konverentsiettekandes<\/a>. T\u00e4psemalt k\u00f5neles ta, kuidas aju-uuringud, geneetika ja liikide v\u00f5rdlev k\u00e4itumine aitavad seletada erineva emakeelega inimeste sarnaseid keelelisi eelistusi. Ta t\u00f5i n\u00e4iteid mitmetest loodusteaduslikest katsetest, kus hinnati, kuidas inimesed keelest aru saavad. “Minu hinnangul vajab keel senisest m\u00e4rksa enam t\u00e4helepanu. See tuleb t\u00f5sta ka loodusteadustes rambivalgusse,” s\u00f5nab ta.<\/p>\nKeelemood kordub samuti<\/p>\n
Loodusteadustes uurib f\u00fclogeneetika mingi liigi, perekonna v\u00f5i muu taksonoomilise \u00fcksuse p\u00f5lvnemist ja nende \u00fcksikute elundite ajaloolist arengut. Balthasar Bickel kinnitab, et sama loogikaga uurida keeli. Nii ongi keeleteaduses juba kasutusel f\u00fclogeneetilised mudelid.\u00a0<\/p>\n
Esiteks v\u00f5imaldavad need lahti harutada keele ajaloo keerdk\u00e4ike.. “Oletame n\u00e4iteks, et sind huvitab, kuidas eesti keel v\u00e4lja arenes, miks see on soome ja ungari keelest erinev ning mille poolest oma uurali sugulaskeeltega sarnane. F\u00fclogeneetilise mudeliga saab nende keelte ajaloos j\u00e4lge ajada,” osutab Bickel. Mudeli andmeid saab vaadata koos n\u00e4iteks ajalooliste geeniandmetega. Nii v\u00f5ib saada selgemaks, mis rahvakild millal ja kuhu r\u00e4ndas ja kellega l\u00e4bi k\u00e4is.\u00a0<\/p>\n
“Iga p\u00f5lvkond teeb enda arvates midagi p\u00e4ris uut, kuigi suures pildis ei pruugi see tingimata uus olla.”<\/p>\n
Teiseks aitavad f\u00fclogeneetilised mudelid m\u00f5ista keele arengumehhanisme: kuidas, miks ja mis tingimustel keel muutub. Bickeli s\u00f5nul on keel m\u00f5neti nagu mood, sest k\u00f5ik k\u00f5nelejad soovivad \u00fcksteisest eristuda ja iga uus p\u00f5lvkond k\u00f5neleda omamoodi. Nii tekivad piirkondlikud murded ja erialainimeste argood. “Usutavasti on see \u00fcks p\u00f5hilisi inimlikke omadusi, et inimesed tahavad alati m\u00e4rkida, mis r\u00fchma nad kuuluvad,” arutleb ta. Nii on juba 200\u00a0000 aasta taguste esimeste n\u00fc\u00fcdisinimeste arheoloogilistest leidudest n\u00e4ha, et nad t\u00e4histasid oma r\u00fchmakuuluvust erinevate kaelaehetega.<\/p>\n
Nagu moes, on keeleski k\u00f5ik uus Bickeli s\u00f5nul h\u00e4sti unustatud vana. Nii on n\u00e4iteks kesk\u00fclemsaksa keeles j\u00f5utud m\u00f5nede s\u00f5nade h\u00e4\u00e4lduspildis taas l\u00e4hemale indoeuroopa algkeelele kui saksa keelele. “Iga p\u00f5lvkond teeb enda arvates midagi p\u00e4ris uut, kuigi suures pildis ei pruugi see tingimata uus olla. Loeb aga just tunne, et ollakse uuenduslikud, sest see v\u00f5imaldab eristuda,” seletab professor.\u00a0<\/p>\n
Ehkki \u00fche keele sees v\u00f5ib variatsioone olla palju, on Bickeli s\u00f5nul keelte eneste varieeruvus piiratud. “Olemas saab olla ainult teatud t\u00fc\u00fcpi keeli ja see seab keelelisele varieerumisele piirid. Kust need piirid jooksevad, on v\u00e4ga raske kindlaks teha,” s\u00f5nab Bickel. Varem pakkusid keeleteadlased keele kui sellise piiride kohta v\u00e4lja teooriaid, mille paikapidavust oli keeruline p\u00e4riselt proovile panna. T\u00e4nap\u00e4eval saab keelelist varieeruvust uurida loodusteaduslike katsetega: n\u00e4iteks ajulaineid vaadates.<\/p>\n
Inimene ja muud loomad<\/p>\n
Nagu Balthasar Bickel oma ettekandes ka v\u00e4lja t\u00f5i, on f\u00fclogeneetilistel mudelitel mitu kitsaskohta. N\u00e4iteks eelistab inimaju alati seada lauses esikohale agendi ehk selle, kes midagi aktiivselt teeb. Alles seej\u00e4rel huvitab inimest patsient ehk see, kellele v\u00f5i millele on tegevus suunatud. “See piirang on meil teiste inimahvdega \u00fchine ja seab keele muutumisele piirid,” osutab Bickel. Ehkki maailmas leidub keeli, kus patsienti mainitakse enne agenti, liiguvad keeled enamasti oleku suunas, kus agent oleks esikohal.<\/p>\n
“Teise piiranguna peavad keeled toimima v\u00e4hemalt mingilgi m\u00e4\u00e4ral t\u00f5husalt nagu iga teine bioloogiline s\u00fcsteem,” lisab professor. T\u00f5husa suhtluse n\u00f5ue seab tema s\u00f5nul taaskord piirid sellele, milliseid v\u00e4ljendeid on m\u00f5tet \u00fcldse kasutada. “Kui v\u00e4ljendid muutuvad liiga ebat\u00f5husaks, annavad need oma m\u00f5tte k\u00fcll edasi, aga kuluvad ajapikku suup\u00e4rasemaks,” seletab ta.<\/p>\n
Soovides keele varieerumise piire nende kitsaskohtade kiuste siiski uurida, on Bickeli s\u00f5nul h\u00e4davajalik l\u00e4heneda keelele valdkondade\u00fcleselt. Esiteks on v\u00f5rdluse m\u00f5ttes oluline v\u00f5tta appi k\u00e4itumisbioloogia ja loomade k\u00e4itumise uuringud. “V\u00e4ga oluline on, et katseid ei tehtaks \u00fcksnes inimestega, vaid ka primaatide ja teiste loomadega, sh lindudega. Teisi loomi vaadates \u00f5pime inimese kohta palju uut,” t\u00f5deb professor.<\/p>\n
“Kui v\u00e4ljendid muutuvad liiga ebat\u00f5husaks, annavad need oma m\u00f5tte k\u00fcll edasi, aga kuluvad ajapikku suup\u00e4rasemaks.”<\/p>\n
Teiseks tuleb keele uurimisel tema s\u00f5nul vaadata neurobioloogia poole. Seejuures peaks ajus toimuvat uurima n\u00e4rviraku tasandil: kuidas need t\u00f6\u00f6tavad ja omavahel signaale vahetavad. Kolmandaks soovitab Bickel l\u00e4heneda geneetika vaatevinklist. “\u00dchest k\u00fcljest tasub uurida aju arengu geneetilist tausta ning teisest k\u00fcljest populatsioonigeneetikat, mis seletaks inimr\u00fchmade ajalugu ja l\u00e4bik\u00e4imist,” \u00fctleb ta.<\/p>\n
Oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga on Bickelil valminud juba esimesed valdkondade\u00fclesed keelekatsed. \u00dches katses pidid inimahvid vaatama esmalt puutetundlikult ekraanilt videol\u00f5iku. Kui klipp tegevuse keskel peatus, pidid nad toidu saamiseks puudutama ekraanil suvalist kohta: agenti, patsienti v\u00f5i tausta. “H\u00e4mmastaval kombel puudutasid k\u00f5ik ekraani sealt, kus oli agent ehk tegija,” meenutab Bickel.<\/p>\n
Teises katses n\u00e4idati nii inimestele kui ka inimahvidele taaskord l\u00fchikest filmi. T\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00e4lgis samal ajal uuritavate silmade liikumist. “Seekord pendeldas nende pilk agendi ja patsiendi vahel, sest k\u00f5ik tahtsid aru saada, mis toimub,” kirjeldab professor. Kui filmi alguses tegeles agent ekraanil s\u00f6\u00f6misega, vaatasid k\u00f5ik uuritavad aga suurema huviga s\u00f6\u00f6jat.\u00a0<\/p>\n
Kui esimese katse p\u00f5hjal v\u00f5ib Bickeli s\u00f5nul \u00fcsna kindlalt \u00f6elda, et keelt k\u00f5neledes eelistavadki inimesed reeglina agenti, siis teise katse tulemusi v\u00f5iks edasi uurida. Piltide vaatamise katsete p\u00f5hjal liigub tema s\u00f5nul inimeste t\u00e4helepanu samuti agendi ja patsiendi vahel edasi-tagasi, kui nad toimuvast aru p\u00fc\u00fcavad saada. “Uurime praegu l\u00e4hemalt, kuhumaani seda \u00fcldistada saab. Valmistame ette katseid, et testida seose kehtivust erinevate inimahvide seas ja eri keeltes,” osutab professor.<\/p>\n
Keel on mitme mure keskmes<\/p>\n
Keel v\u00e4\u00e4riks Balthasar Bickeli s\u00f5nul senisest enam uurijate t\u00e4helepanu, sest mitu \u00fchiskondlikku murekohta on seotud just keelega. \u00dche murekohana v\u00e4heneb maailmas keeleline mitmekesisus, sest keeled ja murded h\u00e4\u00e4buvad. “See on omamoodi risk, sest inimesed kaotavad osaliselt ka oma identiteedi ja see tekitab pingeid. Sestap peaks keelek\u00fcsimust poliitilisel tasandil t\u00f5siselt v\u00f5tma,” m\u00e4rgib professor.<\/p>\n
Teiseks suhtlevad inimesed \u00fcksteise k\u00f5rval \u00fcha enam tehisaruga. See suhtlus toob Bickeli s\u00f5nul kaasa eetilised, poliitilised ja haridusega seotud murekohad. “Minu hinnangul peaksime p\u00f5hjalikult uurima, mil m\u00e4\u00e4ral on need masinad nagu inimajud ja mil m\u00e4\u00e4ral mitte. Vastasel juhul ei oska me nendega tegelikult suhestuda,” p\u00f5hjendab ta.<\/p>\n
“M\u00f5nikord tundub mulle, et \u00fchiskond pole sellest piisavalt teadlik, mis praegu keeles toimub.”<\/p>\n
Kolmas p\u00f5hjus keelega s\u00fcvitsi tegeleda on Bickeli s\u00f5nul seotud neuroteadusliku keeletehnoloogiaga. Halvatud inimeste h\u00fcvanguks valmivad \u00fcha t\u00f5husamad liidesed, mis suudavad inimese ajulainetest tema m\u00f5tteid v\u00e4lja lugeda. Professori hinnangul peitub tehnoloogias aga eetiline ja poliitiline risk. “Peagi seisame t\u00f5epoolest silmitsi ohuga, et inimese m\u00f5tteid on v\u00f5imalik lugeda enne, kui nad j\u00f5uavad need v\u00e4lja \u00f6elda. See on v\u00e4ga ohtlik,” osutab ta.<\/p>\n
Seep\u00e4rast ongi tema s\u00f5nul oluline, et keelt ei k\u00e4sitletaks kitsalt humanitaarteaduslikust vaatest. “M\u00f5nikord tundub mulle, et \u00fchiskond pole sellest piisavalt teadlik, mis praegu keeles toimub,” t\u00f5deb Bickel.<\/p>\n
Balthasar Bickel pidas plenaarettekande “Integrating phylogenetic, typological, and neurobiological perspectives on language” (“F\u00fclogeneetiliste, t\u00fcpoloogiliste ja neurobioloogiliste vaatenurkade \u00fchendamine keelt uurides”) 10. oktoobril konverentsil “Methodological Excellence in Data-Driven Approaches to Linguistics: New Challenges, Novel Approaches<\/a>” Tartu \u00dclikoolis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Kui tahad midagi inimeste kohta teada saada, tasub vaadata v\u00f5rdlevalt teisi loomi. Siis hakkad vaikselt n\u00e4gema, miks me…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20723,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[11973,375,6601,11977,26,27,37,33,35,34,36,31,32,11978,309,21,5426,11976,4898,28,29,11975,95,11974,19,25,2424,814,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-20722","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ahvid","9":"tag-ai","10":"tag-aju","11":"tag-balthasar-bickel","12":"tag-breaking-news","13":"tag-breakingnews","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-fulogenees","22":"tag-geneetika","23":"tag-headlines","24":"tag-keel","25":"tag-keeleteadlane","26":"tag-keeleteadus","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-lingvistika","30":"tag-maailm","31":"tag-neuroteadus","32":"tag-news","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-tartu-ulikool","35":"tag-tehisaru","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uudised","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-world","42":"tag-world-news","43":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20722","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20722"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20722\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20723"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20722"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20722"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20722"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}