{"id":207270,"date":"2026-06-18T09:44:11","date_gmt":"2026-06-18T09:44:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/207270\/"},"modified":"2026-06-18T09:44:11","modified_gmt":"2026-06-18T09:44:11","slug":"festival-kikumu-kuulutas-valja-filmiprogrammi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/207270\/","title":{"rendered":"Festival KIKUMU kuulutas v\u00e4lja filmiprogrammi"},"content":{"rendered":"

\u201eKuna t\u00e4navu n\u00e4itame kino m\u00f5isahoones, siis on filmid valitud v\u00e4lja ka selle tunnetusega, mis nende ajalooliste seinte vahele v\u00f5iks k\u00f5ige m\u00f5nusamalt sobida. Programm on koostatud n\u00f5nda, et oleks vaatamist nii v\u00e4ikestele filmihuvilistele kui ka p\u00f5hjalikemate kogemuste otsijatele,\u201c lisas L\u00f5hmus.<\/p>\n

1866. aastal s\u00fcndinud briti kirjanik H. G. Wells oli \u00fcks autoritest, kelle teosed panid aluse ulmekirjanduse tekkimisele. 1934. aasta suve veetis Wells J\u00e4nedal, kus l\u00f5petas oma memuaaride kolmanda k\u00f6ite ja kus toimub ka KIKUMU festival.<\/p>\n

M\u00f5eldes legendaarse kirjamehe seosele J\u00e4nedaga, on KIKUMU kavas filmid, mis inspireeritud just Wellsi kirjat\u00f6\u00f6st. N\u00e4iteks USA re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Erle C. Kentoni 1932. aasta film \u201eKadunud hingede saar\u201c, mis p\u00f5hineb Wellsi romaanil \u201eDr Moreau saar\u201c. Tehisaruses t\u00e4nap\u00e4evas igati ajakohasena m\u00f5juvas filmis luuakse asju, mis hakkavad oma teadvust \u00fcle v\u00f5tma ja oletatavate \u201eisandate\u201c kontrolli alt v\u00e4ljuma.<\/p>\n

Wellsi kuulsaima teose p\u00f5hjal on valminud Byron Haskini 1953. aasta film \u201eMaailmade s\u00f5da\u201c, mis v\u00f5itis omal ajal parimate eriefektide Oscari ning on v\u00f5imas meeldetuletus 1950. aastate maailmas valitsenud tuuma\u00f5\u00f5vast. <\/p>\n

Nelja festivalip\u00e4eva peale \u00e4ra jaotatud kavast leiab ka programmi \u201eArmastusest Aafrika kino vastu\u201c, mille on kokku pannud Liis Pihl ja Lwando Faku ning mis linastub koot\u00f6\u00f6s Prantsuse Instituudiga Tallinnas. <\/p>\n

Programm algab neljap\u00e4eval John Trengove\u2019i 2017. aasta filmiga \u201eHaav\u201c. Filmis reisib \u00fcksik tehaset\u00f6\u00f6line Xolani koos oma kogukonna meestega maapiirkonna m\u00e4gedesse, et viia l\u00e4bi teismeliste poiste meheks saamise rituaal. P\u00e4rast seanssi toimub vestlus L\u00f5una-Aafrika Vabariigist p\u00e4rit filmihuvilise ja kuraatori Lwando Faku juhendamisel. Arutletakse filmi teemade \u00fcle ja Aafrika kino kontekstist laiemalt.<\/p>\n

\"John<\/p>\n

Filmiprogrammi l\u00f5petab valik l\u00fchifilme Egiptusest, Ghanast, L\u00f5una-Aafrika Vabariigist ja Senegalist. Neljas filmis vahelduvad kohtumised metropolides sisemaailma refleksioonidega. P\u00fchap\u00e4eval linastuvad \u201eMikrobuss\u201c (re\u017e. Maggie Kamal, Egiptus), \u201eTsutsue\u201c (re\u017e. Amartei Armar, Ghana), M\u00e5ngata (re\u017e. Maja Costa, Senegal) ja \u201eM\u00e4ngur\u201c (re\u017e. Jason Adam Maselle, LAV).<\/p>\n

\u00dche kurioossema filmina leiab programmist veel Hispaania re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Pere Portabella 1970. aasta filmi \u201eCuadecuc, vampir\u201c, mis on \u00f5udusfilmi\u017eanri \u00fcks erilisemaid teoseid. Eksperimentaalne versioon Bram Stokeri teosest v\u00f5eti \u00fcles teise hispaania filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ri, Jes\u00fas Franco \u201eKrahv Dracula\u201c v\u00f5tetel, kus tegi kaasa ka \u00f5udusfilmilegend ning \u201eS\u00f5rmuste isanda\u201c triloogias Sarumani kehastanud Sir Christopher Lee. <\/p>\n

Pooleldi dokumentaali, pooleldi filmip\u00e4evikuga suutis Portabella luua kulisside taguse teose, mis t\u00f6\u00f6tab suurep\u00e4rase metafoorina maagiale ja pingele, mida on vaja tekitada publikule, et nood saaksid filmikunsti nautida. Filmi tuleb festivalile tutvustama filmiteadlane ja Pere Portabella loomingu ekspert Adri\u00e1n Onco. <\/p>\n

Lastekinos saavad k\u00f5ige nooremad festivalik\u00fclastajad nautida kahte Oscarile nomineeritud prantsuse animatsiooni: \u201eV\u00e4ike Am\u00e9lie\u201c ja ulme-seiklus \u201eArco\u201c. M\u00f5lemaid filme n\u00e4eb eestikeelse dublaa\u017eiga.<\/p>\n

\"K\u00f5ige<\/p>\n

Kodumaistest filmidest j\u00f5uavad J\u00e4nedal ekraanile Meel Paliale \u201ePikad paberid\u201c, Matiias Viiking Ojaveski v\u00e4rske l\u00fchifilm \u201eTerroriseerivad tiivulised\u201c koos Sander Marani 2024. aasta filmiga \u201eMootorsaed laulsid\u201c, Grigori Kromanovi kultuslik \u201eHukkunud Alpinisti hotell\u201c ja Rasmus Merivoo \u201eKratt\u201c.<\/p>\n

Linastuvad ka viis Euroopa filmiauhinda v\u00f5itnud Oliver Laxe\u2019i \u201eSir\u00e2t\u201c ning Luca Guadagnino \u201eKv\u00e4\u00e4r\u201c, mis viivad vaatajad vastavalt Maroko k\u00f5rbesse ja Mexico Citysse ning L\u00f5una-Ameerika d\u017eunglisse. <\/p>\n

T\u00e4psema filmikavaga saab tutvuda festivali kodulehel<\/a>. Lisaks n\u00e4eb festivalil ka \u00e4sja alanud jalgpalli MM-i, t\u00e4psemalt veerandfinaale, mis festivali\u00f5htutel aset leiavad.<\/p>\n

Lisaks filmikunstile j\u00f5uab J\u00e4nedale KIKUMU festivalile ka kujutav kunst. Kunstin\u00e4itused panevad J\u00e4neda \u00f5ppekeskuse lab\u00fcrintidesse \u00fcles Artrovert, Art&Tonic, FoKu, Kogo, T\u00fctar, Vaal ning Temnikova & Kasela galeriid.<\/p>\n

Muusikaprogrammis astuvad \u00fcles Peter Bjorn & John, Panda Bear ja Sonic Boom, Jazzanova, Maria Somerville, Night Tapes, Florian Wahl, Gilles Peterson ja paljud teised. Kokku esineb viiel laval \u00fcle 40 artisti meilt ja mujalt.<\/p>\n

Festivalipassid, p\u00e4evapiletid ja majutusv\u00f5imalused leiab Piletitaskust<\/a>.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eKuna t\u00e4navu n\u00e4itame kino m\u00f5isahoones, siis on filmid valitud v\u00e4lja ka selle tunnetusega, mis nende ajalooliste seinte vahele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":207271,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,27630,140,76371],"class_list":["post-207270","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kikumu","tag-meelelahutus","tag-piletitasku"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116770469921771405","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207270","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207270"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207270\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/207271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207270"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207270"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207270"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}