Iga p\u00e4ev viibib Eesti haiglates patsiente, kelle elu s\u00f5ltub vere\u00fclekandest. Samal ajal n\u00e4itab statistika: inimesi, kes on valmis seda v\u00e4\u00e4rtuslikku ressurssi jagama, j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks. \u00dclemaailmseks doonorip\u00e4evaks, mida t\u00e4histatakse 14. juunil, selgitas \u00abMK-Estonia\u00bb v\u00e4lja, kui ohutu on protseduur, kui sageli tohib verd loovutada ja milliseid doonorlusega seotud m\u00fc\u00fcte inimesed seni usuvad.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 erip\u00e4radest vestlesime P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse osakonna juhataja, doktor Gulara Hanirzajevaga. Teated selle v\u00f5i teise veregrupi puudusest ilmuvad regulaarselt. Gulara Hanirzajeva s\u00f5nul peab keskus k\u00f5ige sagedamini p\u00f6\u00f6rduma reesusnegatiivse veregrupiga inimeste poole.<\/p>\n
Jutt on k\u00f5igi veregruppide \u2014 esimese, teise, kolmanda ja neljanda \u2014 negatiivse reesusfaktoriga doonoritest. Sellise vajaduse p\u00f5hjus on seotud veregruppide jaotumise erip\u00e4radega elanikkonna seas. Reesusnegatiivset veregruppi esineb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt harvemini kui reesuspositiivset: negatiivne reesusfaktor on umbes 17% inimestest. Vastavalt sellele on ka selliste n\u00e4itajatega potentsiaalseid doonoreid palju v\u00e4hem, mist\u00f5ttu tuleb nende gruppide varusid t\u00e4iendada sagedamini.<\/p>\n
\u00abKui haiglatesse satub \u00fcheaegselt mitu reesusnegatiivse grupiga patsienti, eriti massiivsete verejooksude korral, kasvab vajadus verekomponentide j\u00e4rele j\u00e4rsult. Me n\u00e4eme kohe, et varusid hakatakse kiiremini \u00e4ra kasutama, \u2013 m\u00e4rgib verekeskuse doonorluse osakonna juhataja. \u2013 Meie \u00fclesanne on pidevalt hoida piisavat mahtu. Seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rdume reesusnegatiivsete gruppidega doonorite poole sagedamini.\u00bb<\/p>\n
Eriti on vaja inimesi esimese negatiivse veregrupiga, mis on \u00fchtlasi \u2013 null-negatiivne. Statistika kohaselt moodustavad selle kandjad vaid 4% elanikkonnast. Negatiivse reesusfaktoriga O-veregrupi kandjat peetakse universaalseks doonoriks, kuna tema er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid sobivad k\u00f5igile patsientidele. Gulara Hanirzajeva m\u00e4rgib, et see on eriti oluline erakorralistes olukordades. Raskete traumade ja massiivsete verejooksude korral, kui abi on vaja viivitamatult ning t\u00e4iendavateks anal\u00fc\u00fcsideks pole aega, v\u00f5imaldab just selline varu arstidel kiiresti vere\u00fclekandega alustada ja t\u00f5sta patsiendi elu p\u00e4\u00e4stmise v\u00f5imalusi. Ta lisab, et verevaru keskuses kontrollitakse iga p\u00e4ev.<\/p>\n
\u00abN\u00e4iteks null-positiivne ja teine positiivne grupp on laialt levinud. Kuid see ei t\u00e4henda, et neid v\u00f5iks hoida v\u00e4hemas koguses, \u2013 selgitab arst. \u2013 Asi on selles, et selliste veregruppidega patsiente on samuti palju. Seet\u00f5ttu l\u00e4htume me oma normatiividest \u2013 meil on arusaam sellest, millist komponentide mahtu tavaliselt p\u00e4eva jooksul vajatakse, ja sellest l\u00e4htuvalt hindame olukorda.\u00bb<\/p>\n
Kas verel on s\u00e4ilivusaeg? \u00abMuidugi! See on eluskude, mist\u00f5ttu l\u00f5putult seda hoida pole v\u00f5imalik,\u00bb \u2013 vastab Gulara Hanirzajeva. Seet\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tlevad spetsialistid juba loovutamisele j\u00e4rgneval p\u00e4eval kogutud materjali \u00fcmber ja jagavad selle eraldi osadeks.<\/p>\n
\u00abT\u00e4isveri koosneb vedelast osast \u2014 plasmast \u2014 ja vererakkudest: er\u00fctrots\u00fc\u00fctidest, trombots\u00fc\u00fctidest ja leukots\u00fc\u00fctidest. P\u00e4rast t\u00f6\u00f6tlemist need komponendid eraldatakse ja neid hoitakse eraldi,\u00bb selgitab arst. K\u00f5ige pikema s\u00e4ilivusajaga komponendiks peetakse plasmat. P\u00e4rast eraldamist see k\u00fclmutatakse ja seda hoitakse temperatuuril miinus 25 kraadi. Sellistes tingimustes ei kaota see oma omadusi kolme aasta jooksul. Er\u00fctrots\u00fc\u00fcte s\u00e4ilitatakse oluliselt v\u00e4hem. Nendest valmistatakse er\u00fctrots\u00fc\u00fctide massi, mida saab kuni 35 p\u00e4eva hoida k\u00fclmkapis temperatuuril +2 kuni +6 kraadi. K\u00f5ige l\u00fchem s\u00e4ilivusaeg on trombots\u00fc\u00fctidel \u2014 k\u00f5igest seitse p\u00e4eva.<\/p>\n
\u00abNeid hoitakse toatemperatuuril, kuna trombots\u00fc\u00fcdid, piltlikult \u00f6eldes, armastavad soojust,\u00bb m\u00e4rgib Gulara Hanirzajeva.<\/p>\n
720 elustavat milliliitrit Lisaks t\u00e4isverele saavad doonorid loovutada ka plasmat \u2013 vedelikku, milles vererakud liiguvad. Plasma koosneb peamiselt veest, valkudest ja h\u00fc\u00fcbimisainetest. T\u00e4nu viimastele t\u00e4idab see koos trombots\u00fc\u00fctidega olulist funktsiooni \u2013 soodustab kahjustatud veresoonte paranemist ja verejooksude peatamist. Plasmat kasutatakse vereh\u00fc\u00fcbivush\u00e4irete, ulatuslike p\u00f5letuste ja mitmete teiste raskete seisundite korral. Selle vedeliku kogumiseks kasutatakse plasmaforeesi meetodit. Plasma eraldatakse doonori verest spetsiaalses aparaadis \u2014 separaatoris.<\/p>\n
Aparaat on varustatud suletud \u00fchekordse plastmassist s\u00fcsteemiga, mis \u00fchendatakse n\u00f5ela abil doonori veeniga. Vere h\u00fc\u00fcbimise v\u00e4ltimiseks kasutatakse aparaadi s\u00fcsteemis v\u00e4ikeses koguses antikoagulanti. Separaatoris eraldatud plasma kogutakse steriilsesse kotti, \u00fclej\u00e4\u00e4nud verekomponendid aga tagastatakse doonorile. \u00dche korraga saab koguda umbes 700 ml plasmat, samas kui selle saamiseks samasuguses koguses t\u00e4isverest oleks vaja mitut doonorit! Nagu r\u00e4\u00e4gib Gulara Hanirzajeva, p\u00e4rast kogumist plasma k\u00fclmutatakse. Sellisel kujul v\u00f5ib see s\u00e4ilida kuni kolm aastat \u2014 oluliselt kauem kui er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid v\u00f5i trombots\u00fc\u00fcdid. Doonorluse kontekstis on plasmal veel \u00fcks oluline eelis \u2013 seda saab loovutada sagedamini kui t\u00e4isverd.<\/p>\n
N\u00e4iteks kahe t\u00e4isvere loovutamise vahele peab j\u00e4\u00e4ma v\u00e4hemalt kaks kuud. Mehed v\u00f5ivad t\u00e4isverd loovutada maksimaalselt kuus korda aastas, naised \u2014 mitte rohkem kui neli korda.<\/p>\n
\u00abPlasmaforeesi protseduuride vaheline intervall on kaks n\u00e4dalat, sest k\u00f5ik teised komponendid tagastatakse organismi tagasi, plasma ise aga taastub oluliselt kiiremini kui vererakud,\u00bb selgitab Hanirzajeva.<\/p>\n
Lisaks on plasma ka v\u00e4\u00e4rtuslik tooraine.<\/p>\n
\u00abFraktsioneerimise meetodil ehk eraldi osadeks jagamise abil toodetakse plasmast spetsialiseeritud farmaatsiaettev\u00f5tetes erinevaid ravimeid, \u2013 m\u00e4rgib doonorluse osakonna juhataja. \u2013 N\u00e4iteks saadakse sellest immunoglobuliine ja teisi ravimeid, mida kasutatakse immuun-, infektsioon- ja muude haiguste puhul.\u00bb<\/p>\n
Aga kas see pole ohtlik? \u00dcks levinumaid hirme on seotud protseduuri ohutusega. Kuid nagu r\u00f5hutab Gulara Hanirzajeva, p\u00f6\u00f6ratakse verekeskustes doonorite tervise kaitsmisele erilist t\u00e4helepanu. Spetsialistid viivad l\u00e4bi mitu kontrollietappi. Seejuures l\u00e4htuvad nad kahest p\u00f5hiprintsiibist: protseduur ei tohi tekitada riske ei doonorile ega tulevasele retsipiendile. K\u00f5igepealt l\u00e4bib tulevane doonor registreerimise ja t\u00e4idab p\u00f5hjaliku k\u00fcsimustiku, misj\u00e4rel ootab teda meditsiiniline l\u00e4bivaatus.<\/p>\n
Hanirzajeva s\u00f5nul uuritakse tervisekontrolli ajal hoolikalt andmeid inimese tervisliku seisundi kohta: v\u00f5etakse arvesse p\u00f5etud ja k\u00e4esolevaid haigusi, tarvitavaid ravimeid ja muid asjaolusid, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada vere loovutamise v\u00f5imalust. Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse infektsiooniriskidele. Muuhulgas t\u00e4psustatakse, kas inimene on k\u00fclastanud riike, kus on levinud sellised haigused nagu malaaria, L\u00e4\u00e4ne-Niiluse viirus ja teised.<\/p>\n
\u00abKuna sellised infektsioonid levivad maailmas j\u00e4tkuvalt, on sellel infol suur t\u00e4htsus,\u00bb m\u00e4rgib Gulara Hanirzajeva. Iga kord m\u00f5\u00f5detakse doonoril kindlasti hemoglobiinitaset. See peab olema normi piires: meestel \u2014 135 kuni 180 grammi liitri kohta, naistel \u2014 125 kuni 165 grammi liitri kohta. Protseduuri k\u00e4igus v\u00f5etakse doonorilt 450 milliliitrit t\u00e4isverd. Esmapilgul v\u00f5ib see arv tunduda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Kuid nagu selgitab Gulara Hanirzajeva, on jutt vaid 10\u201313%-st organismi \u00fcldisest veremahust. Tervele inimesele see ohtu ei kujuta. Seej\u00e4rel l\u00e4bib iga vereproov kohustusliku laboratoorse uuringu B-hepatiidi, C-hepatiidi, s\u00fc\u00fcfilise ja HIV suhtes. Spetsialisti s\u00f5nul kasutatakse vere\u00fclekandeks ainult neid verekomponente, mis on edukalt l\u00e4binud k\u00f5ik vajalikud kontrollietapid.<\/p>\n
\u00abLoovutan verd ja ei v\u00f5ta kaalust alla!\u00bb <\/p>\n
Aastatepikkuse t\u00f6\u00f6 jooksul on Gulara Hanirzajeval tulla ette mitmesuguseid doonorlusega seotud m\u00fc\u00fcte. \u00dcks levinumaid on seotud kartusega, et regulaarne vere loovutamine v\u00f5ib organismi n\u00f5rgestada v\u00f5i tervisele negatiivselt m\u00f5juda. Spetsialist kinnitab, et sellistel hirmudel pole alust. Organism taastab kaotatud veremahu j\u00e4rk-j\u00e4rgult ning seej\u00e4rel taastab ka selle rakurakenduse. \u00abVeredoonorlus on ohutu protsess ja terve inimene v\u00f5ib verd loovutada regulaarselt, j\u00e4rgides kehtestatud intervalle,\u00bb r\u00f5hutab ta. Esineb ka kurioossemaid eksiarvamusi. N\u00e4iteks arvavad m\u00f5ned, et p\u00e4rast vere loovutamist saab kiiresti kaalust alla v\u00f5tta peaaegu pool kilo.<\/p>\n
\u00abOli \u00fcks doonor, kes tegi nalja: \u00abMa loovutan regulaarselt verd, aga miks kaal j\u00e4\u00e4b samaks?\u00bb Sellisele efektile siiski loota ei tasu,\u00bb meenutab naeratades Gulara Hanirzajeva.<\/p>\n
Doonori portree Gulara Hanirzajeva s\u00f5nul on verd loovutavate inimeste seas mehi ja naisi \u2013 umbes v\u00f5rdselt, ning m\u00e4rgatavaid muutusi selles suhtes pole viimastel aastatel toimunud. Palju rohkem teeb spetsialistidele muret teine tendents \u2014 noorte doonorite arvu kahanemine. Eriti m\u00e4rgatav on see vanuser\u00fchmas 18 kuni 25 eluaastat. P\u00f5hjus on siiski seotud mitte niiv\u00f5rd noorte suhtumisega doonorlusse, kuiv\u00f5rd demograafiliste protsessidega.<\/p>\n
\u00abKui v\u00f5rrelda s\u00fcndimust Eestis 40 aastat tagasi ja 20 aastat tagasi, on vahe v\u00e4ga oluline \u2014 poolteist kuni kaks korda. S\u00fcndimus langeb, seet\u00f5ttu v\u00e4heneb 18 aasta p\u00e4rast ka noorte arv ning koos sellega kahaneb potentsiaalsete doonorite hulk,\u00bb selgitab Gulara Hanirzajeva.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul moodustavad praegu kogukonna aluse t\u00f6\u00f6ealised inimesed \u2014 umbes 30 kuni 45 eluaastat. \u00abKui r\u00e4\u00e4kida vanusepiirangutest, siis verd saab loovutada alates 18. eluaastast. Kui inimene on juba saanud p\u00fcsidoonoriks, siis v\u00f5ib j\u00e4tkata selle tegemist kuni 65. eluaastani,\u00bb \u00fctleb Hanirzajeva.<\/p>\n
Ta t\u00e4psustab, et vanus ise ei m\u00f5juta vere v\u00e4\u00e4rtust patsiendi jaoks. Vererakud uuenevad ja taastuvad pidevalt, mist\u00f5ttu vanemaealise terve doonori veri on sama oluline ja n\u00f5utud kui noorema inimese veri.<\/p>\n
Au ja kuulsus Erinevalt m\u00f5nest riigist Eestis verd loovutavatele vabatahtlikele ei maksta \u2013 see on tasuta tegevus. Gulara Hanirzajeva s\u00f5nul saavad doonorid t\u00e4nut\u00e4heks v\u00e4ikeseid meeneid kingituseks. N\u00e4iteks \u0161okolaadi, kruusi ja muud sarnast.<\/p>\n
Ta jagab oma t\u00e4helepanekuid: vaatamata materiaalse ergutuse puudumisele on enamiku verd loovutavate inimeste peamine stiimul \u2013 soov toetada neid, kes vajavad seda eluliselt t\u00e4htsat bioloogilist materjali. Seejuures on tasuta p\u00f5him\u00f5ttel mitte ainult eetiline, vaid ka praktiline t\u00e4hendus.<\/p>\n
\u00abKui inimene ei saa vere loovutamise eest raha, pole tal p\u00f5hjust varjata teavet oma tervise v\u00f5i v\u00f5imalike infektsioonidega nakatumise riskide kohta,\u00bb selgitab Gulara Hanirzajeva.<\/p>\n
Ta lisab: \u00abDoonorid \u2014 need on erilised inimesed. Heatahtlikud, vastutustundlikud ja positiivselt meelestatud \u2013 ning nad k\u00f5ik tahavad siiralt teisi aidata. Meil on v\u00e4ga meeldiv seda n\u00e4ha\u00bb.<\/p>\n
Gulara Hanirzajeva on veendunud, et doonorlus p\u00f5hineb lihtsal vastastikuse abi p\u00f5him\u00f5ttel, mis toimib s\u00f5ltumata vanusest, elukutsest v\u00f5i eluasjaoludest. \u00abVeri \u2014 on unikaalne ja asendamatu ressurss, \u2013 \u00fctleb ta. \u2013 Keegi ei saa ette teada, kas tal l\u00e4heb kunagi vaja vere\u00fclekannet. Ainult teisi t\u00e4na aidates saame loota sellele, et homme jagub doonorverd nii meile endile kui ka meie l\u00e4hedastele.\u00bb<\/p>\n
KOMMENTAAR<\/p>\n
Dmitri Proskurin, staa\u017eikas doonor, loovutanud verd 55 korda<\/p>\n
Verd loovutama hakkasin 2002 uris. Sel ajal t\u00f6\u00f6tasin pangas ja meie juures k\u00e4is regulaarselt verekeskuse v\u00e4ljas\u00f5idubrigaad. Otsustasin proovida verd loovutada. P\u00e4rast sai sellest harjumusp\u00e4rane asi: brigaad k\u00e4is kord kahe kuu jooksul ning me kolleegidega loovutasime regulaarselt verd. Kui pangast lahkusin, hakkasin iseseisvalt doonorikeskust k\u00fclastama. Seal pakuti mulle proovida afereesi \u2014 plasma loovutamist. Protseduur v\u00f5tab aega umbes tund. P\u00e4rast vere loovutamist pole ma kunagi tundnud enesetunde halvenemist v\u00f5i pearinglust. Protseduuri p\u00e4eval soovitatakse v\u00e4ltida rasket f\u00fc\u00fcsilist koormust, kuid muus osas mingeid erilisi piiranguid pole. V\u00f5ib istuda rooli, t\u00f6\u00f6tada ja tegeleda tavap\u00e4raste asjadega. Nii et neile, kes alles m\u00f5tlevad doonorlusele, soovitaksin ma mitte karta. See \u2013 ei ole hirmus ja reeglina tervisele kuidagi ei m\u00f5ju. Vere v\u00f5tmine ei v\u00f5ta palju aega \u2013 umbes pool tundi. Protseduuriks ma kuidagi eriliselt ei valmistu, l\u00e4htun oma enesetundest. Kui olen h\u00e4sti v\u00e4lja maganud, normaalselt s\u00f6\u00f6nud ja tunnen end tervena, t\u00e4hendab see, et v\u00f5ib minna. Doonorluse eest ei maksta, kuid alati saab valida m\u00e4lestuseks v\u00e4ikese meene \u2014 prillid, koti, veepudeli v\u00f5i midagi muud. Ja on meeldiv, kui kohtad inimest samasuguse doonoris\u00fcmboolikaga. Meil on isegi oma h\u00fc\u00fcdlause \u2014 Veri good (eestikeelsest s\u00f5nast veri \u2014 ja ingliskeelsest s\u00f5nast good \u2014 \u00abhea\u00bb \u2014 toim. m\u00e4rkus). Alati m\u00e4rkad selliseid inimesi ja m\u00f5istad, et me teeme \u00fchist asja. Lisaks tehakse plasmadoonoritele p\u00e4rast igat k\u00fcmnendat afereesiprotseduuri laiendatud vereanal\u00fc\u00fcs paljude n\u00e4itajate osas ning seej\u00e4rel annab arst oma otsuse. See v\u00f5imaldab t\u00e4iendavalt j\u00e4lgida tervislikku seisundit. Kuid peamine motivatsioon \u2014 v\u00f5imalus kasu tuua, doonorlus aitab reaalselt elusid p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n
TEADMISEKS<\/p>\n
Kuidas \u00f5igesti valmistuda vere loovutamiseks ja mida teha p\u00e4rast protseduuri?<\/p>\n
Valige p\u00e4ev, mil tunnete end h\u00e4sti, olete v\u00e4lja maganud ja normaalselt s\u00f6\u00f6nud. Visiit verekeskusesse v\u00f5tab tavaliselt umbes 45\u201350 minutit, mist\u00f5ttu on soovitatav selleks eelnevalt rahulik aeg planeerida. P\u00e4rast vere loovutamist tuleb juua rohkem vedelikku. Eriti oluline on seda reeglit j\u00e4rgida sooja ilmaga. Protseduuri p\u00e4eval on parem loobuda intensiivsest f\u00fc\u00fcsilisest koormusest, treeningutest ja anda organismile v\u00f5imalus puhata. Juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval saab naasta oma tavap\u00e4rase elur\u00fctmi juurde.<\/p>\n
MEIE TEATMIK<\/p>\n
Traditsiooniliselt nimetatakse veregruppe esimeseks, teiseks, kolmandaks ja neljandaks. Rahvusvahelises ABO-s\u00fcsteemis vastavad neile j\u00e4rgmised t\u00e4histused: esimene grupp \u2014 O, teine \u2014 A, kolmas \u2014 B, neljas \u2014 AB. Seet\u00f5ttu vastab n\u00e4iteks esimene negatiivne veregrupp t\u00e4histusele O Rh\u2212, neljas positiivne aga \u2014 AB Rh+, kus Rh \u2013 on reesusfaktor.<\/p>\n
OLULINE!<\/p>\n
Millised \u00f5igused on doonoril? Eesti seadusandluse kohaselt on doonoril \u00f5igus saada \u00fcldist teavet doonorvere kogumise, s\u00e4ilitamise ja kasutamise kohta, samuti teada saada v\u00f5imalike riskide kohta, mis on seotud selle loovutamisega. Lisaks v\u00f5ib inimene protseduurist loobuda mis tahes etapis omaenda soovil. Doonoril on samuti \u00f5igus saada teavet oma tervisliku seisundi, tehtud anal\u00fc\u00fcside tulemuste kohta ja selle kohta, kas tema veri tunnistati meditsiiniliseks kasutamiseks k\u00f5lblikuks. Seadus n\u00e4eb ette ka \u00f5iguse vaba aja saamiseks vere loovutamiseks, mida t\u00f6\u00f6andja on kohustatud v\u00f5imaldama.<\/p>\n
KUHU MINNA?<\/p>\n
Kus saab verd loovutada? Tallinnas on p\u00fcsivad punktid ja v\u00e4ljas\u00f5idudoonoribrigaadid, infot mille kohta saab teada verekeskustest.<\/p>\n
Tallinn P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus<\/p>\n
P\u00f5hja-Tallinn<\/p>\n
Aadress: \u00c4dala 2<\/p>\n
Telefon: 617 3002<\/p>\n
Registratuur: 617 3001<\/p>\n
E-post: verekeskus@regionaalhaigla.ee<\/p>\n
T\u00f6\u00f6aeg: esmasp\u00e4ev ja reede, 8:00-16:00 teisip\u00e4ev \u2013 neljap\u00e4ev, 11:00-19:00<\/p>\n
\u00dclemiste<\/p>\n
Aadress: Valukoja 7, 1. korrus<\/p>\n
Registratuur: 664 0470 E-post: verekeskus@regionaalhaigla.ee T\u00f6\u00f6aeg: esmasp\u00e4ev, kolmap\u00e4ev ja reede, 9:00\u201317:00 teisip\u00e4ev ja neljap\u00e4ev, 10:00\u201318:00<\/p>\n
Teised linnad Tartu \u00dclikooli Kliinikumi verekeskus Aadress: L. Puusepa 8, B-korpus, Tartu Telefon: 731 9362 E-post: edoonor@kliinikum.ee T\u00f6\u00f6aeg: esmasp\u00e4ev \u2013 kolmap\u00e4ev, 8:00\u201317:00 neljap\u00e4ev, 8:00\u201318:00 reede, 8:00\u201315:30 P\u00e4rnu Haigla verekeskus Aadress: Metsa 1, P\u00e4rnu Telefon: 447 3263 E-post: verekeskus@ph.ee T\u00f6\u00f6aeg: esmasp\u00e4ev, kolmap\u00e4ev, reede, 8:00\u201313:00 teisip\u00e4ev, neljap\u00e4ev, 13:00\u201317:00 Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus Aadress: Ravi 10D, Kohtla-J\u00e4rve Telefon: 331 1296 E-post: vereteenistus@ivkh.ee T\u00f6\u00f6aeg: esmasp\u00e4ev, 8:00-17:30 teisip\u00e4ev \u2013 neljap\u00e4ev, 8:00-15:30 reede, 8:00-11:00 Aja broneerimine: Registreeruda vere loovutamisele ja eelnevalt t\u00e4ita k\u00fcsimustiku saab e-Doonor portaali kaudu. Praegu on see k\u00e4ttesaadav P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu \u00dclikooli Kliinikumi doonoritele. https:\/\/edoonor.ee\/book-donation<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iga p\u00e4ev viibib Eesti haiglates patsiente, kelle elu s\u00f5ltub vere\u00fclekandest. Samal ajal n\u00e4itab statistika: inimesi, kes on valmis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":206627,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,84601,37,33,35,84602,34,36,31,32,84603,21,28,29,19,3779,25,23,24,22,20,37380,30],"class_list":["post-206626","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-doonor","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eluskude","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gulara-hanirzajeva","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pohja-eesti-regionaalhaigla","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-veri","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116766400107404889","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206626","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206626"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206626\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/206627"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206626"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206626"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206626"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}