Pikka aega elutuks valgeks k\u00f5rbeks peetud liustikud kihavad mikroskoopilisest elust, varjates endas sadu erakordsete kohastumustega loomaliike. N\u00fc\u00fcd hoiatab rahvusvaheline teadlaste r\u00fchm, et \u00fcleilmse soojenemise t\u00f5ttu sulav j\u00e4\u00e4 p\u00fchib suure osa sellest suuresti avastamata loomariigist l\u00e4hik\u00fcmnenditel maamunalt.<\/p>\n
K\u00fclmunud t\u00fchermaana n\u00e4iv m\u00e4estikuliustik pakub bioloogidele l\u00e4hemal uurimisel \u00fcllatavalt vilgast vaatepilti. Uurijad eesotsas Andrea Simonciniga Milano \u00dclikoolist koondasid oma hiljutises t\u00f6\u00f6s andmed 152 liustikel elava loomaliigi kohta, kes esindavad 14 loomaklassi seitsmest h\u00f5imkonnast. Nende hulgas on 73 taksonit, keda on teadlased leidnud seni ainult liustikelt. J\u00e4\u00e4spetsialistide nimekirja tipus troonivad erakordse vastupidavusega keriloomad, hoogh\u00e4nnalised ja karuloomad.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4 peal ja sees askeldav kirev seltskond on hiiglasliku elukeskkonna jaganud enda jaoks v\u00e4iksemateks mikrokosmosteks. N\u00e4iteks eelistavad keriloomad pesitseda kr\u00fcokoniidiaukudes \u2013 tumeda tolmu ja bakterite \u00fchistegevusel tekkinud pisikestes sulamislohkudes. Supraglatsiaalses r\u00e4bus ehk j\u00e4\u00e4 pinnal laiuvas kivipuruses kihis toimetavad seevastu valdavalt \u00fcmarussid ja \u00e4mblikud. Isetoimivas \u00f6kos\u00fcsteemis on igal loomar\u00fchmal oma kindel roll.<\/p>\n
Karmides miinuskraadides elluj\u00e4\u00e4mine n\u00f5uab tillukestelt asukatelt loovaid bioloogilisi lahendusi. Euroopa Alpides h\u00fcppavad ringi liustikukirbud ja P\u00f5hja-Ameerika j\u00e4\u00e4v\u00e4ljadel vingerdavad j\u00e4\u00e4-ussid, kes taluvad vaevata pidevaid k\u00fclmumise ja sulamise ts\u00fckleid. Uute, \u00fcksteisest f\u00fc\u00fcsiliselt eraldatud j\u00e4\u00e4masside vallutamiseks usaldavad paljud loomad end lihtsalt tuule hoolde. Bioloogid selgitasidki v\u00e4lja, et k\u00f5ige paremini ennustab loomade edukat levikut just nende v\u00f5ime liikuda passiivselt \u00f5huvooludes.<\/p>\n
Aastatuhandetega v\u00e4lja kujunenud visadusest ei pruugi aga t\u00e4nap\u00e4evase kliimasoojenemise vastu piisata. Planeedi liustikud on alates sajandivahetusest kaotanud ligikaudu viis protsenti oma kogumassist. Teadlaste mudelid prognoosivad, et k\u00e4esoleva sajandi l\u00f5puks kahaneb globaalse j\u00e4\u00e4 mass 41 protsenti. Autorid nendivad seet\u00f5ttu oma \u00fclevaateuuringus, et liustikud majutavad siiani teadvustamata hulka loomi, keda \u00e4hvardab globaalse soojenemise t\u00f5ttu v\u00e4ljasuremine.<\/p>\n
S\u00fcnge tuleviku illustreerimiseks k\u00f5rvutasid bioloogid loomade praeguseid elupaiku liustike taandumise arvutimudelitega. Tulemused pakuvad elurikkuse s\u00e4ilimiseks v\u00e4he lohutust. Isegi m\u00f5\u00f5duka temperatuurit\u00f5usu korral kaotavad v\u00e4hemalt viis liiki sajandi l\u00f5puks oma loodusliku kodu viimse ruutmeetrini. Ligi paark\u00fcmmend liiki j\u00e4\u00e4vad ilma aga enam kui 90 protsendist oma senisest levialast.<\/p>\n
Andmete p\u00f5hjal r\u00e4sib \u00f6kokriis eriti valusalt Euroopa Alpe. Uuritud piirkond paistab silma nii rikkaliku ja suhteliselt h\u00e4sti dokumenteeritud liustikuelustiku kui ka v\u00e4ga tempoka j\u00e4\u00e4massi kahanemisega. Paljud nendel laiuskraadidel elavad hoogh\u00e4nnalised on kohaliku levikuga mikroendeemid, kes elavadki vaid \u00fchel v\u00f5i paaril v\u00e4ikesel m\u00e4en\u00f5lval. Seet\u00f5ttu pole neil ka v\u00f5imalust r\u00e4nnata uutele jahedamatele aladele.<\/p>\n
Pilt v\u00f5ib looduses osutuda mudelitest m\u00e4rksa tr\u00f6\u00f6stitumaks, sest zooloogide teadmistes haigutavad massiivsed l\u00fcngad. Praeguseks on teadlased suutnud faunat kaardistada v\u00e4hem kui 0,1 protsendil planeedi liustikest. Suurem osa kogutud infost koondub Skandinaaviasse ja Kesk-Euroopasse, samas kui Aasia ning L\u00f5una-Ameerika hiiglaslikud k\u00f5rgm\u00e4estikud p\u00fcsivad bioloogidele valgete laikudena. Teadus nimetab seda lokaalset andmepuudust Wallace’i puuduj\u00e4\u00e4giks.<\/p>\n
Teine suur komistuskivi on kirjeldamata liikide suur hulk ehk Linnei puuduj\u00e4\u00e4k. Bioloogide avastustetempot p\u00e4rsivad \u00e4\u00e4rmuslikult raske logistika ja t\u00f5siasi, et tillukesi loomi on j\u00e4\u00e4 ebatasasuste vahelt keeruline leida. Ometi toovad uurijad isegi ajalooliselt h\u00e4sti l\u00e4bi kammitud paikadest mikroskoobi alla pidevalt tundmatuid organisme. Seet\u00f5ttu kaob ilmselt hulk liike maamunalt ammu enne ametliku ladinakeelse nime saamist.<\/p>\n
Soojeneva atmosf\u00e4\u00e4ri k\u00f5rval koormavad sulavaid \u00f6kos\u00fcsteeme aktiivselt ka muud inimtekkelised nuhtlused. \u00d5huvoolud kannavad puhastele liustikele tahma, mikroplasti ja rasket\u00f6\u00f6stusest p\u00e4rinevaid metalle. \u00dcle poole maailma j\u00e4\u00e4massidest asub praegu v\u00e4ljaspool igasuguseid ametlikke looduskaitsealasid. Puudulik kaitse muudab haprale faunale t\u00e4iendavaks ohuks ka kaevandust\u00f6\u00f6stuse ja suusaturismi.<\/p>\n
Kaotuse pehmendamiseks v\u00e4ltimiseks arutavad teadlased \u00fcsna radikaalsete sekkumiste \u00fcle. \u00dcks intrigeeriv, ent eetilisi vaidlusi tekitav lahendus on ohustatud liustikuspetsialistide abistatud r\u00e4nne uutele aladele. Sisuliselt t\u00e4hendab see loomade f\u00fc\u00fcsilist kolimist j\u00e4\u00e4massiividele, mis p\u00fcsivad kliimamudelite j\u00e4rgi jahedana ka kauges tulevikus. Selle strateegia rakendamiseks l\u00e4heb tarvis laiaulatuslikke andmeid aga elupaikade sobivuse kohta.<\/p>\n
Viimase varuvariandina kaaluvad teadlased ohustatud taksonite geneetilise materjali k\u00fclmutamist laborite geenipankades. Praegused looduskaitselised pingutused piirduvad valdavalt j\u00e4\u00e4masside f\u00fc\u00fcsilise kuju kaitsmisega, j\u00e4ttes bioloogilise mitmekesisuse m\u00e4rkamatult tagaplaanile.<\/p>\n