{"id":20563,"date":"2025-10-16T04:29:12","date_gmt":"2025-10-16T04:29:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/20563\/"},"modified":"2025-10-16T04:29:12","modified_gmt":"2025-10-16T04:29:12","slug":"sel-reedel-sirbis-sirp-4","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/20563\/","title":{"rendered":"Sel reedel Sirbis – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Esik\u00fcljel kunstnik Jass Kaselaan<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

Mateeria v\u00f5lu ja valu. Juhan Raud vestles\u00a0Jass Kaselaanega<\/p>\n

Jass Kaselaane n\u00e4itus \u201eKarjane. Haud. Tiibadega inimene\u201c pakuks esimese hooga inimkonna ajaloo justkui v\u00e4ga selgesti t\u00f5lgendatava, metafoorse k\u00e4sitluse: EKKMi esimesel korrusel k\u00f5rguvad vihjamisi antiiki meenutavad kujud, teisel korrusel vaatab vastu s\u00f5jakas olevik ning kolmandal korrusel saab n\u00e4itusek\u00fclastaja n\u00e4ha tehnoloogilisi lindolendeid, kes me veel pole, kuid kelleks v\u00f5ime tulevikus saada. Kaselaan ise r\u00f5hutab aga, et tema jaoks on n\u00e4ituse kolm installatsiooni vaadeldavad t\u00e4iesti enesek\u00fcllastena, ka tagurpidises v\u00f5i isegi suvalises j\u00e4rjekorras. Seesugune \u00fcheaegsus teeb Kaselaane n\u00e4ituse k\u00f5vasti salap\u00e4rasemaks ja vastuokslikumaks, kuid annab ka olulise v\u00f5tme kunstniku m\u00f5istmiseks.\u00a0<\/p>\n

M\u00c4RT V\u00c4LJATAGA: Nobeli kirjandusauhinnast ja L\u00e1szl\u00f3 Krasznahorkaist\u00a0<\/p>\n

Aastatuhandevahetusel, kui globaliseerumine edenes t\u00e4ie hooga, ilmus prantsuse sotsioloogi Pascale Casanova raamat \u201eKirjas\u00f5na maailmavabariik\u201c (1999). Raamatu p\u00f5hiteesid v\u00f5tab kokku tema essee \u201eKirjandus kui maailm\u201c (Vikerkaar 2005, nr\u202f10-11). Casanova kirjeldab \u00fclemaailmse kirjandusruumi kujunemist. \u00dche t\u00f5endina selle olemasolu kohta nimetab ta Nobeli kirjandusauhinda ja \u201epeaaegu \u00fcksmeelset usku selle universaalsesse t\u00e4hendusse\u201c. See kirjandusauhind on ainulaadne laboratoorium, kus m\u00e4\u00e4ratletakse seda, mis on kirjanduses universaalne. Teiseks, ehkki raskemini tabatavaks m\u00e4rgiks sellise kirjandusruumi kohta pidas Casanova \u201eerilise ajam\u00f5\u00f5du teket\u201c: olevat tekkinud modernsuse Greenwichi meridiaan, millega m\u00f5\u00f5ta kirjandusruumis tegutsejate kaugust keskusest.\u00a0<\/p>\n

Frankfurdis esitletakse uut ajakirja EstLit.\u00a0Pille-Riin Larm\u00a0vestles Kristjan Haljakuga<\/p>\n

Eesti kirjandusel on p\u00e4rast aastapikkust pausi taas oma ingliskeelne ajakiri: Estonian Literature ehk EstLit. Kevadel ilmus ajakirja esimene veebinumber ning n\u00fc\u00fcd tuli v\u00e4lja pabernumber. Ajakirja esitletakse sel n\u00e4dalal Frankfurdi raamatumessil ning 11.\u202fnovembril Tallinna Kirjanike Majas. Uurisin v\u00e4ljaande peatoimetajalt Kristjan Haljakult, millega tegu.\u00a0<\/p>\n

RAHEL ARIEL KAUR, EMILIA K\u00d5IV:\u00a0Tartu on maailmaluule naba\u00a0<\/p>\n

Luulekonverentsil oli k\u00f5ike: luulet, ekstsentrilist ruumikasutust, verd, teatrit, olulisi poliitilisi s\u00f5numeid ja \u00e4raspidiseid h\u00fcmne.\u00a0<\/p>\n

Konverents \u201eWorld Poetry Today: Production, Translation, Reception\u201c 1.\u202f\u2013\u202f4.\u202fX Tartus.\u00a0<\/p>\n

JAAK PROZES: Kuidas l\u00e4heb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?\u00a0<\/p>\n

Homme on h\u00f5imup\u00e4ev, \u00e4rgitades k\u00fcsima, kuidas l\u00e4heb Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel praegu, mil k\u00e4ib neljas Venemaa-Ukraina s\u00f5ja-aasta. Kuidas k\u00f5lab s\u00f5napaar \u201esoome-ugri\u201c Venemaa F\u00f6deratsioonis? Aus vastus on, et aina v\u00e4hem ja v\u00e4hem. Ja kui, siis ikka nii, et jumalap\u00e4rast ei arvataks, et selles on midagi Vene riigi vastast. R\u00f5hutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koost\u00f6\u00f6 on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste \u00fchtsuse tugevdamisele.\u00a0<\/p>\n

TAURI TUVIKENE:\u00a0\u00d5iglane elukeskkond\u00a0<\/p>\n

Skepsis s\u00e4\u00e4stvate liikumis- ja transpordiviiside suhtes on \u00fchiskonnas aina s\u00fcvenenud. Ikka on kuulda arvamust, et piirangud autojuhtidele on l\u00e4inud \u00fcle piiri, et kiiruse alandamine k\u00fcmne kilomeetri v\u00f5rra tunnis pitsitab liigselt vabadust, et parkimiskohtade kadumine v\u00f5tab \u00e4ra v\u00f5imaluse autot omada, et jalgrattateede rajamine m\u00f5ne s\u00f5iduraja arvelt likvideerib enamiku liikumisv\u00f5imaluse.<\/p>\n

ANNI MARTIN:\u00a0Suurusehullustus Eesti moodi. Visiooni on, otsustamisel tarkust napib\u00a0<\/p>\n

Megahalli rajamise v\u00f5i rajamata j\u00e4tmise otsus on hea v\u00f5imalus n\u00e4idata, et \u00fchiskond on vabanenud harjumusp\u00e4rasest otsustamise mustrist.\u00a0<\/p>\n

ELO LUTSEPP:\u00a0Kas taluarhitektuur vajab kaitset?\u00a0<\/p>\n

Peaaegu aasta tagasi ilmus Sirbis artikkel pealkirjaga \u201ePole maja, pole probleemi\u201ci. Mida aeg edasi, seda aktuaalsem on teema, mida seal olen lahanud. ICOMOS Eesti koos Eesti vaba\u00f5humuuseumi ja Muhu muuseumiga korraldasid augustis Muhumaal seminari \u201eKas taluarhitektuur vajab kaitset?\u201c.\u00a0<\/p>\n

Murrangulised kullerpeptiidid. \u00a0Margus Maidla\u00a0vestles Tambet Teesaluga<\/p>\n

Tartu \u00fclikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu on \u00fcks rahvusvaheliselt m\u00f5jukaimaid Eesti teadlasi, kelle t\u00f6\u00f6 \u00fchendab biomeditsiini, nanotehnoloogiat ja kliinilist innovatsiooni. Tema juhitud t\u00e4ppis- ja nanomeditsiini laboratooriumis arendatakse uusi ravilahendusi, mille eesm\u00e4rk on ravida v\u00e4hki ja tulevikus ka ajuhaigusi senisest tulemuslikumalt.\u00a0<\/p>\n

TANEL M\u00c4LLO:\u00a0Inimene masina ees. II\u00a0<\/p>\n

\u200b\u200b\u200bN\u00fc\u00fcdsed arutelud ei ole pelgalt tehnoloogiateemalised m\u00f5ttevahetused, vaid lahingud poliitilise elu ja demokraatia tingimuste m\u00e4\u00e4ramise eest.\u00a0<\/p>\n

Naksitrallide r\u00f5\u00f5m kasside \u00fcksikule saarele vigurdamisega saavutatud Endl\u00f6sung\u2019ist v\u00e4\u00e4rdus kiiresti meeleheiteks looduse tasakaalu rikkumise p\u00e4rast. Meilgi \u2013 \u00fchiskonnana \u2013 j\u00e4tkub lihtsa vanat\u00e4dina silmi vaid aias m\u00f6llavatele muredele, millele naksitrallide furgooni taha kinnitatud tehishiirelt kiiret lahendust loodame. See k\u00f5rvaldaski probleemi \u2013 teise kohta. Juurprobleem \u2013 miks vanat\u00e4di \u00fcldse kasse kokku korjas ja mis vahenditega neid toitis? \u2013 j\u00e4i t\u00e4helepanuta. Naksitrallid on justkui t\u00fc\u00fcptrend: v\u00e4ike tehnoloogide grupp teeb \u00fchiskonna eest oma kompetentsi mitte puutuvaid otsuseid. Miks see n\u00f5nda toimub nii selliste tegelaste peas kui ka \u00fchiskonnas?\u00a0<\/p>\n

Elu \u00fcletab oma ekstsentrilisusega sageli v\u00e4ljam\u00f5eldise. Triinu Tamm\u00a0vestles Laetitia Colombaniga<\/p>\n

Augusti l\u00f5pul k\u00fclastas Eestit prantsuse kirjanik, re\u017eiss\u00f6\u00f6r ja n\u00e4itleja Laetitia Colombani, et osaleda Rakvere teatri ja Prantsuse Instituudi kutsel oma n\u00e4idendi \u201eKiivip\u00e4ev\u201c esietendusel, millega Rakvere teater avas uue hooaja, ning kohtuda ka lugejatega Tallinnas Prantsuse Instituudis. Eestis teatakse Colombanit eelk\u00f5ige filmi \u201eArmastab \u2026 Ei armasta\u201c re\u017eiss\u00f6\u00f6rina ja romaani \u201ePalmik\u201c autorina.\u00a0<\/p>\n

SILVIA LORENZI: N\u00e4htavuse hind. Filmitegija avalik kiri P\u00d6FFile uute maksude asjus\u00a0<\/p>\n

M\u00f5ne p\u00e4eva eest sain teada, et mu film osutus valituks Pimedate \u00d6\u00f6de filmifestivali l\u00fchifilmidele keskendatud alamprogrammi \u201eP\u00d6FF Shorts\u201c. See teade tuli festivali ametliku e-kirjaga, kus tehti teatavaks ka uus reegel: alates sellest aastast peavad festivalil filmiga osalejad tegema \u00e4ra ka festivali akrediteeringu, millega kaasneb 25eurone administratiivtasu, makstav festivali netilehel.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Peame \u00fcmber m\u00f5testama, mis on perekond. Tuuli Pern\u00a0vestles Emanuele Cocciaga<\/p>\n

Itaalia p\u00e4ritolu prantsuse filosoof Emanuele Coccia oli kevadel kirjandusfestivali \u201eHeadRead\u201c k\u00fclaline. Siinkohal tuleb bioloogiat sotsiaalsete teemadega siduva m\u00f5tlejaga juttu evolutsioonist, \u00f6koloogiast, aga ta arutleb ka poliitika, rahvuse, perekonna jm teemadel.\u00a0\u00a0<\/p>\n

JUHAN HELLERMA:\u00a0Asustamata aeg\u00a0<\/p>\n

Meie aeg on justkui liialt pikaks v\u00e4lja venitatud ja samas liialt l\u00fchikeseks kokku surutud. K\u00fcllap tuleb sellises olukorras navigeerimiseks tegeleda ajaliste alustingimuste turgutamisega.\u00a0<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtustame seda, mida ei saa s\u00f5nadega v\u00e4ljendada. Maria Hansar\u00a0vestles Tuuli Lindebergiga<\/p>\n

Eesti N\u00fc\u00fcdismuusika Keskuse kutsel k\u00e4is siin Soome juhtiva n\u00fc\u00fcdismuusika festivali \u201eMusica nova\u201c kunstiline juht Tuuli Lindeberg. Soome publik ja muusikakolleegid hindavad Tuuli Lindebergi nii varase kui ka n\u00fc\u00fcdismuusika esitajana. Ooperilauljana eelistab ta r\u00e4\u00e4kida endast kui muusikust, kelle instrument on tema h\u00e4\u00e4l. S\u00f5ltumatute n\u00fc\u00fcdis- ja varajase muusika produktsioonide k\u00f5rval \u00f5petab Lindeberg Sibeliuse akadeemias..\u00a0<\/p>\n

BRIGITTA DAVIDJANTS: Lugemisest, kirjutamisest ja \u00f5petamisest\u00a0<\/p>\n

Noorte jutustamisoskust vaadates ei olegi \u00e4kki trag\u00f6\u00f6dia, kui lugude hankimise meediumid on muutunud?\u00a0\u00a0<\/p>\n

Arvustamisel<\/p>\n

\u201eAccordionfest\u201c<\/p>\n

ERSO kontsert \u201eElts ja Gerstein\u201c<\/p>\n

Marcel Johannes Kitse ja Eesti L\u00f6\u00f6kpillikvarteti kontsert<\/p>\n

n\u00e4itused \u201eAegluse poliitika\u201c ja \u201eSurve all\u201c<\/p>\n

Eesti Draamateatri ja EMTA lavakunstikooli \u201eKuningas Ubu\u201c<\/p>\n

Maike Londi \u201eThree Ballads, a Story and Mother\u2019s Estate\u201c<\/p>\n

m\u00e4ngufilm \u201eKontinentaal 25\u201c<\/p>\n

dokumentaalfilm \u201eMinu pere ja muud klounid\u201c<\/p>\n

filmifestival \u201eFestheart\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esik\u00fcljel kunstnik Jass Kaselaan Piia Ruber Mateeria v\u00f5lu ja valu. Juhan Raud vestles\u00a0Jass Kaselaanega Jass Kaselaane n\u00e4itus \u201eKarjane.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20564,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,3658,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-20563","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-sel-reedel-sirbis","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20563","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20563"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20563\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20564"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20563"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20563"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20563"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}