00f5tmes. K\u00fclastus algab\u00a0f\u00fc\u00fcsilise osaga, kus saab n\u00e4ha rekonstrueeritud \u00f5limaale, skulptuure ja ruumiliseks muudetud teoseid ning tutvuda van Goghi elu, kirjade ja kunstnikuks kujunemisega.<\/p>\n<p>Seej\u00e4rel ootab k\u00fclastajaid multimeediasaal, kus \u00e4rkab ellu \u00fcle 200 van Goghi maali, ning\u00a0virtuaalreaalsuse kogemus, mis viib k\u00fclastaja teekonnale l\u00e4bi kunstniku tuntud teoste. N\u00e4ituse taga on Hollandi ja Belgia multimeediakunstnikud ning kunstiteadlased.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;21. sajandile omaselt on kunstniku teosed pandud elama suurtes saalides. Inimene siseneb korvpallisaali suurusesse ruumi, k\u00f5ik seinad ja p\u00f5rand elavad tema teostes, need on digitaalselt \u00fcmber t\u00f6\u00f6deldud ja neid saadab sellega seostuv heli. N\u00e4ituse terviku oleme Telliskivi kvartalisse ehitanud raudtee ja Von Krahli teatri vahelisse suurde halli. M\u00f5ned ei ole v\u00f5ib-olla isegi t\u00e4hele pannud, et viimase kuu aja jooksul on sinna tekkinud ligi 2000 ruutmeetrine hall,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Viik.<\/p>\n<p>Rahvusvaheline n\u00e4itus on maailmas l\u00e4bi aegade k\u00f5ige populaarsem. Seda on k\u00e4inud vaatamas enam kui k\u00fcmme miljonit k\u00fclastajat erinevates paikades \u00fcle maailma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Reedel avab Poco popkunstimuuseum elamusn\u00e4ituse van Goghi loomingust. Muuseumi asutaja Linnar Viigi s\u00f5nul k\u00f5netab van Gogh inimesi t\u00e4naseni&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":205177,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,229,230,15705,140,26434,16269],"class_list":["post-205176","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-kunst-ja-kujundus","tag-arts","tag-arts-and-design","tag-artsdesign","tag-design","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kunst-ja-kujundus","tag-kunstkujundus","tag-linnar-viik","tag-meelelahutus","tag-poco-popkunstimuuseum","tag-van-gogh"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116758976054148249","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205176","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=205176"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205176\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/205177"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=205176"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=205176"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=205176"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}