Jutuks tuleb Nicholas Wade’i raamat “Poliitika p\u00e4rinemine. Kuidas evolutsioon ja ideoloogia vormivad rahvaste saatust” (Nicholas Wade, “The Origin of Politics. How Evolution and Ideology Shape the Fate of Nations”, 2025).<\/p>\n
Wade on vaadetelt konservatiiv ja lisaks ka bioloogilise arengu v\u00f5i evolutsiooni rolli toonitaja k\u00f5igis ilmaasjades. Tema kriitika antropoloogide, sotsioloogide ja politoloogide aadressil, et nood eiravad liiga tihti geneetika ja evolutsiooni rolli inimk\u00e4itumise selgitamisel, on ilmselt p\u00f5hjendatud, kuid samas l\u00fckkab ta vankri teise teeserva ja p\u00fc\u00fcab k\u00f5ike p\u00f5hjendada geneetika ja evolutsiooni kaudu. Kuigi n\u00e4idetes kasutab ta v\u00e4ga palju kultuuri m\u00f5ju \u00fchiskondades, v\u00e4idab ta siiski, et tegelikult on taustal ikka geneetika.<\/p>\n
Wade m\u00e4rgib, et inim\u00fchiskonda juhivad kaks komplekti reegleid. \u00dcks on inimloomuse reeglid ehk p\u00e4ritud k\u00e4itumine, mille evolutsioon on v\u00e4lja valinud. Teine reeglite kogum on \u00fchiskonna poliitiline s\u00fcsteem.<\/p>\n
Praegu olla meil kaks konflikti poliitika ja inimloomuse vahel. \u00dcks on paljurahvuselise \u00fchiskonna koos hoidmiseks vajaliku sotsiaalse sidususe n\u00f5rgenemine. Teine aga \u00fcleilmne s\u00fcndimuse langemine. \u00dchelgi teisel liigil selliseid probleeme ei ole. Sipelgate ja ahvide \u00fchiskonnas l\u00e4htutakse ainult evolutsiooni reeglitest. Inimesel on v\u00f5ime reeglistikku kohandada, kuid ka luua uusi reegleid, mis v\u00f5ivad osutuda ohtlikeks.<\/p>\n
Evolutsiooni reeglid on suunatud inimr\u00fchmade olemasolu j\u00e4tkumisele ega hooli \u00f5nnest ega vabadusest. Poliitika reeglitel v\u00f5ib olla erinevaid sihte. Autokraatia eesm\u00e4rk on eliidi j\u00e4tkuv domineerimine. Liberaalsetes demokraatiates toimivad aga reeglid ideoloogiliselt konkureerivate koalitsioonide kaudu.<\/p>\n
Aeg-ajalt on inimesed p\u00fc\u00fcdnud luua ka uusi reeglitep\u00f5hiseid kooslusi. M\u00f6\u00f6dunud sajandi algul tahtsid Palestiinasse r\u00e4nnanud juudid luua uut laadi v\u00f5rdsusel p\u00f5hineva \u00fchiskonna ja asutasid kibutsid, mida v\u00f5iks v\u00f5rrelda bol\u0161evike loodud kolhoosidega. T\u00e4ieliku v\u00f5rdsuse t\u00f5ttu ei olnud kibutsis palka, eraomandit ega perekonda, lapsi kasvatati \u00fchiselt. Kuid plaan oli vastuolus inimese evolutsioonilise loomusega ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes asi nurjus, kuigi kibutsid eksisteerivad ka praegu Iisraeli riigi toetusel. Ilmselt k\u00fcll muutunud vormis.<\/p>\n
Pikka aega oli v\u00f5rdsus inimkooslustele ajaloos omane, eriti k\u00fcttide-korilaste ajastul, kuid l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes see ei toimi. Ideaalina ei ole n\u00e4htus aga kadunud. Kuigi evolutsiooni k\u00e4igus mitmed asjad siiski on kadunud.<\/p>\n
Kasv\u00f5i n\u00e4iteks enamuses maades pol\u00fcgaamia ja tribalism ehk h\u00f5imlus. Lihtsalt monogaamia oli \u00fchiskonnale kasulikum. H\u00f5imlus oli aga \u00fcldiselt efektiivne, kuid selle puudus oli kesksete v\u00f5imete puudumine, nagu v\u00f5ime koguda makse v\u00f5i toetada alalist armeed. Kuigi peab m\u00e4rkima, et h\u00f5imlus ei ole inimloomuses t\u00e4nini kadunud, s\u00e4ilides sugulaste eelistamisena, eriti v\u00f5imu ja rikkuste juures olijate seas.<\/p>\n
Wade’i arvates on politoloogidel inimloomusega probleem, kuna kui m\u00f6\u00f6nda, et see on kujunenud l\u00e4bi evolutsiooni ja seega on sel geneetiline baas, siis ei saa poliitika \u00fchiskonda oma suva j\u00e4rgi kujundada.<\/p>\n
Inimloomusel on laias laastus kaks aspekti. \u00dcks on enesekesksus ja seotus p\u00f5hivajadustega nagu s\u00f6\u00f6mine, elluj\u00e4\u00e4mine, paljunemine. Lisaks on aga inimliigil arenenud ka sotsiaalne k\u00e4itumine, mida t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00f5ukas tagant kaitse vajadus, kuna koos oli see lihtsam.<\/p>\n
“Religioon p\u00f5hineb sisemisel soodumusel luua emotsionaalseid sidemeid \u00fcleloomulike j\u00f5ududega l\u00e4bi sotsiaalselt liitvate rituaalide.”<\/p>\n
Ka n\u00fc\u00fcdne rahvusriik on Wade’i arvates s\u00fcmboolne sugulusel p\u00f5hinev korraldus v\u00f5i laiendatud uus-h\u00f5imluse vorm. \u00dchine keel ja kultuur aitavad inimesel tajuda riiki kui suurt laiendatud peret. S\u00f5jandus tuleneb inimese instinktist kaitsta perekonda ja kogukonda. Seaduslikkus tuleneb vastastikkuse m\u00f5istest ja reeglite rikkujate karistamisest. Religioon p\u00f5hineb sisemisel soodumusel luua emotsionaalseid sidemeid \u00fcleloomulike j\u00f5ududega l\u00e4bi sotsiaalselt liitvate rituaalide. Kaubandus p\u00f5hineb vastastikkusel ja motivatsioonil vahetada vahendeid v\u00f5imalike liitlastega. Et nii lihtne k\u00f5ik ongi\u2026<\/p>\n
Varaste inim\u00fchiskondade egalitaarsus oli k\u00fclget\u00f5mbav ja kuna oleme 98 protsenti liigina elatud ajast olnud sellises v\u00f5rdses keskkonnas, oleme selle k\u00e4itumisn\u00f5uetega kohanenud. Seet\u00f5ttu tunnemegi alateadvuses, et inimene peab olema vaba ja v\u00f5rdne, ilma, et keegi teda k\u00e4sutaks. T\u00e4nap\u00e4eval olla aga suur v\u00f5rdsus innovatsiooni ja \u00fchiskonna tootlikumaks muutumist takistav. K\u00fcttide ja korilaste v\u00f5rdsus oli k\u00fcll tore, kuid see t\u00e4hendas sotsiaalset seisakut.<\/p>\n
Evolutsioon on sisestanud inimgenoomi teatud k\u00e4itumisviisid, mis on k\u00e4ivitanud sotsiaalset arengut soosivaid protsesse. \u00dcks neist on soov p\u00e4randada lastele oma vara, et nende elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalusi suurendada. Nii kehtestaski riik reeglid p\u00e4randik\u00fcsimuste lahendamiseks oma klassi raames. Kui reegleid laiendati ka mitte-eliidile, tekkisid juriidilise s\u00fcsteemi alged.<\/p>\n
Samuti on \u00fchiskonna kujunemisele olnud suur m\u00f5ju s\u00f5jal. Seegi on inimloomuse osa ja sunnib \u00fchiskonda oma v\u00f5imekust suurendama. Lisaks s\u00f5jale on \u00fchiskondi kujundanud kliima ja elanikkonna kasv. Riigi institutsioonid peegeldavad aga selle ajalugu. See on ka p\u00f5hjus, miks institutsioone ei saa mehhaaniliselt \u00fchest \u00fchiskonnast teise \u00fcle kanda, kui ajalugu ja kultuur on erinevad. Negatiivne n\u00e4ide on kasv\u00f5i ameeriklaste p\u00fc\u00fcd oma reeglistikku siirdada Vietnami, Afganistani v\u00f5i Iraaki.<\/p>\n
\u00dcks tugevamaid inimloomuse m\u00f5jutajaid on p\u00fcrgimine j\u00f5ukuse ja staatuse poole. Enamus kaasaja liberaalseid riike on meritokraatlikud, ehk inimesi hinnatakse vastavalt v\u00f5imetele. Kuid k\u00f5ik ei ole v\u00f5rdselt andekad ja m\u00f5ned saavad rikkamaks ja k\u00f5rgemat staatust omavaks. See toob kaasa ebav\u00f5rdsuse kasvu. Kui see muutub liiga suureks ja p\u00fcsivaks, tekivad \u00fchiskonnas pinged, millel on poliitiline m\u00f5ju.<\/p>\n
Paljud vaatlejad t\u00f5lgendavad mitmeid valimistulemusi USA-s ja Euroopas kui masside m\u00e4ssu meritokraatia vastu. Praegu muudab olukorra eriti teravaks tehnoloogia arenguga kaasnenud \u00fclirikaste kiire rikastumine ja selle rikkuse avalik demonstreerimine. Lisaks on rikkus p\u00e4ritav, ehk meritokraatlikus \u00fchiskonnas on j\u00f5ukus \u00fcha enam tegelikult geneetiline loteriiv\u00f5it ehk s\u00fcndimine \u00f5igesse peresse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jutuks tuleb Nicholas Wade’i raamat “Poliitika p\u00e4rinemine. Kuidas evolutsioon ja ideoloogia vormivad rahvaste saatust” (Nicholas Wade, “The Origin…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194185,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,1866,31,32,4271,4273,21,84326,28,29,95,38224,19,84327,25,1049,12270,23,24,22,325,20,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-205268","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-evolutsioon","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-inimloomus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-meritokraatia","tag-news","tag-nicholas-wade","tag-populaarseimad-lood","tag-soda","tag-sojandus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116759349449198241","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205268","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=205268"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205268\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=205268"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=205268"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=205268"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}