Hersoni kesklinn on kaetud droonivastaste kaitsev\u00f5rkudega. M\u00f5nel t\u00e4naval on juba olemas koridorid, kohati pannakse v\u00f5rke meie silme ees. Sisse- ja v\u00e4ljas\u00f5iduteed moodustavad pikad koridorid v\u00f5rkude all. Meie Hersoni tuttav, kellega koos s\u00f5idame m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid, n\u00e4itab, kus hiljuti tekkis “surma rada”, otse magamisrajooni keskel; seal t\u00f6\u00f6tavad edasi v\u00e4iksed poed, letil on m\u00fc\u00fcgil hooajalised puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad. Droonide safari muudab linna k\u00e4ek\u00e4iku, aga ei peata seda. T\u00e4navatel v\u00f5ib kohata h\u00f5ivatud ja l\u00f5una p\u00e4ikese k\u00e4es m\u00f5nusalt laisaks l\u00e4inud inimesi, hoovides kuivab pesu n\u00f6\u00f6ridel, vanemad prouad inspekteerivad oma lilleaedu. Raamatukokku kogunevad helged ja ilusad lapsed, kes naeravad ja arutavad Zoomis oma prantsuse eakaaslastega edasist t\u00f6\u00f6d \u00fchise raamatu kallal.\u00a0<\/p>\n
Kui minna v\u00e4lja suitsetama, siis peab kindlasti j\u00e4\u00e4ma kastani j\u00e4meda v\u00f5ra varju, sest \u00f5hust v\u00f5ib sind m\u00e4rgata vaenlase FPV-droon; peab vaatama ka jalgade alla, sest seesamune droon j\u00f5udis juba liblikmiine laiali paisata. Mingil hetkel on seda h\u00e4sti kuulda puude kohal, piniseb otsekui hiigels\u00e4\u00e4sk. Vastik tunne, kui sind j\u00e4lgib \u00f5hust see surmamasin, ja miskip\u00e4rast mulle meenuvad kalmaari-moodi valverobotid Sentinelid “Matrixist”. “Pole sellist fantastikat, mida reaalsus pole v\u00f5imeline \u00fcletada” \u2013 \u00fctles mu isa.\u00a0<\/p>\n
Meie s\u00f5brannad \u2013 raamatukogut\u00f6\u00f6tajad \u2013 n\u00e4itavad artefakte enda improviseeritud suure s\u00f5ja muuseumist. Vaenlase droonid-m\u00f5rvarid, nende heited, m\u00fcrskudest v\u00e4lja venitatud metallikillud, kiudoptilised rullid droonidest, kiirabi ukse fragment, mida sai enne linnas drooniga r\u00fcnnatud. Selle k\u00f5rval leiab p\u00e4\u00e4stetud fotoalbumit mahap\u00f5lenud korterist, soojad sokid, mida vanaemad koovad s\u00f5jav\u00e4elastele. \u00dchel hetkel n\u00e4ed laual v\u00e4ikest karbikest, mille sees on v\u00f5tmed kodust, mida enam pole. V\u00f5tmete omanik selgitab, et tema koduk\u00fcla on Kr\u00f5nk\u00f5 vastas, nii et sellest pole midagi j\u00e4\u00e4nud. Me embame pikalt, sees undab terav tuli, mis t\u00f5useb aina k\u00f5rgemale, p\u00f5letab s\u00f5nu ja k\u00f5rvetab pisaraid. Me kallistame siin \u00fcldsegi palju, k\u00f5vasti ja vaikides, otsekui tunnistades \u00fcksteisele, et seisame k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rval.<\/p>\n
Lemmik tankla, kus me Hersonist lahkudes alati peatusime, j\u00f5ime kohvi ja v\u00f5tsime midagi s\u00fc\u00fca, seisab n\u00fc\u00fcd keset p\u00f5ldu musta skeletina p\u00e4rast vaenlase drooni tabamust. Siin hukkusid inimesed. Teel M\u00f5kolajivisse loeme Hersoni gruppidest, et droon paiskas liblikmiine kohe sisses\u00f5idul linna. Seal tegime tavaliselt grupifoto \u2013 v\u00e4ikese viivitusega oleks meie teed drooniga ristinud.\u00a0<\/p>\n
Paduvihm ja p\u00e4ike on siin vaheldumisi, taevas laiutavad pikalt vikerkaared, ja steppide silmapiir j\u00e4\u00e4dvustub silmis oma k\u00f5ige kaunimal \u00f5itsenguajal, selleks, et hiljem meenuma vaid unes: l\u00f5\u00f5mavad moonide p\u00f5llud, purpursed p\u00f5ld-varesjalad rukkipeade vahel, k\u00f5ikv\u00f5imalikud roosid majade ees ning p\u00e4rast k\u00fcla sinetab j\u00e4lle miski nii heledalt \u2013 kas lina? \u2013 kuni silmapiirini v\u00e4lja. See meenutab merd. Eikuskil, s\u00fcgaval oblastis vahetab telefon mu geolokatsiooni Lima vastu Peruus, ja maastik m\u00e4ngib sellele kaasa: inimsuurused karuohakad ja \u00fcmarad rebasheina p\u00f5\u00f5sad k\u00f5rbenud l\u00e4ngudel. M\u00f6\u00f6da melanhoolset j\u00f5ge nimega Inhulets t\u00f6\u00f6tavad demineerimisgrupid. \u00dchel teeserval on juba n\u00e4ha valgeid palasid demineeritud l\u00e4ngul, teisel \u2013 madalamal ja veele l\u00e4hedasemal \u2013 serval viskavad oma m\u00f5tlikke pilke demineerijate suunas keerdsarvedega pruunid ja tumedad lehmad.\u00a0<\/p>\n
Kal\u00f5nivske k\u00fclas kooli ette parkides m\u00e4rkame, kuidas inimesed tassivad mustast veoautost ehitusmaterjale. K\u00fcla viibis okupatsioonis peaaegu \u00fcheksa kuud ning oli deokupeeritud koos kogu parempoolse Hersoni oblastiga (oblasti vasakkald on j\u00e4tkuvalt okupeeritud \u2013 toim.). Rindejoon jooksis l\u00e4bi selle k\u00fcla, siin on palju purustusi. Kooli j\u00f5usaali hoone kannab m\u00fcrsude m\u00e4rke, aknad on t\u00fchjad p\u00e4rast siinse silla \u00f5hku laskmist, ent akende kohal v\u00f5ib n\u00e4ha l\u00e4rmakaid p\u00e4\u00e4sukeste pesasid. J\u00f5usaali keldris oli piinamiskoht, peale deokupeerimist leiti sealt ketid, gaasimaske, \u00e4mbrid mingisuguse happega, madratsid, mille peal magasid keldrisse aetud inimesed \u2013 need, kes loobusid koost\u00f6\u00f6st okupantidega ja keeldusid vene passe v\u00f5tmast.\u00a0<\/p>\n
T\u00e4na on meil siin samas keldris kirjandus\u00f5htu, mis on p\u00fchendatud Dniprova T\u0161aikale, tuntud Hersoni p\u00e4ritolu kirjanikule. Selline s\u00fcrreaalne reaalsus. Endine koolidirektor oli aktiivne kollaborant, p\u00f5genes koos okupantidega, praegu on tal ametlik s\u00fc\u00fcdistus Ukraina v\u00f5imudelt, aga tema varjab end kuskil. Kirjandus\u00f5htu l\u00f5pus vestleme kohalikega nende kogemusest okupatsioonis. Siinsed s\u00f5brad muretsevad otsekui mu pereliikmed, et ma tulin karkudega. Ja alati pakutakse meil siinkandis s\u00fc\u00fca ja sooja.\u00a0<\/p>\n
Vestleme ka kohalikust identiteedist, sellest, et siin ei peetud ennast kunagi Venemaaks, vaatamata k\u00f5ikidele koloniseerimiskatsetele. Suur stepp, mis ennast ise tunneb. K\u00fcla ajalooline nimi on Vel\u00f5ka Seidem\u00f5nuhha, m\u00e4ngus on juudi et\u00fcmoloogia, t\u00f5lkes t\u00e4hendab “puhkuse v\u00e4li”. Juudi kogukond oli peaaegu viimseni h\u00e4vitatud Holokaustis. Taas tulevad inimesed, kellega n\u00e4gime viimane kord, nad \u00fctlevad, et vaatavad tihti videosid eelmisest kohtumisest. Tulevad s\u00f5bralikud koerad, eikellegi ja k\u00f5igi omad. Tahaks r\u00e4\u00e4kida veel, olla veel siin, mitte \u00e4ra s\u00f5ita.<\/p>\n
Juba autos arutame, et l\u00f5unamaisel valgusel on teised, eredamad toonid, mist\u00f5ttu \u00f5hk saab merevaigu v\u00e4rvi. M\u00f5kolajivis virvendab koidu ajal Pivdenn\u00f5i Buh, mille kohal kummardavad sadama kraanad otsekui kured, k\u00f5rgendikult paistab raketi tabamuse saanud oblasti valitsuse hoone. Videvik. \u00d5hus h\u00f5ngavad nii teravalt viimased leedripuud tee \u00e4\u00e4res, paksult ja magusalt l\u00f5hnavad p\u00e4rnad ja metsik oliiv.\u00a0<\/p>\n
\u00d6\u00f6seks \u00fcritame p\u00e4\u00e4seda endisesse \u00fcrgsesse tuuleveskisse, mis paikneb looduskaunite kohalike graniidikaljude vahel. R\u00e4\u00e4gime sellest, et see maa t\u00f5i meile k\u00f5igile kergendust. Erinevat pidi, aga k\u00f5igile. Tahaks emmata seda maad kogu oma kehaga, v\u00f5tta sellelt v\u00e4lja m\u00fcrki, kasta seda ja ravida. Ja hoida neid uskumatuid inimesi.\u00a0<\/p>\n
Kater\u00f5na Kal\u00f5tko (1982) on ukraina luuletaja, t\u00f5lkija, proosa- ja luulekogumike autor, Ukraina PENi liige. Kirjanduses deb\u00fcteris noorena, kui sai 17-aastasena kirjanduskonkurssi “Hranoslov” peapreemia. Tema raamatud on saanud mitmed tiitlid, sh ukraina BBC 2017. aasta raamatu tiitli. Oma luulekogu eest pealkirjaga “Vaikijate orden” (“\u041e\u0440\u0434\u0435\u043d \u043c\u043e\u0432\u0447\u0430\u043b\u044c\u043d\u0438\u0446\u044c”) sai 2023. aastal Ukraina riikliku peapreemia kirjanduse valdkonnas. Samal aastal kirjutas ka teksti rahvusliku raadio ette\u00fctluse jaoks. Eesti keelde on tema luuletusi vahendanud ja hiljem oma FB blogis avaldanud Anna Verschik.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hersoni kesklinn on kaetud droonivastaste kaitsev\u00f5rkudega. M\u00f5nel t\u00e4naval on juba olemas koridorid, kohati pannakse v\u00f5rke meie silme ees.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":205246,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4481,84316,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-205245","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-herson","tag-katerona-kalotko","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116759262827694176","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205245","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=205245"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205245\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/205246"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=205245"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=205245"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=205245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}