![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3664510h064f.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Istun oma magamistoas ja nutan. Mitte kurbusest, vaid \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5must. See vaibub ja kordub siis peatumatu j\u00f5una uuesti. Mu ees on Eia Uue “seitsme aasta jagu m\u00f5tteid ja kirjutisi s\u00f5prusest, armastusest, argip\u00e4eva helgetest hetkedest, aga ka isolatsioonist, hirmust ja kaotusvalust”, nagu summeerib raamatu tagakaas. Palju on siin sellist, mida olen isegi kogenud, aga tihti s\u00f5nadesse panna ei oska.\u00a0<\/p>\n
Eia Uus andis sel s\u00fcgisel mulle Tallinna \u00dclikoolis loovkirjutamise kursust. Olin osalejatest ainukene, kes magistri\u00f5ppes kirjandust ei \u00f5ppinud, aga teadsin, et soovin just Uue ainest osa saada. P\u00e4rast \u00fchte loengut tormasin \u00e4hmiga ruumi tagasi, sest olin oma koti maha unustanud. Eia naeris mahedalt, jutt veeres ning j\u00e4rsku mainis ta, et m\u00e4letab, kuidas ta korraga magistrit ja t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6d tegi \u2013 nagu mina \u2013 ning l\u00e4bip\u00f5lemise t\u00f5ttu Seewaldisse sattus. Just see jutuajamine aitas m\u00f5ista, et ka mina vajan abi, ning paar kuud hiljem istusin juba kliiniku valvetoa koridoris, p\u00f5sed voolavatest pisaratest m\u00e4rjad.\u00a0<\/p>\n
Kogu jonni ning haprusega<\/p>\n
Nutuv\u00f5ru on mu n\u00e4ol ka n\u00fc\u00fcd. Loen raamatut, mille eeldasin olevat helge ning elujanu t\u00e4is. K\u00f5ike seda see ka on, aga suudan m\u00f5elda vaid sellele, et olen elus \u2013 ja et see polegi nii iseenesestm\u00f5istetav, vaid rodu valikute k\u00fcsimus. Raamatu n-\u00f6 peategelaseks on lisaks jutustajale endale ka tema kaotatud s\u00f5ber\u00a0Margus Karu. Iga kord, kui loen kirjeldusi leinast ning autorit valdavatest tunnetest, tuleb hinge kurbus. Olen ka mina matnud teisel \u00fclikooliaastal kursavenna, kellest minu arvates oleks saanud maailma k\u00f5ige parem ajakirjanik. See valu on tuttav. Eia paneb selle imeliselt s\u00f5nadesse (koos kogu jonni ning haprusega).\u00a0<\/p>\n
Ausus ongi autori relv, aga ta ei kasuta seda s\u00f5jakalt. Vastupidi, tal on tema siirus, millega ta lugejale kui teki \u00fcmber m\u00e4ssib ning sooja tee seltsiks annab.
Olen lugenud Edasi.ee portaalist Eia Uue kolumneid. Ka sealsed lood on elulised ning tihti maagiliselt s\u00fcnkroonis minu enda olukorraga. Trenn, toit, suhted, p\u00e4evakajalised s\u00fcndmused \u2013 seda k\u00f5ike \u00fche naise silmade l\u00e4bi \u00fcdini ausalt. Ausus ongi autori relv, aga ta ei kasuta seda s\u00f5jakalt. Vastupidi, tal on tema siirus, millega ta lugejale kui teki \u00fcmber m\u00e4ssib ning sooja tee seltsiks annab. Olen m\u00f5elnud, kuidas varasem ajakirjanduslik taust autoreid m\u00f5jutada v\u00f5ib. Uue puhul tunnen selle kohalolu \u2013 ta kirjutab lugusid kergelt, aga nende tumedus, raskus v\u00f5i just ilu ja helgus saavad sind ikkagi k\u00e4tte. Ta oskab maailma vaadata ning praktiseerib kirjutades enda kursuse \u00f5petuste kuldvara\u00a0show, don’t tell\u00a0(ee “n\u00e4ita, mitte \u00e4ra \u00fctle”).<\/p>\n
Eluilu retsept<\/p>\n
Eluisu k\u00f5rval on teoses olulisel kohal ka eluilu. Kui paljud meist oskavad seda nautida? Mul on aastaid olnud raske s\u00fcndmustes kohal olla. Kuulata, mitte m\u00f5elda, mis saab vestluse l\u00f5puks. Maitsta, mitte m\u00f5elda, millal k\u00f5ht t\u00e4is saab. Tunda, proovimata aimata, millal tunne l\u00e4bi saab. Kohalolek on oluline oskus, mida paljud soovivad t\u00e4nap\u00e4eval k\u00e4tte saada. Aga kogu tilulilu sees on seda raske saavutada. Samamoodi on eluiluga.<\/p>\n
Ilu k\u00e4es hoida ei saa. Ning vanas\u00f5na “pill tuleb pika ilu peale” pole lasknud meil tunda ilusaid tundeid ilma hirmuta, et need l\u00f5puks l\u00e4bi saavad. “Ega armastus muidu tule, kui valu ei ole,” kirjutas juba\u00a0Tammsaare. Ning terake on Uue eluilu filosoofias selle m\u00f5ttega \u00fchist \u2013 elus pole ilus vaid see, mis teeb r\u00f5\u00f5msaks, vaid ka see, mis rebib hinge katki ning paljastab k\u00f5ige valusamad murem\u00f5tted. Teosest koorub, et just lein \u00f5petas teda januga elama.<\/p>\n
Kas olete kunagi p\u00fc\u00fcdnud aktiivselt ja igap\u00e4evaselt oma tunnete \u00fcle reflekteerida? Mina hakkasin seda tegema paar kuud tagasi rakenduses, mis pakub tunnete kaardistamiseks valikut omaduss\u00f5nu. Ning selgub, et v\u00e4ga raske on t\u00e4pselt paika panna, mis ilu v\u00f5i valu su keha endas kannab. Samamoodi olen vaadanud teraapias emotsiooniringi, mille m\u00e4rks\u00f5nad n\u00e4itavad, kui palju detailsemate s\u00f5nadega saab r\u00f5\u00f5mu kirjeldada. Nende tunnete s\u00f5nastamine endale sobivas leksikas ongi osa kohalolust, mida peaksime k\u00f5ik lubama endal kogeda.<\/p>\n
\u00dche valu on teise ilu ja vastupidi. Pinge leida lugusid, mis kannaksid t\u00e4hendust, on l\u00e4mmatav. Eluilu saabub, kui me l\u00f5petame otsimise. See peidab end v\u00e4ikestes hetkedes, mida ei oska s\u00f5nadesse panna. V\u00f5i kurbuses, millest ei saa aru enne, kui see on l\u00e4inud. Oskus tajuda ning oma keha kuulata. Oskus istuda s\u00f6\u00f6gilaua taha ilma ekraane kaasa v\u00f5tmata. Julgus proovida maitseid, mida elu pakub, m\u00f5tlemata inimvajaduste p\u00fcramiidi t\u00e4itmisele. Tundub, et just see on Uue jaoks ka eluilu tuum.<\/p>\n
Aga autorile pole oluline ainult (isiklik) eluilu, vaid ka (v\u00e4ljapoole suunatud) lahkus. Uus kirjeldab “Issanda kirevat loomaaeda [\u2026], k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes” (lk 92), mida varasel hommikutunnil haiglas n\u00e4eb, ning inimesi, kes on k\u00f5ik enda lugudega \u00fchte kohta kokku tulnud. Ta on hell, soe pealtvaataja, kes ei anna hinnanguid, vaid v\u00f5tab inimesi nii, nagu nad on. Ning sellist suhtumist taotleb ta ka teistes. “[M]e peame elus tagasi andma, meil on vaja endast anda, olla laiemalt kasulik kui lihtsalt oma tuumikperele leib lauale ja katus pea kohale muretseda.” (lk 142)<\/p>\n
Siiski tekib k\u00fcsimus, et kui k\u00f5ik kokku on eluilu, siis kuidas saada aru, millal on vaja uuesti alustada? Kui kurbus on m\u00f6\u00f6duv ning elus olemise osa, siis mis n\u00e4itab, et n\u00fc\u00fcd on olukord nii lootusetu (isutu), et see tunne ei lahustu iseenesest? Kuidas saada aru, et abielu v\u00f5i suhe ei ole enam ilus, vaid vangistab sind vaikselt? Universaalse valemi puudumine teeb mind jonnakaks. Justkui kuldv\u00f5tmekest, ootan mina k\u00f5ikjal kehtivat eluilu valemit\u2026<\/p>\n
T\u00fckk tumedat \u0161okolaadi<\/p>\n
Autori h\u00e4\u00e4l k\u00f5lab “Eluisus” teistmoodi kui ta varasemates teostes \u2013 k\u00fcpselt, mahedalt nagu tume \u0161okolaad. Neis ridades on v\u00e4ga toores ja p\u00e4ris kontakt tema kui autoriga. Minu jaoks m\u00f5jus see nii, et piir autori ja mu enda m\u00f5tete vahel h\u00e4gustus, sest samastumist oli sedav\u00f5rd palju. See pole ainult tema raamat, selle sees on veel palju raamatuid, inimesi, lugusid.\u00a0<\/p>\n
Helistan keset lugemist vanaemale, kellega pole ammu r\u00e4\u00e4kinud. T\u00e4nan teda, et ta mulle alati reisidelt suveniire toob. Et ta enda elupagasiga oskab n\u00e4ha minu hinge\u2026
Helistan keset lugemist vanaemale, kellega pole ammu r\u00e4\u00e4kinud. T\u00e4nan teda, et ta mulle alati reisidelt suveniire toob. Et ta enda elupagasiga oskab n\u00e4ha minu hinge. T\u00e4nan teda lahkuse eest, millega ta alati s\u00f6\u00f6gilaua katab. Ta t\u00e4nab mind vastu. Kuulen ta h\u00e4\u00e4lest, et ta pole neid s\u00f5nu ammu kuulnud. T\u00fckikene headust on maailma l\u00e4kitatud nagu pall, mis saab siis edasi veereda.<\/p>\n
Sisimas loodan, et ka minu s\u00f5nad kannavad eluilu. Et see arvustus v\u00f5ib tekitada elujanu. Minu eluj\u00f5ud kuulub n\u00fc\u00fcd ka teile. Ma soovin, et iga\u00fcks leiaks enda eluilu valemi.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Istun oma magamistoas ja nutan. Mitte kurbusest, vaid \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5must. See vaibub ja kordub siis peatumatu j\u00f5una uuesti. Mu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":207153,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,43157,84686,173,34,36,41729,140,18122],"class_list":["post-207152","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eia-uus","tag-eluisu","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-grete-kaio","tag-meelelahutus","tag-muurileht"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116769990223630989","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207152","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207152"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207152\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/207153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207152"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207152"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207152"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}