{"id":206381,"date":"2026-06-17T11:45:13","date_gmt":"2026-06-17T11:45:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/206381\/"},"modified":"2026-06-17T11:45:13","modified_gmt":"2026-06-17T11:45:13","slug":"ringkaik-labi-eka-loputoode-naituse-noored-loojad-on-teinud-midagi-ilusat-ja-elusat-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/206381\/","title":{"rendered":"Ringk\u00e4ik l\u00e4bi EKA l\u00f5put\u00f6\u00f6de n\u00e4ituse. Noored loojad on teinud midagi ilusat ja elusat | Kunst"},"content":{"rendered":"

Jarmo Reha on \u00f6elnud, et kui me ei kuula noori ei ole meil tulevikku. Tase n\u00e4ituselegi on tulnud ta valmisolekuga astuda noorte loojate maailma eelarvamusteta, eesm\u00e4rgiga teoste “sees olla” ning siira sooviga end noorte kunstnike loominguga kurssi viia. Olustik on otsekohene, kuid l\u00f5bus. Nalja saab, aga mitte mingisugust \u00fcmber nurga \u00fctlemist ei ole \u2013 meeldimine ja mittemeeldimine on jalamaid s\u00f5nastatud. Kui jutt l\u00e4heb sellele, kuidas on v\u00f5imalik ligi 280 Tase n\u00e4itusel eksponeeritud teose hulgast v\u00e4lja valida vaid m\u00f5ned, pole Jarmol muud \u00f6elda, kui et life’s a bitch and then you die. Valikud tuleb langetada, neist \u00fcle ega \u00fcmber ei saa.\u00a0<\/p>\n

T\u00e4navune Tase on \u00f5rn ja hoolitsev, \u00fchisnimetajaks on minimalism, seda nii kontseptuaalses kui materiaalses m\u00f5ttes. Jarmot \u00fcllatab, et teosed ei ole vormilt kuigi k\u00fclluslikud, pigem on valitud \u00fcks selge liin, mille kaudu idee edasi anda. Haavatavuses v\u00e4ljendub julgus ja ausus, valmisolek oma sisemaailma ja t\u00e4helepanekuid n\u00e4htavale tuua.\u00a0<\/p>\n

K\u00f5nnime keskustelus esmalt viienda korruse mereterrassile, kus Kail Timuski “Requiem Larium” laulab matuselaulu kaduvale arhitektuurile. T\u00f6\u00f6 tuumaks on heliorel-ahi, mille viledest kuuldub kurvameelne helimaastik, mis paneb seisatama. Tegu on piduliku, aga \u00e4\u00e4rmiselt nukra leinamissaga Vormsi saare Saxby k\u00fclale. 1944. aastal p\u00f5genes k\u00fclast pea kogu Rannarootsi kogukond ning N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4gi toimetas mahaj\u00e4etud majadega nii, kuis tahtis. Kaili teoses p\u00f5levad heliorel-ahjus \u00fchest Saxby k\u00fcla majast j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud puuhalgud. Halgude p\u00f5lemine ja tuhaks saamine on niisiis viimane riitus, p\u00fc\u00fcd v\u00e4\u00e4rikalt \u00e4ra saata \u00fche kogukonna elud ja pained.<\/p>\n

Kail Timusk “Requiem Larium” Autor\/allikas: Joosep Kivim\u00e4e<\/p>\n

Jarmo viskab \u00f5hku, et kui Pika Hermanni torni meloodia \u00e4ratab hommikul linnarahva \u00fcles, siis ahi-orel v\u00f5iks keskklassistunud Kalamajale hoopis h\u00e4vingut kuulutada. Sureme me ju k\u00f5ik! K\u00fcsimusi tekib tehnilise teostuse kohta, kuidas see orel ikkagi j\u00e4rjepidevalt humiseb? Toimimise salap\u00e4ra tuleb teosele kasuks, see m\u00f5jub maagiliselt. Kontseptsioon ja teostus v\u00f5tavad tummaks. Jarmo \u00fctleb, et m\u00f5nikord k\u00e4ib tunne seest l\u00e4bi ja rohkem ei oskagi midagi sellega peale hakata, kuid k\u00f5ike pole vajagi p\u00fc\u00fcda s\u00f5nastada, tunnetus on tihtilugu olulisem.<\/p>\n

Liigume n\u00e4itusel edasi ja k\u00fcsime Jarmolt, kui suur kunstin\u00e4ituste k\u00fclastaja ta on. Ta \u00fctleb ausalt, et Eestis k\u00e4ib ta n\u00e4itustel harva, v\u00e4lismaal sagedamini. Tema s\u00f5nul on p\u00f5hjus lihtne \u2013 Eesti n\u00e4itustel on vaesus liiga n\u00e4htav. Kunstnikel ja kuraatoritel pole sageli ressursse, et oma ideid suurejoonelist teostada ning hea kontseptsioon v\u00f5ib seet\u00f5ttu l\u00f5pptulemuses kannatada.<\/p>\n

Jutt liigub edasi kultuurivaldkonna rahastuse peale ning Jarmo \u00fctleb h\u00e4benemata, et oleks tema minister, laseks ta pooled kultuuriinimesed lahti, pidades paremaks plaaniks anda v\u00e4hematele rohkem raha kui rohkematele v\u00e4he. Peale lavakooli l\u00f5petamist 2014. aastal Jarmol lihtsalt vedas, et NO- teatris verevahetus toimus, ilma selleta oleks t\u00f6\u00f6 leidmine m\u00e4rksa keerulisem olnud. Olukord pole suuresti muutunud ka EKA-s, tudengite seas valitseb peale l\u00f5petamist ebakindlus ja stress, teisalt suured ootused. \u00dcha enam m\u00e4\u00e4rab saatuse sotsiaalne kuuluvus.<\/p>\n

J\u00f5uame August Joosti teose “\u00d5\u00f5nesmehed” juurde, mille \u00e4ngistav olustik vestlusega kokku k\u00f5lab. Augusti teos rabab kohe. Kunstnik on kuuest monumentaalmaalist koosneva teose EKA teise korruse \u00fcldalast eraldanud maast laeni mustade kardinatega. Seal peitub \u00f5\u00f5vastav omailm, kus keskseks tegelaseks on kahvatu ja kiilakas olevus. Teose tonaalsus on tume ja endasset\u00f5mbunud. Lisaks tegelaskujudele on n\u00e4ha m\u00fcstilist, lelu meenutavat, karvkattega kaetud objekti. K\u00f5nekas on maalitud roheline t\u00fc\u00fcplahendusega exit-m\u00e4rk, mis n\u00e4itab kardina avause poole. \u00d5udu lisab ka h\u00fcljatud bee\u017eides toonides s\u00f5jav\u00e4emunder koos hallika kiivriga, mis on hoolikalt saabaste peale pakitud. Tunda on \u00f5liv\u00e4rvide h\u00f5ngu.<\/p>\n

August Joost “\u00d5\u00f5nesmehed” Autor\/allikas: Joosep Kivim\u00e4e<\/p>\n

Jarmo ei \u00fctle m\u00f5nda aega midagi, lihtsalt vaatab. Siis v\u00f5tab kogemuse kokku, \u00f6eldes, et kohe n\u00e4ed, kui tegemist on hea kunstiga ning et Augustile tuleb anda lihtsalt aeg ja ruum, et saaks veel teoseid s\u00fcndida. “\u00d5\u00f5nesmehi” vaadates avaldub huvitav vastuolu \u2013 \u00fchelt poolt aupaklikkus ja imetlus teostuse ja emotsiooni loomise oskuse suhtes, teisalt terav raskemeelsus. Jumalale t\u00e4nu, et on olemas exit\u2026<\/p>\n

J\u00f5uame skulptuuri osakonna l\u00f5petajate p\u00e4rusmaale. Eva Maria P\u00f5ldm\u00e4e installatiivne teos “Et\u00fc\u00fcdid Siberist” n\u00f5uab vaikust, aega ja keskendumist. Ja seda me talle ka anname. Leiame k\u00f5ik enda jaoks ruumis sobiva koha, kuhu istuda ning j\u00e4\u00e4me m\u00f5tisklema. J\u00e4rsku meenub, et oleme sattunud Eva Maria teost kogema juunik\u00fc\u00fcditamise ohvrite m\u00e4lestusp\u00e4eval \u2013 14. juunil 85 aastat tagasi viidi Eesti kodudest \u00e4ra tuhandeid s\u00fc\u00fctuid inimesi.<\/p>\n

M\u00f5ne aja p\u00e4rast kostub ruumis Eva Maria vanaonu Alo h\u00e4\u00e4l, kes vestab loo enda isast (Eva Maria vanavanaisast), kes \u2013 armastuse p\u00e4rast \u2013 Siberi vangilaagris kiusamise alla sattus. Nimelt olid naised m\u00e4\u00e4ratud mullam\u00e4tastega katuseid parandama ja kui Eva Maria vanavanaisa oma abikaasa koormust kergendada p\u00fc\u00fcdis, v\u00f5ttes raske t\u00f6\u00f6 tegemise enda peale, siunasid m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijad t\u00e4did teda nii kuis oskasid. Siiski ei allunud mees m\u00fcrgistele pilgetele ning kui ta suurest armastusest naiseks maskeerudes sukad ja seeliku jalga t\u00f5mbas, oli kiusamisel l\u00f5pp ja asi korras. Nii nagu peab \u2013 tagasi stereot\u00fc\u00fcpide juurde. Jarmo s\u00f5nul vapustav anekdoot: Siberi kiusamisest p\u00e4\u00e4stis drag!\u00a0<\/p>\n

Eva Maria P\u00f5ldm\u00e4e “Et\u00fc\u00fcdid Siberist” Autor\/allikas: Joosep Kivim\u00e4e<\/p>\n

Edasi liigume ruumi, kus on v\u00e4ljas kolm skulptuuriosakonna l\u00f5put\u00f6\u00f6d: Sirel Soans, Mia-Stella Aaslaid ja Elise Marie Olesk. Sireli teos k\u00f5neleb \u00fcheaegselt vaiksest h\u00e4\u00e4bumisest kui ka elust. Puukoide uuristatud trepi (altari) all avaneb t\u00e4histaevas, mis valgustab v\u00e4lja hauaskulptuuri \u2013 k\u00e4sik\u00e4es lamavad kaks lahkunut, jalutsis tiivuline puto. Mia-Stella tormiline vineerplaatidega kaetud kahemeetrine k\u00f5misev bassk\u00f5lar meenutab Jarmole s\u00fcdant ning ta s\u00f5nab, et m\u00f5lemaid eelnimetatud teoseid saaks suurep\u00e4raselt kasutada m\u00f5nes lavastuses. Sireli teose suurendatud kuju sees v\u00f5iks lavastus aset leida; Mia-Stella t\u00f6\u00f6 v\u00f5iks aga lavastuse ajal laest alla kukkuda ja “siis tuleb lavale kits, \u00e4ra k\u00fcsi miks.” Skulptuuri ruumi kolmas teos on Elise Marie “tihik”, mis m\u00f5jub Jarmo s\u00f5nul justkui mahaj\u00e4etud m\u00e4rk, metalli, noodipultidesse talletunud karje, (esinemis)\u00e4revuse kehastus.\u00a0<\/p>\n

Installatiivsuse ja eri meediumide segunemisega haarab graafika eriala l\u00f5petaja Olga Dubrovskaja poeetiline, kuid eluline t\u00f6\u00f6 “Siin kajavad Lethe j\u00f5e riivavad sosinad”. Teos on intensiivravideliiriumi seisundi kunstiline v\u00e4ljendus. Ruumilise installatsiooniga antakse edasi haiglaruumis kogetavat reaalsustaju kadumist ja muid s\u00fcmptomeid. Meid k\u00f5iki rabab teadmine, et teose autor on praktiseeriv arst. Litograafiatr\u00fckiste ja valguslahenduse k\u00f5rval on k\u00f6itev element \u00f5hkl\u00f5\u00f5tsaga varustatud inimorganite kogumik (siiski plastikust, mitte p\u00e4ris). Organid paisuvad ja t\u00f5mbuvad kokku ning l\u00f5\u00f5ts tekitab p\u00f5nevat mehaanilist heli.\u00a0<\/p>\n

Jarmole j\u00e4\u00e4b Olga teosest kripeldama organite hingamise heli, mida ta \u00fcheks kuulsaks ambient heliteoseks peab. Olga teosest korrus allpool asub stsenograafia eriala l\u00f5petaja Ksenia Verbe\u0161t\u0161uki teos “Hoia mind soojas”, kus on soojuskaameraga kinni p\u00fc\u00fctud inimeste intiimsed, t\u00e4henduslikud hetked. Selgub, et eelmise teose juures kummitama j\u00e4\u00e4nud heli p\u00e4rineb hoopis siit. Ksenia valitud ambient s\u00fcvendab teoses sisalduvat emotsionaalsust. Arutame, et kui seda saadaks n\u00e4iteks hoopis metal, oleks kogemus sootuks teine.\u00a0<\/p>\n

Ksenia Verbe\u0161t\u0161uk “Hoia mind soojas” Autor\/allikas: Joosep Kivim\u00e4e<\/p>\n

EKA Tase n\u00e4ituse ringk\u00e4igu l\u00f5puks tuleb tunnistada, et vastuolud on paratamatud. Kui enne oli juttu kultuurirahastusest ja \u00fcldisest vaesusest, siis t\u00e4navune Tase kinnitas, et j\u00f5utakse tulemuseni ka nende vahenditega, mis on. Noored loojad on teinud midagi ilusat ja elusat, kus k\u00f5hklustele on v\u00e4he ruumi. Kunstiline tase oli n\u00e4itlejale positiivselt \u00fcllatav ning oli tunda, et ta vaatas ja anal\u00fc\u00fcsis teoseid t\u00e4ie t\u00f5sisusega. Tema hinnangul v\u00f5iks TASE ka edaspidi toimuda akadeemia ruumides, sest just siin “treivad tulevased Eesti kunstnikud pinke” ning v\u00e4rviplekid maalistuudio p\u00f5randal on k\u00f5igile n\u00e4ha ja nuusutada. Selles koolis on ihu ja hing tuntav, vaimsus on kohal!\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jarmo Reha on \u00f6elnud, et kui me ei kuula noori ei ole meil tulevikku. Tase n\u00e4ituselegi on tulnud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":206382,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,422,84551,173,34,36,62603,84549,84552,140,84550,84553,81779],"class_list":["post-206381","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eka","tag-eka-loputoo","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kunstiakadeemia","tag-loputoode-naitus","tag-loputoode-naitus-tase","tag-meelelahutus","tag-olivia-soans","tag-poul-jakob-levertand","tag-tase"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116765283559822741","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206381","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206381"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206381\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/206382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206381"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206381"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206381"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}