{"id":205925,"date":"2026-06-17T01:51:24","date_gmt":"2026-06-17T01:51:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/205925\/"},"modified":"2026-06-17T01:51:24","modified_gmt":"2026-06-17T01:51:24","slug":"ekspert-selgitab-kui-noorelt-saab-hakata-kodulaenu-votma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/205925\/","title":{"rendered":"Ekspert selgitab: kui noorelt saab hakata kodulaenu v\u00f5tma?"},"content":{"rendered":"

Citadele kodulaenu ja klienditeeninduse valdkonna juht Tiina Sooba m\u00e4rkis, et 18-aastane inimene v\u00f5ib olla juriidiliselt t\u00e4isealine<\/a> ja tal v\u00f5ib olla \u00f5igus laenulepingut s\u00f5lmida, kuid laenu v\u00e4ljaandmiseks ei vaata pank ainult vanust. <\/p>\n

\u201eLaenuotsuse tegemisel on fookuses k\u00fcsimus, kas klient suudab v\u00f5etud kohustust teenindada ka siis, kui tema kulud kasvavad v\u00f5i sissetulek ajutiselt v\u00e4heneb,\u201c \u00fctles Sooba. <\/p>\n

Kodulaen j\u00e4\u00e4b Eesti noortele tihti k\u00e4ttesaamatuks<\/p>\n

Ta lisas, et keskmise Eesti kodulaenukliendi vanus j\u00e4\u00e4b Citadele pangas 37 eluaasta kanti. Alla 25-aastased kliendid moodustasid eelmisel aastal k\u00f5igist uutest Eesti kodulaenuklientidest 3,2%. L\u00e4tis ja Leedus on noorte osakaal isegi suurem: seal oli eelmisel aastal alla 25-aastasi kodulaenu klientide seas vastavalt 4,5 ja 4,1%. <\/p>\n

\u201eSee n\u00e4itab, et Baltikumi noored on sarnaste v\u00e4ljakutsete ees,\u201c lisas Sooba. Peamiselt ostavad noored kodulaenuga kortereid, ent v\u00e4ike hulk on soetanud ka maja v\u00f5i maat\u00fcki.<\/p>\n

Tiina Sooba s\u00f5nul on noorte puhul k\u00f5ige tavalisem takistus see, et laenu taotlemise hetkel ei ole veel tekkinud piisavalt stabiilset sissetulekut ega maksek\u00e4itumise ajalugu. Kui noor \u00f5pib alles koolis, t\u00f6\u00f6tab l\u00fchiajaliselt v\u00f5i tema sissetulek kuust kuusse on ebaregulaarne, siis on pangal v\u00e4ga keeruline hinnata, kas laenumakse on kliendile j\u00f5ukohane ka pikema aja jooksul.<\/p>\n

\u201eKodulaen ei ole \u00fche kuu otsus. See on sageli 20 v\u00f5i 30 aasta pikkune kohustus. Seet\u00f5ttu peab pank laenuotsust tehes j\u00e4lgima, kas kliendi sissetulek, senine rahaline k\u00e4itumine ja muud kohustused lubavad kliendil laenu tagasi maksta nii, et igap\u00e4evaelu rahaasjad ei kannataks,\u201c r\u00e4\u00e4kis Sooba.<\/p>\n

Tuleb arvestada, et pank vaatab maksek\u00e4itumise ajalugu v\u00e4hemalt kuue kuu ulatuses enne laenutaotluse esitamist. Pank vaatab, kas varasemad kohustused on tasutud \u00f5igel ajal, kas kontol on regulaarsed sissetulekud, millised on igap\u00e4evased kulud ning kas kliendil on juba muid laene, j\u00e4relmakse, krediitkaardikohustusi v\u00f5i k\u00e4endusi.<\/p>\n

Rahaasjad korda<\/p>\n

\u201eNoore inimese jaoks v\u00f5ib esimene samm laenuk\u00f5lblikkuse suunas olla v\u00e4ga lihtne: maksa arved \u00f5igel ajal, \u00e4ra v\u00f5ta korraga liiga palju finantskohustusi ja hoia oma rahaasjad tasakaalus. Kui klient on n\u00e4idanud, et suudab oma tulusid ja kulusid m\u00f5istlikult hallata, annab see pangale kindluse, et klient suudab ka laenukohustust t\u00e4ita,\u201c selgitas Sooba.<\/p>\n

Kodulaenu puhul lisandub sissetulekule ja maksek\u00e4itumisele ka tagatise k\u00fcsimus. Tavaliselt on kodulaenu tagatiseks ostetav kinnisvara, kuid pank hindab nii vara v\u00e4\u00e4rtust, seisukorda, asukohta kui ka seda, kui suur osa ostuhinnast tuleb kliendil endal omafinantseeringuga katta. Noorel ostjal v\u00f5ib Sooba s\u00f5nul saada esimeseks suureks proovikiviks omafinantseeringu kogumine.<\/p>\n

\u201ePaljud noored suudavad igakuist laenumakset teenindada, kuid neil ei ole veel kogunenud piisavalt s\u00e4\u00e4ste omafinantseeringuks. See on kodulaenu puhul v\u00e4ga kriitiline piirang. Omafinantseering ei ole pangale lihtsalt formaalsus, vaid n\u00e4itab ka seda, et inimene on suutnud j\u00e4rjepidevalt raha k\u00f5rvale panna,\u201c \u00fctles Sooba.<\/p>\n

Kaaslaenaja vastutab samuti laenu eest<\/p>\n

M\u00f5nel juhul v\u00f5ib noort laenutaotlejat aidata kaaslaenaja, lisatagatis v\u00f5i muu lahendus, kuid need ei asenda inimese enda maksev\u00f5imet. Kui lapsevanem tuleb laenule kaaslaenajaks v\u00f5i pakub lisatagatist, t\u00e4hendab see ka talle reaalset rahalist vastutust.<\/p>\n

\u201eVanema v\u00f5i l\u00e4hedase abi v\u00f5ib aidata noorel koduostuga varem alustada, aga seda otsust ei tohiks v\u00f5tta kergek\u00e4eliselt. Kaaslaenaja roll on moraalsest toetajast ikkagi suurem. Ta vastutab kohustuse eest koos laenusaajaga. Enne sellist otsust peab kogu pere v\u00e4ga selgelt aru saama, mida see t\u00e4hendab,\u201c r\u00f5hutas Sooba.<\/p>\n

V\u00e4iksemate laenusummade puhul v\u00f5ib 18-aastasel inimesel olla lihtsam laenu saada, kuid Sooba soovitab noortel suhtuda ka v\u00e4ikestesse kohustustesse ettevaatlikult. J\u00e4relmaksud, krediitkaardid ja v\u00e4ikelaenud v\u00f5ivad tunduda eraldi v\u00f5ttes v\u00e4ikesed, kuid mitu kohustust korraga v\u00f5ivad v\u00e4hendada tulevast kodulaenuv\u00f5imekust.<\/p>\n

\u201ePank vaatab tervikpilti. Kui noorel inimesel on juba enne kodulaenu taotlemist mitu v\u00e4iksemat laenukohustust, m\u00f5jutab see tema laenuv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu tasub enne iga uut j\u00e4relmaksu v\u00f5i v\u00e4ikelaenu m\u00f5elda, kas see aitab p\u00e4riselt elu paremaks teha v\u00f5i kahandab tulevikus suurema eesm\u00e4rgi, n\u00e4iteks oma kodu ostmise v\u00f5imalust,\u201c lisas Sooba.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (7)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Citadele kodulaenu ja klienditeeninduse valdkonna juht Tiina Sooba m\u00e4rkis, et 18-aastane inimene v\u00f5ib olla juriidiliselt t\u00e4isealine ja tal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":205926,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,84453,2699,84454],"class_list":["post-205925","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kodulaenu","tag-laen","tag-taisealine"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116762947446393853","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205925","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=205925"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205925\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/205926"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=205925"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=205925"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=205925"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}