Enne informaatika\u00f5ppesse kandideerimist m\u00e4\u00e4ratlesin end eelk\u00f5ige juristina. L\u00f5petanud \u00f5igusteaduse bakalaureuse\u00f5pingud Tartu \u00dclikoolis ja magistri\u00f5ppe Hollandis Tilburgi \u00dclikoolis ning t\u00f6\u00f6tanud advokaadib\u00fcroos, j\u00f5udsin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, kus tegutsesin riigi infos\u00fcsteemi osakonna n\u00f5unikuna. Keskendusin peamiselt andmekaitsele, intellektuaalomandile ja lepingu\u00f5igusele.<\/p>\n
Kuigi minu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 puudutas otseselt IT-poliitikat ja rahastust, j\u00e4i tehniline pool mulle pikalt kaugeks ja m\u00f5neti m\u00fcstiliseks. Suheldes tehnilise taustaga kolleegidega, sain kiiresti aru, et juristid ja IT-spetsialistid ei erine \u00fcksnes teadmiste, vaid ka m\u00f5tteviisi ja enesev\u00e4ljenduse poolest. Sageli tundus lausa, et r\u00e4\u00e4gime erinevat keelt.<\/p>\n
Kasvav vajadus IT-\u00f5iguse juristide j\u00e4rele ja soov oma teadmisteringi laiendada ajendas mind 2016. aastal astuma Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituudi magistri\u00f5ppekava \u201eIT mitteinformaatikutele\u201c alusel \u00f5ppima. M\u00f5istsin IT-\u00f5pingutega alustades peagi, et suurim v\u00e4ljakutse ei seisne niiv\u00f5rd tehniliste oskuste omandamises, kuiv\u00f5rd hoopis m\u00f5tteviisi muutmises. Kui juristide maailmas on vastus tihti \u201eoleneb\u201c, siis IT-s on see enamasti selgem: lahendus t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
\u201eM\u00f5tteviis \u201esee pole mulle\u201c on tihti lihtsalt hirm l\u00e4bikukkumise ees.\u201c<\/p>\n
Samas ei olnud otsus uuesti \u00f5ppima asuda hirmuvaba. Programmeerimine tundus mulle keeruline ja ma ei pidanud end reaalteaduste inimeseks. Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes oli see hinnang pigem endale valetamine, mille taustal kumas hirm l\u00e4bi kukkuda.<\/p>\n
\u00d5pingute k\u00e4igus sai selgeks, et edu ei eelda erilist annet, vaid j\u00e4rjepidevust. Kui ees on selge \u00f5ppekava ja protsessi usaldada, tulevad teadmised samm-sammult. Mul oli oma juhiga kokkulepe, et t\u00f6\u00f6 ei tohi kannatada, mis t\u00e4hendas, et pidin aja \u00fcmber korraldama. Praktikas t\u00e4hendas \u00f5ppimist varahommikul kella kuuest kaheksani, mil pea on v\u00e4rske ja vabandused veel ei sega. Leidsin enda jaoks sellise t\u00f6\u00f6tava lahenduse ja see lihtne muudatus osutus m\u00e4\u00e4ravaks.<\/p>\n
\u201eKui hakkasin programmeerimist n\u00e4gema keelena, sai see mulle arusaadavaks.\u201c<\/p>\n
Programmeerimine pole salap\u00e4rane \u2013 see on nagu uue keele \u00f5ppimine. Kui hakkasin seda nii n\u00e4gema, muutus ka minu suhtumine sellesse. Vaikselt kadus \u00e4ra m\u00f5tteviis, et see pole minu ala, ning asendus m\u00f5istmisega, et programmeerimine on oskus, mida saab j\u00e4rk-j\u00e4rgult omandada.<\/p>\n
Eriti huvitavad olid \u00e4riprotsesside modelleerimise ained, kus kirjeldasime \u00f5igusakte \u00e4riprotsesside modelleerimiskeeles BPMN (Business Process Modelling Notation). Sain aru, et kui juristid suudaksid seadustes kirjeldatud protsesse visualiseerida, oleksid need arusaadavamad nii loojatele kui ka neile, kes seadusi rakendama peavad. See oli suur h\u00fcpe minu m\u00f5tlemises. Hakkasin kolleegidele tahvlile kaste joonistama ja kasutama s\u00f5navara, mis on mustvalgem v\u00f5i binaarsem. Juristina olin harjunud vastusega \u201es\u00f5ltub\u201c, kuid IT-s sellist halli ala ei ole. SQL-i programmeerimiskeeles annab p\u00e4ring andmebaasist soovitud tulemuse v\u00f5i ei anna \u2013 selline konkreetsus \u00f5petas mind oma m\u00f5tteid selgemalt struktureerima.<\/p>\n
Magistrit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus sain v\u00f5imaluse \u00fchendada kaks maailma: Euroopa Liidu isikuandmete kaitse m\u00e4\u00e4ruse (GDPR) ja IT. Koos infoturbe professori Raimundas Matulevi\u010diusega t\u00f6\u00f6tasime tema uurimisprojekti raames lahenduse kallal, mis automatiseeris GDPR-i vastavushindamist. Kui protsess on piisavalt detailselt BPMN-is kirjeldatud, suudab programm tuvastada puuduj\u00e4\u00e4gid seaduse m\u00f5ttes. See kogemus andis mulle akadeemilise ja s\u00fcgavama arusaama praktikas toimuvast.<\/p>\n
\u201eRolle, mis \u00fchendavad \u00f5iguse ja tehnoloogia, on \u00fcha rohkem vaja.\u201c<\/p>\n
\u00d5pinguid alustades polnud minu eesm\u00e4rk kunagi saada programmeerijaks v\u00f5i andmeinseneriks. Mulle oli t\u00e4htis p\u00f5him\u00f5tteliselt m\u00f5ista, mida see t\u00f6\u00f6 t\u00e4hendab, et saaksin oma teadmiste v\u00e4lja laiendada ja osata tehnilistes k\u00fcsimustes suuremal m\u00e4\u00e4ral kaasa r\u00e4\u00e4kida. \u00d5ppej\u00f5ud kordasid meile sageli, et IT on vahend – kui arvestada, et kursusel osalejatest paljud olid keskastme juhid v\u00f5i tippjuhid, on meie \u00fclesanne aidata IT-m\u00fc\u00fcte murda ning uusi teadmisi parimal viisil rakendada.<\/p>\n
Praegu t\u00f6\u00f6tan projektijuhi, anal\u00fc\u00fctiku ja majasisese juristina ning olen justkui sild kahe maailma vahel. Ma ei ole klassikaline IT-insener ega ka traditsiooniline advokaat, kuid saan aidata juristidel m\u00f5ista tehnoloogiat ja IT-inimestel \u00f5igust.<\/p>\n
Kui varem tundus IT-inimeste t\u00f6\u00f6 mulle hoomamatu, siis enam mul seda tunnet ei ole. Samuti oskan aidata IT-s tegutsevatel t\u00f6\u00f6tajatel juriste v\u00e4hem m\u00fcstifitseerida. K\u00f5ige vajalikum taipamine selle teekonna jooksul on olnud, et maailm ei jagune informaatikuteks ja mitteinformaatikuteks \u2013 mina lihtsalt ei olnud varem saanud v\u00f5imalust informaatikaga l\u00e4hemalt tutvuda.<\/p>\n