Olen aeg-ajalt jutuks v\u00f5tnud ka keskkonnateemad meenutamaks, et uudistes k\u00f5lavad \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikun\u00e4htused ei ole midagi lihtsalt m\u00f6\u00f6duvat. V\u00f5ib ju v\u00e4ita, et ilm on ikka aeg-ajalt muutunud, kuid olusid j\u00e4lgivatel teadlastel on oma arvamus. Nimelt, et tegemist on valdavalt \u00fchesuunalise arenguga.<\/p>\n
Eesti t\u00e4navuse talve taustal v\u00f5iks ju jutt kliima soojenemisest \u00fclepakkumisena k\u00f5lada, aga ilmastikku peaks n\u00e4gema globaalselt. \u00c4\u00e4rmuslikud ilmaolud praegu, kasv\u00f5i L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, v\u00f5ivad viidata veelgi keerulisematele oludele tulevikus.<\/p>\n
Ajakiri One Earth \u00fcllitas uurimuse, milles juttu v\u00f5imalikust arengust niinimetatud “kasvuhoone Maa” suunas. Selle ohust r\u00e4\u00e4giti juba 2018. aastal ja ajapikku on teadlased pilti t\u00e4iendanud. Viidatud artiklis on jutt hiljutiste teaduslike avastuste v\u00f5imalikust m\u00f5just kliima vastureageeringutele ja 16-st niinimetatud murdepunktist. Nende murdekohtade v\u00f5i teatud arengute tipnemise elementideks nimetatakse muuhulgas Gr\u00f6\u00f6nimaa ja Antarktika j\u00e4\u00e4kilpi, m\u00e4gede j\u00e4\u00e4liustikke, p\u00f5hjaalade metsi ja igikeltsa, Amazonase vihmametsa ja Atlandi hoovuste s\u00fcsteemi, mis k\u00f5ik m\u00f5jutavad globaalset kliimat.<\/p>\n
Murdekoht v\u00f5ib juba olla k\u00e4tte j\u00f5udnud Gr\u00f6\u00f6nimaal ja L\u00e4\u00e4ne-Antarktikas. Igikelts, m\u00e4giliustikud ja Amazonase vihmamets n\u00e4ikse olevat piiri peal. Ja k\u00f5ik need arengud on omavahel seotud. \u00dcks kliimateema k\u00e4sitlemise puudusi olevatki eri n\u00e4htuste eraldi k\u00e4sitlemine, kuid need on seotud ja murdepunkti k\u00e4tte j\u00f5udmine \u00fches valdkonnas levib doominoefektina \u00fcle kogu maakera.<\/p>\n
Atlandi hoovuste s\u00fcsteem n\u00e4itab juba n\u00f5rgenemise m\u00e4rke ja s\u00fcsteemi m\u00f5jutab Gr\u00f6\u00f6nimaa ja Antarktika j\u00e4\u00e4 sulamisel ookeani sattuv vesi. Hoovuste s\u00fcsteemi n\u00f5rgenemine muudab omakorda \u00f5hu ringlust atmosf\u00e4\u00e4ris, nihutades troopikavihmade v\u00f6\u00f6ndeid ja kuivatades osa Amazonase piirkonnast koos selle m\u00f5juga regiooni s\u00fcsinikuneelamise v\u00f5imele ja bioloogilisele rikkusele. Amazonase kandist vabanenud s\u00fcsinik v\u00f5imendab globaalset soojenemist ja koos muude m\u00f5juritega k\u00e4ivitab see omavahel seotud murdekohtade tekke kaskaadi.<\/p>\n
Edasi v\u00f5ib areng liikuda juba kasvuhoonekliima tekke suunas ja mingil hetkel muutub see protsess iseennast v\u00f5imendavaks ning ka hilisem s\u00fcsinikdioksiidi heitmete v\u00e4hendamine ei suuda seda enam pidurdada.<\/p>\n
Kui pikka ajaskaalat vaadata, siis kesk- ja hilise pleistotseeni ajastul umbes 1,2 miljonit kuni 11 700 aastat tagasi k\u00f5ikus kliima j\u00e4\u00e4aegade ja soojemate perioodide vahel. Temperatuurid k\u00f5ikusid vahemikus -6 kuni 2 kraadi v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stuseelse aja keskmise umbes 14 kraadiga.<\/p>\n
Holotseen, mis algas umbes 11 700 aastat tagasi, kujunes suhteliselt stabiilse ilmastikuga ajaks, mis v\u00f5imaldas tekkida p\u00f5llumajandusel, organiseeritud \u00fchiskondadel ja n\u00fc\u00fcdisaja \u00f6kos\u00fcsteemil. T\u00e4nap\u00e4eval on keskmised temperatuurid sama k\u00f5rged v\u00f5i k\u00f5rgemad kui suvalisel perioodil viimase 125 000 aasta jooksul. S\u00fcsinikdioksiidi tase on praegu ilmselt k\u00f5rgem kui kunagi varem viimase kahe miljoni aasta jooksul.<\/p>\n
Mitmed meie kliimas\u00fcsteemi elemendid n\u00e4ikse olevat destabiliseerumisele l\u00e4hemal kui varem arvati. Pariisi lepingus pandi kirja kliima soojenemise \u00fclempiir 1,5 kraadi \u00fcle t\u00f6\u00f6stuseelse aja keskmise, aga hiljuti \u00fcletati see limiit j\u00e4rjest 12 kuu v\u00e4ltel, koos rekordiliste kuumalainete, metsatulekahjude, \u00fcleujutuste ja muude \u00e4\u00e4rmustega.<\/p>\n
Kliimamudelid ei suuda veel ilmselt kajastada s\u00fcsteemi kogu keerukust. 1,5 kraadi piiri \u00fcletamist aastal 2024 ette ei n\u00e4htud. Ja soojenemine n\u00e4ikse kiirenevat. Kui m\u00f6\u00f6dunud sajandi keskpaigas t\u00f5usis temperatuur keskmiselt 0,05 kraadi aastak\u00fcmne jooksul, siis praegu on soojenemise kasv 0,31 kraadi k\u00fcmnendis ehk kuus korda suurem.<\/p>\n
Teadlaste hinnangu kohaselt oleme oodatust l\u00e4hemal niinimetatud p\u00f6\u00f6rdumatuse punktile, mille j\u00e4rel globaalne soojenemine muutub kontrollimatuks. See lukustaks maailma uude ja p\u00f5rgulikku “kasvuhoonekliimasse”, mis saab olema palju hullem kui praegu ette n\u00e4htava 2\u20133-kraadise temperatuurit\u00f5usu puhul. Kliima saab siis olema v\u00e4ga erinev viimase 11 000 aasta ilmastikust, mis v\u00f5imaldas inimtsivilisatsioonil areneda. 3\u20134-kraadise t\u00f5usu puhul ennustavad teadlased, et majandus ja \u00fchiskond ei suuda enam senisel moel toimida, kuid kasvuhoonekliima saabumise puhul oleksid asjad veelgi hullemad.<\/p>\n
“Korallrahud osutavad inimkonnale teeneid \u00fchiku kohta arvestades rohkem kui \u00fckski teine \u00f6kos\u00fcsteem maailmas.”<\/p>\n
Ilmastiku arengu ennustamine on keeruline ja n\u00e4ib, et pidevalt ajas muutuv, s\u00f5ltudes seniste arengute registreerimisest. Ajavahemikul 2023\u20132025, kui temperatuur hakkas k\u00e4ima \u00fclalpool sihiks v\u00f5etud 1,5 kraadi, tabas 80 protsenti maailma korallrahudest pleekimine, mis on senise ajaloo suurim koralle kahjustanud protsess. Korallide hukkumine v\u00f5ib aga tuua kaasa vaesust, r\u00e4nnet ja majandus\u0161okke. Korallrahud osutavad inimkonnale teeneid \u00fchiku kohta arvestades rohkem kui \u00fckski teine \u00f6kos\u00fcsteem maailmas. Rahaliselt hinnates on kasu neist umbes k\u00fcmme triljonit dollarit aastas.<\/p>\n
Atlandi hoovuste s\u00fcsteemi h\u00e4irete m\u00f5just oleme juba varem r\u00e4\u00e4kinud. Meenutame, et kui s\u00fcsteem peaks murdepunkti j\u00f5udma, t\u00e4hendaks see, et suur osa edela-Euroopast muutuks eluks v\u00e4hem k\u00f5lblikuks. Ja see v\u00e4ljavaade m\u00f5juks n\u00e4iteks laastavalt ka kinnisvarasektorile, sest kes tahaks osta midagi aladel, mis v\u00f5ivad peagi vee alla j\u00e4\u00e4da. Ja nii edasi, milleks neid hirmujutte ikka korrata\u2026<\/p>\n
Teadlased pakuvad ka positiivseid murdepunkte kliima vallas. Nendeks on muutused sotsiaalsetes, tehnoloogilistes ja \u00f6koloogilistes s\u00fcsteemides, mis suunaksid inimkonda j\u00e4tkusuutlikuma eksistentsi poole. Need punktid v\u00f5ivad tuleneda iseennast v\u00f5imendavatest n\u00e4htustest.<\/p>\n
N\u00e4iteks, mida enam me v\u00f5tame omaks mingeid k\u00e4itumismalle, seda suurem on m\u00f5ju teistele sama teha. Tehnoloogiate puhul aga t\u00e4hendab enamate uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tt nende paremaks ja odavamaks muutumist ning olemasolevate turvil taas uute tehnoloogiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n
V\u00f5tame kasv\u00f5i arengud p\u00e4ikesepaneelide, tuulegeneraatorite ja paremate akude kasutuselev\u00f5tul, k\u00f5ik need on muutunud j\u00e4rjest paremaks ja odavamaks. Ja \u00be maailma elanikest toetab aktiivsemat kliimapoliitikat. Rohkem on paraku probleeme valitsustega ja populistlike liikumistega, kes on v\u00f5itluse kliimapoliitika vastu muutnud \u00fcheks oma lipukirjaks.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olen aeg-ajalt jutuks v\u00f5tnud ka keskkonnateemad meenutamaks, et uudistes k\u00f5lavad \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikun\u00e4htused ei ole midagi lihtsalt m\u00f6\u00f6duvat. V\u00f5ib…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":207310,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,79584,304,4326,2354,499,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-207309","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-hoovused","tag-keskkond","tag-kliima","tag-kliimamuutused","tag-kliimasoojenemine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116770611371156821","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207309","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207309"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207309\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/207310"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207309"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207309"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207309"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}