Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus leiti, et igas kuuendas Eestist p\u00e4rit aedmaasikate proovis leidus inimesele \u00e4\u00e4rmiselt ohtliku paelussi nimega alveokokk (Echinococcus multilocularis) mune.<\/p>\n
Selleks koguti erinevatelt Eesti avaturgudelt 30 karpi maasikaid, iga\u00fches 200 grammi marju ning v\u00f5eti neilt \u00fclikooli laboris proovid. Seej\u00e4rel saadeti proovid l\u00f5plikuks anal\u00fc\u00fcsiks Prantsusmaa laborisse, kuhu koguti proovid k\u00fcmnest riigist Euroopas, lisaks veel Tuneesiast ja Pakistanist. <\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et 16,7% Eesti maasikaproovidest sisaldas alveokoki mune, millega asetusime Euroopa riikidest k\u00f5rgeimale kohale. J\u00e4rgnesid L\u00e4ti (13,3%) ja Holland (12,5%). <\/p>\n
\u00c4\u00e4rmiselt murettekitava tulemus<\/p>\n
Arvestades alveokokiga nakatumise ohtlikkust<\/a>, on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt murettekitava tulemusega. Nakatumise tagaj\u00e4rjel moodustuvad inimese kehas ts\u00fcstid, enamasti maksas, mis aja jooksul kasvavad ja maksa kahjustavad. Kui nakkust \u00f5igeaegselt ei tuvastata ja ravi ei alustata, on suremuse m\u00e4\u00e4r v\u00e4ga k\u00f5rge. <\/p>\n Kui nakkust \u00f5igeaegselt ei tuvastata ja ravi ei alustata, on suremuse m\u00e4\u00e4r v\u00e4ga k\u00f5rge. <\/p>\n Varajase tuvastamise teeb aga keeruliseks haiguse s\u00fcmptomite pikk peiteaeg. Sageli l\u00e4heb viis v\u00f5i enamgi aastat, et inimesel maksa kahjustumise tulemusena valud tekiksid. Selle aja peale v\u00f5ib aga kahjustus olla juba nii ulatuslik, et tavaline operatsioon enam ei aita, vaid tuleb uus maks siirdada. <\/p>\n M\u00f5ned aastad tagasi ilmus Eesti Ekspressis Toivo T\u00e4navsuu lugu kinnisvaraettev\u00f5tjast Viljar Arakasest<\/a>, kel avastati juhuslikult \u00fcldise tervisekontrolli k\u00e4igus alveokoki nakkus ehk alveolaarne ehhinokokoos. Arakase elu p\u00e4\u00e4stis toona Eesti arstide kiire tegutsemine ja Saksamaal tehtud operatsioon.<\/p>\n Vajame Eesti kohta rohkem uuringuid<\/p>\n Eestis on alveolaarse ehhinokokoosi juhtumid veel \u00fcsna harvad, aga see ei pruugi nii j\u00e4\u00e4da, sest eriti Leedus, aga ka L\u00e4tis on haigusjuhtude arv juba oluliselt suurenenud. Leedu ja \u0160veits on k\u00f5ige k\u00f5rgema alveolaarse ehhinokokoosi esinemisega<\/a> riigid Euroopas. <\/p>\n Alveokokil on oma eluts\u00fckli edukaks l\u00e4bimiseks vaja kahte peremeesorganismi. L\u00f5pp-peremeesteks on meil koerlased, nagu koer, rebane, hunt v\u00f5i \u0161aakal, ja kaslased, nagu kodukass v\u00f5i ilves, kelle v\u00e4ljaheidetega satuvad parasiidi munad \u00fcmbritsevasse keskkonda. Seal nakatavad need vaheperemehi, nagu erinevad n\u00e4rilised, sh kobras. <\/p>\n Kui n\u00e4riline on munad toiduga sisse s\u00f6\u00f6nud, hakkavad arenema alveokoki ts\u00fcstid, mis l\u00f5puks tapavad vaheperemehe. Kui koerlased v\u00f5i kaslased s\u00f6\u00f6vad omakorda nakatunud n\u00e4rilisi, saab parasiit neis taaskord kasvada suguk\u00fcpseks isendiks, kes hakkab mune tootma. <\/p>\n Kui parasiidi munad satuvad nakatunud koerlaste v\u00f5i kaslaste v\u00e4ljaheidetega mulda v\u00f5i vette ning maasikas v\u00f5i m\u00f5ni muu vili puutub nakatunud pinnasega kokku, v\u00f5ib selle k\u00fclge j\u00e4\u00e4da ka parasiidi mune. Paraku on inimene samuti vaheperemeheks, kellele on nakkus eluohtlik. <\/p>\n Eestis on alveokokkide esinemine tuvastatud nii rebastelt<\/a> kui k\u00e4hrikkoertelt<\/a>. Samuti on uuritud linnarebaste nakatumist ja alveokokke leiti ka neilt<\/a>. Kuna tehtud uuringud on siiski juba aastatetagused, oleks vaja andmeid kaasajastada ja teadmisi peremeesorganismide kohta laiendada.<\/p>\n Teadlikkus aitab ennetada nakatumist<\/p>\n Medalil on aga ka teine k\u00fclg. Maasikatelt leitud parasiidid<\/a> m\u00f5juvad esmavaates \u00fcksnes negatiivse uudisena, ent n\u00fc\u00fcd on uurijatel olemas teadmine, mis v\u00f5ib meid pesemata vilju s\u00fc\u00fces \u00e4hvardada. Sedalaadi teadusp\u00f5hine info on \u00fclimalt oluline, sest v\u00f5imaldab juhtida probleemile t\u00e4helepanu ja aitab kasutusele v\u00f5tta abin\u00f5usid, et nakatumist v\u00e4ltida.<\/p>\n Looduses on k\u00f5ik pidevas muutumises, mist\u00f5ttu on teadust\u00f6\u00f6d vaja teha j\u00e4rjepidevalt, et \u00e4ra hoida haigestumisi ja s\u00e4\u00e4sta nii elusid kui raviga seotud kulutusi. Muutuvad nii parasiitide ja teiste patogeenide levikualad kui esinemissagedused ning pidevalt tuvastatakse uusi patogeene. <\/p>\n Vajadus uuringute j\u00e4rgi, mis annaks uusi teadmisi meid ohustavatest parasiitidest, on ilmne, mist\u00f5ttu j\u00e4tkame kindlasti patogeenide uuringuid erinevatel toiduobjektidel ja peremeesorganismidel.<\/p>\n Kindlasti ei t\u00e4henda leiud seda, et maasikate s\u00f6\u00f6mise peaks l\u00f5petama. Maasikad<\/a> on v\u00e4ga maitsvad ja kasulikud ning nende s\u00f6\u00f6mist ja kasvatamist tuleb j\u00e4takata, p\u00f6\u00f6rates vaid teravdatud t\u00e4helepanu h\u00fcgieenireeglite j\u00e4rgimisele.<\/p>\n K\u00f5ige olulisemaks ennetavaks abin\u00f5uks on marjade ning puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade pesemine enne nende tarbimist. Sellega v\u00e4ldite nakatumist mitte \u00fcksnes alveokokiga, vaid ka mitmete teiste meie tervist ohustavate patogeenidega, keda on meid \u00fcmbritsevas keskkonnas \u00fcsna arvukalt.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (11)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus leiti, et igas kuuendas Eestist p\u00e4rit aedmaasikate proovis leidus inimesele \u00e4\u00e4rmiselt ohtliku paelussi nimega alveokokk (Echinococcus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":206183,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,30937,19,84502,48530,25,2424,31365,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-206182","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maasikad","tag-news","tag-paeluss","tag-parasiidid","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-toiduohutus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116764431010874528","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206182","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206182"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206182\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/206183"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206182"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206182"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206182"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}