Suvised loodusretked ja v\u00e4lisreisid pakuvad k\u00fcll v\u00f5imalust argip\u00e4evast hinge t\u00f5mmata, kuid k\u00e4tkevad endas riski haigestuda metsloomadelt saadavatesse nakkustesse. Loomaarst Gerlin J\u00e4rvela nentis, et patogeenid v\u00f5ivad j\u00f5uda inimeste ja lemmikloomadeni nii metsamarjadelt, porilompidest kui ka armsatelt t\u00e4navakoertelt.<\/p>\n
Paljud bakterid, viirused ja parasiidid ei hooli sobivat peremeesorganismi otsides rangetest liigipiiridest. Nii moodustavad zoonoosid ehk loomadelt inimestele kanduvad haigused teaduskirjanduse p\u00f5hjal praegusest k\u00f5igist uutest nakkushaigustest arvestatava osa. Need v\u00f5ivad avalduda nii kergete nahah\u00e4dade kui ka eluohtlike seisunditena, kusjuures mitmed haigustekitajad suudavad p\u00fcsida pikalt eluj\u00f5ulisena ka mullas v\u00f5i vees.<\/p>\n
Looduses liikudes v\u00f5ivad inimesed mitmeid haigustekitajaid endalegi m\u00e4rkamatult \u00fcles korjata. N\u00e4iteks on Aafrika seakatku peamiseks reservuaariks looduses metssead. Viirus ei nakata k\u00fcll inimest, kuid ohustab t\u00f5siselt kodus peetavaid sigu. “Kui k\u00e4ime metsas jalutamas, marjul v\u00f5i seenel ega pese koju tulles oma riideid ega puhasta jalan\u00f5usid, saamegi viiruse otse koduukse taha ja tuppa tuua,” s\u00f5nas J\u00e4rvela saates “Huvitaja”.<\/p>\n
Lisaks viirustele varitsevad metsaandidel mitmesugused parasiidid. Muu hulgas levitavad rebased metsades ehinokokoosi tekitavaid paelusse, kelle munad satuvad v\u00e4ljaheidetega otse keskkonda. Inimese organismi j\u00f5udes r\u00e4ndavad vastsed vereringes maksa v\u00f5i ajju, kuhu moodustavad aeglaselt kasvavaid ts\u00fcste. Pika peiteaja t\u00f5ttu m\u00e4rkavad arstid kahjustusi tihti alles siis, kui olukord muutub kirurgilist sekkumist n\u00f5udvaks ja eluohtlikuks. Ettevaatusabin\u00f5una tasuks pesta marju sooja veega v\u00f5i kuumutada, mis h\u00e4vitab parasiidimunad t\u00e4ielikult.<\/p>\n
Teinekord tuleb elurikkuse pahupool aga isegi kodu\u00f5uele. Rebased ja k\u00e4hrikud k\u00fclastavad aedu regulaarselt, j\u00e4ttes sinna maha nakkusohtlikke j\u00e4lgi. J\u00e4rvela selgitas: “T\u00e4pselt samamoodi v\u00f5ivad nad j\u00e4tta parasiitide mune ka meie aeda. Kui me siis l\u00e4heme ja korjame sealt m\u00f5ne v\u00e4rske ploomi v\u00f5i \u00f5una, v\u00f5ib samasugune ringlus korduda.”<\/p>\n
M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks ohuallikaks on erinevad n\u00e4rilised, kes kannavad edasi leptospiroosi. Rotid ja hiired eritavad haigust tekitavat bakterit uriiniga keskkonda, kust see valgub vihma abil seisvatesse veekogudesse. Sealt saavad potentsiaalse nakkuse uudishimulikud lemmikloomad.<\/p>\n
“Mina olen alati \u00f6elnud, et \u00e4rge laske oma loomadel porilompidest v\u00f5i seisvatest veekogudest juua, sest sinna see uriin just valgubki ja seal bakter pesitseb. Kui loom seda vett joob, v\u00f5ib ta saada haiguse,” r\u00f5hutas loomaarst. Nakatunud koertel tekivad sageli rasked maksakahjustused, mis v\u00e4ljenduvad looma limaskestade kollasuses.<\/p>\n
Samas ohustab bakter nakatunud vee v\u00f5i mulla kaudu otseselt ka inimesi. Esmalt tekib k\u00f5rge palavik, lihasvalu ja tugev n\u00f5rkustunne, mist\u00f5ttu kahtlustavad arstid sageli tavalist k\u00fclmetushaigust. “Samamoodi v\u00f5ib nakkuse saada, kui ujuda v\u00e4ikestes seisvates veekogudes ja neelata kogemata vett alla \u2013 seda teevad eriti just lapsed. See ongi viis, kuidas haiguse endale saame,” s\u00f5nas J\u00e4rvela.<\/p>\n
Vabalt \u00f5ues liikuvad kassid p\u00fc\u00fcavad meelsasti haigusi kandvaid hiiri. Kuigi kassid ise leptospiroosi reeglina ei haigestu, levitavad nad bakterit varjatult edasi. Lisaks toovad nad karvkatte ja k\u00e4ppadega tuppa hulgaliselt muid siseparasiite. J\u00e4rvela t\u00f5des: “Kui teil on \u00f5ues k\u00e4iv kass, ei piisa sellest, kui anda talle ussirohtu paar korda aastas, vaid seda tuleks teha iga kuu. Kuna kassid hoiavad kodus meie ligi ja me koristame nende liivakaste, on \u00fclekandetee tegelikult v\u00e4ga lihtne.”<\/p>\n
Koduaedades luusivad metsloomad vahendavad lemmikloomadele veel \u00fcht ebameeldivat haigust. Rebaste k\u00e4rnt\u00f5ve tekitab mikroskoopiline s\u00fcgelislest, kes kaevab looma naha pealmisesse kihti peeneid k\u00e4ike. Pidev s\u00fcgelus kurnab organismi ja tekitab valulikke nahakahjustusi, mille ravi n\u00f5uab arstidelt aega ja omanikelt kannatust.<\/p>\n
Nakkuse edasikandumiseks piisab vaid \u00fchisest elupaigast. Parasiite aitavad aga eemal hoida spetsiaalsed t\u00f5rjevahendid. “P\u00f5him\u00f5tteliselt ei pea lemmikloom rebase v\u00f5i k\u00e4hrikuga isegi otseses kontaktis olema. Kui metsloom on kuskil p\u00fcherdanud \u2013 kas metsas v\u00f5i on tulnud meile aeda \u2013 ja meie loom l\u00e4heb p\u00e4rast samasse kohta, on \u00fcsna kindel, et ta saab nakkuse,” t\u00e4psustas J\u00e4rvela.<\/p>\n
Kodustest ohtudest kaugemale minnes ootavad eksootiliste maade k\u00fclastajaid rasked reisihaigused. N\u00e4iteks sureb maailmas marutaudi endiselt \u00fcle 50 000 inimese aastas, kellest moodustavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa noored lapsed. Viirus kahjustab otse keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi ja l\u00f5ppeb s\u00fcmptomite avaldumisel eranditult surmaga. Eesti p\u00fcsib t\u00e4nu varasematele vaktsineerimiskampaaniatele k\u00fcll ametlikult marutaudivaba, kuid arengumaades ringleb viirus laialdaselt.<\/p>\n
Turistid kipuvad aga soojadel maadel t\u00e4navakoeri ja -kasse pahatihti silitama. Kuna peiteaeg kestab pikalt, v\u00f5ib pealtn\u00e4ha terve loom tegelikult juba nakatunud olla. “Loom v\u00f5ib k\u00fcll olla k\u00f5hnake ja tekitada haletsust, kuid see ei t\u00e4henda, et tal poleks juba marutaudiviirust sees. Kui ta hammustab, hakkab ohutunne t\u00f6\u00f6le, kuid tegelikult on reaalne oht olemas juba siis, kui loom lakub teie k\u00e4tt, millel on pisike marrastus v\u00f5i kriimustus,” kinnitas loomaarst.<\/p>\n
Eestisse j\u00f5uab marutaud tagasi vaid siis, kui inimesed selle ise sisse toovad. Tundmatute lemmikloomade transportimine nakkusohtlikest piirkondadest k\u00e4tkeb endas bioloogilist riski. Haiguste ennetamisel j\u00e4\u00e4b peamiseks kaitseks teadlikkus ja elementaarne h\u00fcgieen. J\u00e4rvela lisas: “Meie v\u00f5ime k\u00fcll olla arenenud riik, aga kuna meile meeldib reisida huvitavatesse kohtadesse, on see t\u00e4pselt viis, kuidas v\u00f5ime nakkuse Euroopasse tagasi tuua.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Suvised loodusretked ja v\u00e4lisreisid pakuvad k\u00fcll v\u00f5imalust argip\u00e4evast hinge t\u00f5mmata, kuid k\u00e4tkevad endas riski haigestuda metsloomadelt saadavatesse nakkustesse.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":206389,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,35657,21,28,29,19,48530,21597,25,23,24,22,20,30,78676],"class_list":["post-206388","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gerlin-jarvela","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-parasiidid","tag-patogeenid","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-zoonoosid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116765299058492405","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206388","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206388"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206388\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/206389"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206388"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206388"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206388"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}