Vabaabielu ja t\u00f6\u00f6tavad emad on t\u00e4nap\u00e4eva Euroopas muutunud tavap\u00e4raseks. Kuid kas suhtumist sellistesse pereelu valikutesse m\u00f5jutab ka inimese haridustase? V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et kuigi mitmed uued peremudelid on \u00fchiskonnas laialt omaks v\u00f5etud, m\u00e4ngib haridus j\u00e4tkuvalt rolli n\u00e4iteks suhtumises v\u00e4ikelaste vanemate lahutusse ja emade varajasse t\u00f6\u00f6le naasmisse.<\/p>\n
Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udis Soome ja \u00dchendkuningriigi \u00fclikoolide teadlaste rahvusvaheline uurimisr\u00fchm, kuhu kuulus ka Tallinna \u00dclikooli k\u00fclalisteadur Katrin Schwanitz. Anal\u00fc\u00fcs p\u00f5hineb enam kui 60 000 inimese vastustel 21st Euroopa riigist aastatel 2006 ja 2018.<\/p>\n
Uuringust selgus, et abieluta kooselu peetakse Euroopas \u00fcldiselt vastuv\u00f5etavaks. M\u00e4rksa kriitilisemalt suhtutakse aga vabatahtlikku lastetusse ning v\u00e4ikelastega perede lahutusse. N\u00e4iteks Ida-Euroopas ei kiida alla 12-aastaste lastega vanemate lahutust heaks ligi 40 protsenti vastanutest, samas kui L\u00f5una-Euroopas j\u00e4\u00e4b vastuseis alla veerandi.<\/p>\n
Eesti paistab silma pigem ettevaatlike v\u00f5i isegi taunivate hoiakutega. V\u00e4ikelaste vanemate lahutust ja emade t\u00f6\u00f6tamist toetatakse rohkem isegi Poolas ja Sloveenias. Koos Bulgaaria, Ungari ja Slovakkiaga kuulub Eesti uuringu j\u00e4rgi konservatiivsemasse r\u00fchma. Seda hoolimata sellest, et pere- ja t\u00f6\u00f6elu \u00fchildamist toetavad poliitikad on Eestis tugevad ning vabaabielu ja v\u00e4ljaspool abielu s\u00fcndinud lapsed igap\u00e4evane n\u00e4htus. Ka k\u00f5rgharidus ei muuda siinsete inimeste hoiakuid kuigi palju.<\/p>\n
K\u00f5ige selgemalt ilmnes uuringust, et haridustase m\u00f5jutab suhtumist vaid m\u00f5nes k\u00fcsimuses. K\u00f5rgemalt haritud inimesed suhtuvad v\u00e4ikelaste vanemate lahutusse ja noorte emade t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6tamisse m\u00e4rksa soosivamalt. Meeste t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6tamist samas olukorras peetakse aga loomulikuks pea k\u00f5ikides riikides ja haridusr\u00fchmades.<\/p>\n
Teadlaste hinnangul v\u00f5ib erinev suhtumine emade t\u00f6\u00f6tamisse olla seotud j\u00e4tkuva soolise topeltstandardiga. Madalama haridusega naistel v\u00f5ib koju j\u00e4\u00e4misega kaasnev sissetuleku kaotus olla v\u00e4iksem kui k\u00f5rgelt haritud naistel, mist\u00f5ttu n\u00e4hakse t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6tamist nende seas harvem sobiva valikuna.<\/p>\n
Huvitava t\u00e4helepanekuna selgus, et L\u00f5una- ja Ida-Euroopas on hariduse m\u00f5ju suhtumisele vabaabielusse ja v\u00e4ljaspool abielu laste saamisesse aja jooksul v\u00e4henenud. \u00dchelt poolt on v\u00e4hem haritud elanikkond on hakanud neis piirkondades selliseid eluviise enam aktsepteerima. Teisalt langes vaadatud ajaperioodil k\u00f5rgelt haritute esialgne k\u00f5rgem heakskiit vabaabielule ja abieluv\u00e4listele lastele.<\/p>\n