{"id":20644,"date":"2025-10-16T06:53:07","date_gmt":"2025-10-16T06:53:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/20644\/"},"modified":"2025-10-16T06:53:07","modified_gmt":"2025-10-16T06:53:07","slug":"margus-tsahkna-inimoiguste-noukogu-liikmesus-suurendab-eesti-nahtavust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/20644\/","title":{"rendered":"Margus Tsahkna: inim\u00f5iguste n\u00f5ukogu liikmesus suurendab Eesti n\u00e4htavust | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eesti valiti teisip\u00e4eval \u00dcRO Inim\u00f5iguste N\u00f5ukogu liikmek<\/a>s, saades toetuse 171 liikmesriigilt. See tunnustus kinnitab Eesti rahvusvahelist mainet riigina, kes seisab inim\u00f5iguste eest, ning annab meile v\u00f5imaluse edendada globaalselt neid teemasid, milles oleme ise eeskujuks.<\/p>\n

K\u00f5ige selle k\u00f5rval pole v\u00e4het\u00e4htis seegi, et inim\u00f5iguste n\u00f5ukogu liikmeks olemine suurendab Eesti n\u00e4htavust ja nii ka meie julgeolekut. Mida aktiivsemad ja n\u00e4htavamad oleme erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, seda rohkem on meil maailmas s\u00f5pru ning l\u00e4bi s\u00f5prus- ja liitlassuhete oleme paremini kaitstud.<\/p>\n

Eesti oli \u00dcRO Inim\u00f5iguste N\u00f5ukogu liige ka aastatel 2013\u20132015. K\u00fcmne vahepealse aasta jooksul on maailm m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud: \u00fcks \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu alaline liige, Venemaa, on r\u00fcnnanud teist \u00dcRO liikmesriiki, Ukrainat; autoritaarsed j\u00f5ud on tugevnenud ja koondunud ning rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumised on muutunud \u00fcha r\u00e4ngemaks, sealhulgas digiuumis. \u00dcRO p\u00f5hikirjas s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5tted ei toimi enam rangete reeglitena, vaid pigem soovituslike juhistena, millest on kerge m\u00f6\u00f6da hiilida.<\/p>\n

\u00dcRO p\u00f5hikirja m\u00f5ju v\u00e4henemine on n\u00f5rgestanud inim\u00f5iguste rolli maailmapoliitikas ning muutnud inimeste kannatuste k\u00e4sitlemise suuresti pelgalt statistiliseks.<\/p>\n

Just seet\u00f5ttu on oluline, et demokraatlikud \u00f5igusriigid nagu Eesti, kelle sise- ja v\u00e4lispoliitika tugineb inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsiooni p\u00f5him\u00f5tetele, seisaksid inim\u00f5iguste eest ja aitaksid neid kaitsta kogu maailmas. Eesti tugev maine avatud, tolerantse ja inimkeskse riigina, kes toetab \u00dcRO p\u00f5hikirja p\u00f5him\u00f5tteid ja rahvusvahelisel \u00f5igusel p\u00f5hinevat maailmakorda, annab meile aastatel 2026\u20132028 v\u00f5imaluse meile olulisi v\u00e4\u00e4rtusi \u00dcRO Inim\u00f5iguste N\u00f5ukogu liikmena kaitsta ja edendada.<\/p>\n

Eesti on maailmas ajakirjandusvabaduse pingereas teisel kohal ning t\u00e4itsime aastatel 2023\u20132025 meediavabaduse koalitsiooni kaaseesistuja rolli, juhtides koos globaalsete partneritega t\u00e4helepanu s\u00f5navabaduse ja ajakirjandusliku s\u00f5ltumatuse probleemidele. T\u00e4navu oleme seadnud eesm\u00e4rgiks keskenduda s\u00f5navabadusele just digiruumis, t\u00e4ites internetivabaduse koalitsiooni eesistuja rolli.<\/p>\n

Meie siht inim\u00f5iguste n\u00f5ukogus on aidata t\u00fc\u00fcrida maailma samas suunas, kuhu ise p\u00fcrgime, \u00fchiskondade suunas, kus k\u00f5igil inimestel on v\u00f5rdsed \u00f5igused ja v\u00f5imalused elada t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu. Selle keerulise, ent vajaliku t\u00f6\u00f6 elluviimiseks oleme m\u00e4\u00e4ratlenud kolm fookusvaldkonda, millele liikmesuse ajal erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rame. M\u00e4rks\u00f5nad on laste \u00f5igused, inim\u00f5igused digiruumis ja v\u00e4ljendusvabaduse kaitse.<\/p>\n

“19 500 last on k\u00fc\u00fcditatud Venemaale, kus neid sunniviisiliselt lapsendatakse ja propaganda abil nende sidemeid kodumaaga h\u00e4vitatakse.”<\/p>\n

Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas, sealhulgas tsiviilelanike ja laste vastu suunatud r\u00fcnnakud, on \u0161okeeriv n\u00e4ide inim\u00f5iguste r\u00e4igest rikkumisest ja selge t\u00f5estus, et Venemaa ei hooli inimeludest, isegi mitte laste omadest. Alates 2022. aastast on hukkunud v\u00f5i vigastada saanud \u00fcle 3000 Ukraina lapse ning ligi 19 500 last on k\u00fc\u00fcditatud Venemaale, kus neid sunniviisiliselt lapsendatakse ja propaganda abil nende sidemeid kodumaaga h\u00e4vitatakse.<\/p>\n

Laste \u00f5iguste kaitse ning nende vastu suunatud f\u00fc\u00fcsilise, vaimse ja seksuaalse v\u00e4givalla l\u00f5petamine nii s\u00f5jaolukorras kui ka rahuajal peab p\u00fcsima meie j\u00f5upingutuste keskmes. Samuti tuleb tagada, et k\u00f5ik lapsed saaksid s\u00f5ltumata oma soost v\u00f5i p\u00e4ritolust v\u00f5rdsed v\u00f5imalused oma tuleviku kujundamiseks. Inim\u00f5igused ei tohi l\u00f5ppeda vanusepiiril.<\/p>\n

Elame ajastul, mil suur osa meie igap\u00e4evaelust toimub digitaalses keskkonnas. Digimaailma p\u00f5imumine f\u00fc\u00fcsilise maailmaga toob paraku kaasa uusi ohte: k\u00fcberkuritegevuse, h\u00fcbriidr\u00fcnnakud, interneti k\u00e4ttesaadavuse piiranguid ja soolist diskrimineerimist, tsensuuri ning j\u00e4rjest kasvava digil\u00f5he.<\/p>\n

Tehnoloogia kiire arengu tingimustes on \u00fclioluline, et meie \u00f5igused ja kohustused kanduksid \u00fcle ka virtuaalmaailma. Selleks peab rahvusvaheline kogukond looma selged ja siduvad normid, mis kaitsevad inim\u00f5igusi ka digitaalses keskkonnas.<\/p>\n

Eesti kui edukas e-riik, kes on \u00fcles ehitanud l\u00e4bipaistva ja turvalise digivalitsemise mudeli, on ideaalne eestk\u00f5neleja inim\u00f5iguste sidumisel digimaailma reeglitega, jagades oma kogemust, v\u00e4\u00e4rtusi ja tehnoloogilist kompetentsi, et kujundada \u00f5iglane, turvaline ja inimkeskne digiruum.<\/p>\n

Vaba ja s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tegutsemis\u00f5igus on maailmas surve all. Kasv\u00f5i oma idanaabri poole vaadates n\u00e4eme, kuhu j\u00f5utakse v\u00e4lja, kui ajakirjanike vastu suunatud r\u00fcnnakud sagenevad, s\u00f5navabadust piiratakse ning s\u00f5ltumatud v\u00e4ljaanded kaovad tasapisi meediaruumist.<\/p>\n

Ajakirjanike kaitse ja v\u00e4ljendusvabaduse tagamine on demokraatia toimimise eeltingimus. Arvamuste mitmekesisuseta j\u00f5uame selleni, et kriitiline m\u00f5tlemine asendub \u00fchesuunalise narratiiviga. Kui erinevad h\u00e4\u00e4led vaibuvad, kaob ka \u00fchiskonna v\u00f5ime pidada sisulist arutelu, k\u00fcsida ebamugavaid k\u00fcsimusi ja hoida v\u00f5imu vastutavana.<\/p>\n

Eesti kui demokraatliku ja s\u00f5navabadust v\u00e4\u00e4rtustava riigi \u00fclesanne on seista nende p\u00f5him\u00f5tete eest nii kodus kui ka rahvusvahelisel tasandil. Teame v\u00e4ga h\u00e4sti, mida t\u00e4hendab elu kinnises ning tsensuuriga \u00fchiskonnas.<\/p>\n

Meie p\u00fchendumus s\u00f5ltumatule ajakirjandusele, usaldusv\u00e4\u00e4rsele teabele ligip\u00e4\u00e4su tagamisele ja ajakirjanike turvalisusele aitab hoida avatust, l\u00e4bipaistvust ja vastutust, v\u00e4\u00e4rtusi, millele tugineb iga eluj\u00f5uline demokraatia. Just sellist meediaruumi p\u00fc\u00fcamegi inim\u00f5iguste n\u00f5ukogus kaitsta.<\/p>\n

Eesti osalemine \u00dcRO Inim\u00f5iguste N\u00f5ukogus ei ole pelgalt diplomaatiline saavutus, see on vastutus. Meie h\u00e4\u00e4lel on kaal ning meie eeskujul on m\u00f5ju. On aeg tuua inim\u00f5igused tagasi maailmapoliitika keskmesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti valiti teisip\u00e4eval \u00dcRO Inim\u00f5iguste N\u00f5ukogu liikmeks, saades toetuse 171 liikmesriigilt. See tunnustus kinnitab Eesti rahvusvahelist mainet riigina,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20645,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[622,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5327,10491,28,29,1131,19,25,1049,2885,23,24,262,22,795,11480,20,5843,96,30],"class_list":{"0":"post-20644","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ajakirjandus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-inimoigused","20":"tag-kuberrunnakud","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-margus-tsahkna","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-soda","27":"tag-sonavabadus","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-ukraina","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uro","33":"tag-uro-inimoiguste-noukogu","34":"tag-uudised","35":"tag-valispoliitika","36":"tag-venemaa","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20644","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20644"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20644\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20645"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20644"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20644"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20644"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}