{"id":206666,"date":"2026-06-17T17:25:27","date_gmt":"2026-06-17T17:25:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/206666\/"},"modified":"2026-06-17T17:25:27","modified_gmt":"2026-06-17T17:25:27","slug":"sutt-eesti-esimene-eelistus-on-ets-2-tuhistada-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/206666\/","title":{"rendered":"Sutt: Eesti esimene eelistus on ETS 2 t\u00fchistada | Majandus"},"content":{"rendered":"

Eesti esimene eelistus on, et Euroopa Liidu uus s\u00fcsinikuheitme kvootide s\u00fcsteem ETS 2 \u00fcldse t\u00fchistataks; praegu aga tuleb vaeva n\u00e4ha pigem selle nimel, et saavutada ETS 2 rakendamise veelkordne edasil\u00fckkamine, millele Eesti pole siiani piisavat toetust leidnud, \u00fctles ERR-ile energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond).<\/p>\n

Eesti esimene eelistus on ETS 2 t\u00fchistada, teine eelistus on seda edasi l\u00fckata ning esimene samm teisest eelistusest on saavutatud, kui ETS 2 rakendamine l\u00fckati 2027. aasta algusest 2028. aasta algusesse, \u00fctles Sutt.<\/p>\n

“Miks me oleme kriitilised, on lihtne t\u00f5siasi, et meie hinnangul ETS 2 sellisel kujul ei ole k\u00f5ige efektiivse t\u00f6\u00f6riist, kuidas transpordisektori v\u00f5i kaugk\u00fcttesektori heidet v\u00e4hendada. Nii see hetkeseis praegu on,” lausus Sutt.<\/p>\n

Suti erakonnakaaslane, peaminister Kristen Michal \u00fctles teisip\u00e4eval<\/a> Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister” samuti, et ta toetab Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi ehk ETS 2 rakendamise edasil\u00fckkamist ja seej\u00e4rel t\u00fchistamist.<\/p>\n

“Seda tuleks edasi l\u00fckata ja \u00e4ra t\u00fchistada, sest b\u00fcrokraatia, mis ETS 2-ga tuleb, on liiga suur,” \u00fctles ta.<\/p>\n

“Minu pingutus ja eesm\u00e4rk, ja ma arvan, et ka nendel, kes on j\u00e4rgmises valitsuses, peab olema selles, et see l\u00fckatakse 2028. aastast edasi ja v\u00e4hemalt sellisel kujul seda ei tule, t\u00fchistatakse. Selle nimel tuleb t\u00f6\u00f6d teha. Ma saan aru, et hoiak on, et hakkame seda vaikselt \u00fcle v\u00f5tma, aga mina \u00fctlen, et me oleme selle edasil\u00fckkamise juba saavutanud ja tuleb veel edasi l\u00fckata v\u00f5i \u00e4ra j\u00e4tta, sest sellisel kujul on see liiga suure b\u00fcrokraatia ja kuluga \u00fchiskonnale,” lisas Michal.<\/p>\n

K\u00fcsimusele, kui reaalne see on, et Eesti saavutab veelkordse ETS 2 rakendamise edasil\u00fckkamise, vastas Sutt, et see s\u00f5ltub sellest, mis juhtub t\u00e4nase ja 2028. aasta vahel.<\/p>\n

“Seda ei saa kindlasti v\u00e4listada, et uuesti \u00fcle vaadatakse. Me teame ju, et 15. juulil esitab Euroopa Komisjon ettepanekud ETS 1 reformiks. Kas on v\u00f5imalik, et ETS 2 avatakse koos ETS 1-ga, see t\u00f5en\u00e4osus ei ole kindlasti null. See s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, mis juhtub \u00fcmberringi ja me oleme seda ettepanekut ka Eesti poolt kogu aeg soovinud, et neid kahte s\u00fcsteemi vaadatakse koos,” lausus Sutt.<\/p>\n

Viimati peetud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ETS 2 \u00fcle, mis l\u00f5ppesid kokkuleppega kvoodihind tugevama kontrolli alla v\u00f5tta, aga n\u00e4itasid, et praegu Eestil piisavalt liitlasi pole, et ETS 2 rakendumine veel edasi l\u00fckata, nentis ta.<\/p>\n

“Praegu on neid riike, kes t\u00e4iendavat edasil\u00fckkamist n\u00e4evad, v\u00e4hem, kui oleks vaja selleks, et t\u00e4iendavalt edasi l\u00fckata,” \u00fctles Sutt, kelle s\u00f5nul avaldas liitlaste leidmisel m\u00f5ju ka see, et Hormuzi v\u00e4ina kriisi m\u00f5ju k\u00fctusehindadele j\u00e4i oodatust v\u00e4iksemaks.<\/p>\n

Eesti pole samas siiani vastavat direktiivi \u00fcle v\u00f5tnud, mis n\u00e4iteks transpordik\u00fctuste \u00fchingu s\u00f5nul v\u00f5ib kahjustada Eesti ettev\u00f5tete v\u00f5imalusi kvoote odavamalt soetada.<\/p>\n

Suti s\u00f5nul pole Eesti direktiivi \u00fcle v\u00f5tnud seet\u00f5ttu, et ETS 2 muudatused olid alles arutlusel.<\/p>\n

“See v\u00e4ide, et mingeid tehnilisi ettevalmistusi ei ole tehtud, ei ole korrektne, sest (kliima)ministeeriumis me oleme paralleelselt vaadanud ka seda, et kui kui see direktiiv kehtib, siis millised on tehnilised lahendused selle \u00fclev\u00f5tmiseks. Ja seal on meil teine kriitika selle direktiivi suhtes \u2013 aruandluskohustus on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i v\u00e4ga koormav,” lausus Sutt.<\/p>\n

“Aga see k\u00f5ik eeldab n\u00fc\u00fcd otsust, kuidas me edasi liigume ja praegune seis on nii, et me kindlasti seda valitsuskabinetis arutame ja siis lepime juba kokku, et mis on j\u00e4rgmised tegevused,” lisas ta.<\/p>\n

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide valitsusi esindavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad saavutasid eelmisel n\u00e4dalal kokkuleppe<\/a>, mis peaks uues s\u00fcsinikuheitme kvootidega kauplemise s\u00fcsteemis ETS 2 hoidma kvoodihinna tugevama kontrolli all, et see ei t\u00f5staks nii palju tarbijate kulusid.<\/p>\n

L\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad leppisid kokku, et kui lubade hind ETS 2-s \u00fcletab 45 eurot CO2 tonni kohta, siis lastakse stabiilsusreservist turule t\u00e4iendavalt 40 miljoni tonni mahus kvoote pakkumise reguleerimiseks. Seda on kaks korda rohkem kui varasemas plaanis.<\/p>\n

Euroopa Liidu teine \u200b\u200bheitkogustega kauplemise s\u00fcsteem (ETS 2) kehtestab alates 2028. aastast hinna k\u00fctte- ja transpordik\u00fctuste tekitatud CO2-le, et soodustada \u00fcleminekut elektritranspordile ja puhtamatele hoonete k\u00fcttes\u00fcsteemidele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti esimene eelistus on, et Euroopa Liidu uus s\u00fcsinikuheitme kvootide s\u00fcsteem ETS 2 \u00fcldse t\u00fchistataks; praegu aga tuleb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":206667,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[2338,26,27,37,33,35,34,36,14745,31,32,21,54543,646,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-206666","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andres-sutt","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets-2","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heitkoguste-kauplemise-susteem","tag-kristen-michal","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116766620118068348","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206666","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206666"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206666\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/206667"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206666"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206666"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206666"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}