Viimastel kuudel on tulnud erinevaid s\u00f5numeid sellest, et Ameerika \u00dchendriigid on oma s\u00f5jalist kohalolekut Euroopas oluliselt v\u00e4hendamas. Aaviksoo s\u00f5nul ei saa sellest tulenevalt otseselt \u00f6elda, et Ameerika \u00dchendriigid on oma Euroopa liitlasi h\u00fclgamas.<\/p>\n
“Ma ei s\u00f5nastaks seda niimoodi. Ma arvan, et k\u00f5ik, kes on viimaste aastak\u00fcmnete arenguid j\u00e4lginud, on aru saanud, et Pax Americana, nii, nagu ta p\u00e4rast Teist ilmas\u00f5da s\u00fcndis, on objektiivselt otsa saanud. Ameerika \u00dchendriikidel ei ole ei poliitilist, majanduslikku ega s\u00f5jalist j\u00f5udu tagada seda maailmakorda, mis p\u00e4rast Teist ilmas\u00f5da s\u00fcndis,” \u00fctles Aaviksoo.<\/p>\n
“Kes ei saanud sellest aru siis, kui viimane lennuk lahkus Kabuli lennuv\u00e4ljalt ja ameeriklased t\u00f5mbusid v\u00e4lja oma 20-aastasest j\u00f5upingutusest eksportida liberaalset demokraatiat, siis see oli v\u00e4hemasti see hetk, kus me pidime aru saama, et maailmas on erinevaid lahendusi,” lisas ta.<\/p>\n
“On liberaalne l\u00e4\u00e4ne demokraatia, aga on ka Hiina, kellel on oma tee. On Venemaa, kes p\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole n\u00e4inud oma tulevikku liberaalse demokraatia raamides. On India, kes ilmselgelt liigub oma enam kui miljardi inimesega oma rada pidi. On v\u00e4ga raske ette kujutada, et liberaalne demokraatia l\u00e4hik\u00fcmnenditel v\u00f5idaks Aafrikas, aga varsti on seal enam kui poolteist miljardit inimest. Nii et me peame selles multipolaarses maailmas toime tulema,” r\u00e4\u00e4kis Aaviksoo.<\/p>\n
Aaviksoo s\u00f5nul ei ole Euroopal m\u00f5tet ameeriklastele midagi ette heita, pigem tuleb aru saada, et vastutus Euroopa arengu eest on palju rohkem Euroopa riikide \u00f5lgadel kui varem.<\/p>\n
“Me peame oskama hakkama saada oma liitlastega, ka n\u00e4iteks T\u00fcrgiga, kelle seisukohad on paljuski erinevad, aga eelseisval NATO tippkohtumisel, ma usun, leitakse m\u00f5istlik tasakaal Euroopa, Ameerika, brittide ja T\u00fcrgi vahel. Usun, et saame sealt positiivse s\u00f5numi,” s\u00f5nas Aaviksoo.<\/p>\n
“\u00dchel v\u00f5i teisel moel tuleb meil Venemaaga suhtlema asuda”<\/p>\n
Aaviksoo hinnangul on vaja kainelt suhtuda ka Venemaasse. “Me ei korralda kunagi v\u00f5iduparaadi Punasel v\u00e4ljakul. Meil ei ole m\u00f5tet ka retooriliselt hakata Venemaad kuidagi t\u00fckeldama. Me peame temaga toime tulema sellisel moel, nagu ta on, elimineerima v\u00f5i minimeerima temast tulenevad riskid,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“Me peame targasti talitama ka Hiina suhtes, sest ettekujutus, et Hiina ei kasuta oma majanduslikku v\u00f5imu ja monopoli kriitiliste mineraalide \u00fcle meie huvide vastaselt, on ekslik,” lisas Aaviksoo.<\/p>\n
Aaviksoo s\u00f5nul tuleb v\u00f5tta nii Venemaad kui ka Hiinat realistlikult. “Aga samuti me ei peaks seadma eesm\u00e4rgiks nende teise usku p\u00f6\u00f6ramist, r\u00e4\u00e4kimata nende \u00fcle v\u00f5idu saavutamisest. Multipolaarses maailmas tuleb l\u00e4heneda oma v\u00e4\u00e4rtustele veidi teistmoodi. Need on meie v\u00e4\u00e4rtused, mille eest me seisame, aga me ei saa kuidagi arvata, et k\u00f5ik teised \u00fcle maailma peaksid need tingimata omaks v\u00f5tma v\u00f5i et me peaksime neid relvaj\u00f5ul v\u00f5i kuidagi teisiti eksportima hakkama,” lausus Aaviksoo.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides nii Alar Karise kui ka Alexander Stubbi \u00fcleskutsetele avada Venemaaga suhtluskanalid, \u00fctles Aaviksoo, et sellest ei ole p\u00e4\u00e4su.<\/p>\n
“Ilmselt liiguvad asjad positiivses suunas selles m\u00f5ttes, et Ukraina suver\u00e4\u00e4nsus ja tema v\u00f5itlus l\u00f5ppevad positiivselt. Millal ta saavutab kontrolli k\u00f5ikide oma territooriumide \u00fcle, on palju keerulisem k\u00fcsimus. T\u00f5en\u00e4oliselt kuum s\u00f5da l\u00f5ppeb siiski l\u00e4hiajal, ma ei pea silmas k\u00fcll n\u00e4dalaid ega kuid, pigem aasta perspektiivi. Mis saab Venemaast edasi, keegi ei tea, aga mis valikud meil Venemaaga on, kui me ei r\u00e4\u00e4gi ja kui me n\u00e4eme ainsat suhtlemisviisi l\u00e4bi relvade, siis see ilmselt ei ole tuleviku lahendus. \u00dchel v\u00f5i teisel moel tuleb meil Venemaaga suhtlema asuda. Meil tuleb seda teha loomulikult l\u00e4htudes oma huvidest, soovitavalt ka omada vastavat j\u00f5u\u00f5lga nii s\u00f5jalises, majanduslikus kui ka poliitilises ja ideoloogilises m\u00f5ttes. Nii et selles m\u00f5ttes ma arvan, et m\u00f5te l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste vajalikkusest ja nende m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatusest on p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5ige. Etteheited Kremli ukse taga kraapimisest on lihtsalt lapsikud. Aga millal ja kuidas seda teha, seda on t\u00e4na vara \u00f6elda. Aga teha seda tuleb ja \u00fchel hetkel me selleni j\u00f5uame,” r\u00e4\u00e4kis Aaviksoo.<\/p>\n
“Oleme v\u00e4lispoliitikas liiga k\u00e4remeelsed”<\/p>\n
Aaviksoo hindas, et Eesti on julgeoleku- ja kaitsepoliitikas v\u00f5tnud p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5ige hoiaku. “Meie eksistentsiaalne risk on meie idanaaber etten\u00e4htavas tulevikus, mitte ainult t\u00e4na. Me peame selleks valmistuma. Ma ei tahaks \u00f6elda, et \u00fckski hind ei ole liiga k\u00f5rge, aga kindlasti see viis protsenti, mis me t\u00e4na eraldame, on minu arvates p\u00f5hjendatud,” \u00fctles Aaviksoo.<\/p>\n
“V\u00e4ljendaksin oma kriitikat selles suhtes, et me oleme v\u00f5ib-olla liiga k\u00e4remeelsed ja s\u00f5nades v\u00e4ljendame seisukohti, mida ei ole vaja nii k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega \u00f6elda. Pigem teha seda vaikselt ja tegudes, natuke rohkem Soome moodi kui siis k\u00e4remeelsete poliitikute moodi, kes ronivad igale platvormile ja lehvitavad k\u00f5iki lippe. Ma ei arva, et v\u00e4lisminister peaks olema kuidagi isiklikult ja eraldi puudutatud. Ma arvan, et neid, kes on retoorikas teinud v\u00f5ib-olla rohkem kui praktilise poole pealt, on ka teisi,” kommenteeris Aaviksoo.<\/p>\n
“Ja teiseks, \u00f5ppigem ka nendelt riikidelt, kellel on Venemaaga enam kui 1000-aastane kogemus. Heita T\u00fcrgile ette tema k\u00e4itumist ja arvata, et T\u00fcrgi alahindab Venemaad, on minu meelest lihtsalt ajalooliselt asjatundmatu. Sama puudutab ka Saksamaad ja Prantsusmaad ja teisi meie NATO liitlasi. K\u00f5ikidel nendel on oma kogemus ja omad p\u00f5hjused. Mul on hea meel, et nad on viimastel aastatel v\u00f5tnud ikkagi ka selge arusaamise, et Venemaa on t\u00e4na t\u00e4pselt niisugune, nagu ta on, ja \u00fchiselt tegudega ja v\u00e4hem s\u00f5nadega lahendame ka selle julgeolekuprobleemi,” lausus Aaviksoo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel kuudel on tulnud erinevaid s\u00f5numeid sellest, et Ameerika \u00dchendriigid on oma s\u00f5jalist kohalolekut Euroopas oluliselt v\u00e4hendamas. Aaviksoo…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":206690,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,133,498,4625,28,29,9814,95,19,25,23,24,22,20,96,1926,30,92,93,94],"class_list":["post-206689","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaak-aaviksoo","tag-julgeolek","tag-kaitsevoime","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liitlased","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-venemaa-ukraina-soda","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116766785150109186","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206689","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206689"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206689\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/206690"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206689"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206689"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206689"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}