{"id":207311,"date":"2026-06-18T10:21:18","date_gmt":"2026-06-18T10:21:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/207311\/"},"modified":"2026-06-18T10:21:18","modified_gmt":"2026-06-18T10:21:18","slug":"kaasprofessor-metsandusjaagid-voiks-eesti-seenekasvatuse-suuremaks-puhuda-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/207311\/","title":{"rendered":"Kaasprofessor: metsandusj\u00e4\u00e4gid v\u00f5iks Eesti seenekasvatuse suuremaks puhuda | Loodus"},"content":{"rendered":"

Seenekasvatus on nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvav valdkond, mis h\u00f5lmab nii s\u00f6\u00f6gi- ja raviseente kui ka p\u00e4rmide ja biot\u00f5rje antagonistide tootmist. Eesti Maa\u00fclikooli kaasprofessori Kalev Adamsoni s\u00f5nul v\u00f5imaldaks seente laialdasem kasutus v\u00e4\u00e4rindada senisest enam ka kohalikke metsandus- ja p\u00f5llumajandusj\u00e4\u00e4tmeid.<\/p>\n

Seeni on Eestis t\u00f6\u00f6stuslikult kasvatatud mingil m\u00e4\u00e4ral juba 1970. aastatest peale. Ettev\u00f5tteid on tekkinud ja kadunud, kuid Adamsoni hinnangul on kohalikul seenekasvatusel arenguruumi. “Kui v\u00f5tame poest karbi mis iganes seeni ja vaatame p\u00e4ritoluriiki, siis sageli on peale kirjutatud Poola. Kohalikku kaupa ei ole \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju,” osutab ta.<\/p>\n

“P\u00e4ris mitmed ettev\u00f5tted juba kasvatavad Eestis seeni nii toiduks kui ka muudel eesm\u00e4rkidel. Nii et kindlasti tasub neil teemadel vaeva n\u00e4ha.”<\/p>\n

Kuna seenekasvatuse valdkond on samas kogu maailmas, sh Eestis arenev, aitab Adamson n\u00fc\u00fcdsest seda edendada EM\u00dc kaasprofessorina. Oma 12. juunil peetud venia legendi’s k\u00f5neles ta seenekasvatuse uuematest suundadest. Jutuks tulid nii s\u00f6\u00f6giseente kasvatamine raiesmikel, musta p\u00e4ssiku kultiveerimine kui ka seente omadusi muutvad seeneviirused.<\/p>\n

Eestis kasvatatakse juba nii austerservikut, shiitake’t kui ka tervisetootena propageeritud l\u00f5vilakka. Samuti toodetakse Eestis p\u00e4rme ja valmistatakse seentel p\u00f5hinevat biofungitsiidi. “P\u00e4ris mitmed ettev\u00f5tted juba kasvatavad Eestis seeni nii toiduks kui ka muudel eesm\u00e4rkidel. Nii et kindlasti tasub neil teemadel vaeva n\u00e4ha,” \u00fctleb kaasprofessor.<\/p>\n

K\u00e4nnud ja t\u00fc\u00fcblid<\/p>\n

\u00dche uurimissuunana on Kalev Adamson ja EM\u00dc teadur Marili Vester proovinud viimaste aastate jooksul uurida seente kasvatamist J\u00e4rvselja \u00f5ppe- ja katsemetskonnas. T\u00e4psemalt kasutasid nad \u00e4ra segametsades harvendusraiest j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud k\u00e4nde. “Oleme seal mitme aasta jooksul kasvatanud erinevaid s\u00f6\u00f6giseeni, umbes nelja-viit liiki: austerservikut, kopsservikut ja sametk\u00f5rgeseid,” loetleb ta.<\/p>\n

T\u00e4psemalt kasutasid uurijad \u00e4ra segametsades harvendusraiest j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud k\u00e4nde. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm nakatas k\u00e4nde uuritavate liikidega 2024. aasta kevadel. Nakatamiseks l\u00e4ksid k\u00e4iku seenet\u00fc\u00fcblid. Kuna osa seeni vajab viljumiseks teistest kauem aega, ei saa katsest veel l\u00f5plikke j\u00e4reldusi teha. “M\u00f5ned seened vajavad, et substraat oleks kaunis lagundatud ehk k\u00e4nd juba \u00fcsna pehkinud, et seen hakkaks viljuma. Nendel ootame alles sel aastal esimest saaki,” kirjeldab Adamson.<\/p>\n

K\u00fcll aga on juba n\u00e4ha, et iga seenet\u00fcvi igale k\u00e4nnule ei sobi. Katses olid valikus kase-, sanglepa- ja haavak\u00e4nnud. “Haab andis k\u00f5ige kesisemaid tulemusi. Laias laastus k\u00f5ige paremaid tulemusi andis aga must lepp ehk sanglepp,” toob kaasprofessor v\u00e4lja. Seejuures oli n\u00e4ha, et sanglepale sobiv seenet\u00fcvi ei pruugi kasek\u00e4nnul sama h\u00e4sti kasvada.<\/p>\n

Samuti n\u00e4itas katse, et suvisel ajal on metsas seeni kasvatades omaette katsumus v\u00f5itlus tigudega. “Kui on selline ala, kus on palju tigusid, kipuvad nad enamiku saagist \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma,” m\u00e4rgib Adamson. Siiski sobis n\u00e4iteks puidu-sametk\u00f5rges kasvatamiseks ka talviste miinuskraadidega. Teisis\u00f5nu saab seda kasvatada ajal, mil teod enam saaki ei ohusta.<\/p>\n

Siiski sobis n\u00e4iteks puidu-sametk\u00f5rges kasvatamiseks ka talviste miinuskraadidega. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n

Teise kitsaskohana peab arvestama, et k\u00e4ndudel kasvab lisaks istutatutele looduslikult teisigi seeni. Konkurentsi t\u00f5ttu ei maksa seenekasvatajal kaasprofessori s\u00f5nul eriti alguses sajaprotsendilist \u00f5nnestumist loota.\u00a0<\/p>\n

V\u00f5rdluseks proovis t\u00f6\u00f6r\u00fchm nakatada k\u00e4nde ka lageraie j\u00e4rgsel alal. Seal olid tulemused kehvad, sest p\u00e4ikese k\u00e4es l\u00e4heb raielank kuumaks ja kuivaks. Harvendusraie j\u00e4rel oli metsa all aga seenele t\u00e4pselt parajalt niiske ja vilu. Seejuures ei v\u00e4lista metsa- ja seenekasvatus Adamsoni s\u00f5nul \u00fcksteist: “Metsa majandades saab samal ajal proovida seeni kasvatada ja loota saaki saada.”<\/p>\n

K\u00fcll aga hoiatab ta, et juba t\u00fc\u00fcblite panek on v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukas. Peale seda tuleb neil igan\u00e4dalaselt silma peal hoida. “See on ka v\u00e4ga ajamahukas: k\u00f5ndida k\u00f5ik k\u00e4nnud l\u00e4bi, lugeda \u00e4ra, kas ja mitu viljakeha on tekkinud, mis kuup\u00e4eval need tekkisid ja nii edasi,” loetleb kaasprofessor.<\/p>\n

Peale t\u00fc\u00fcblite panekut tuleb neil igan\u00e4dalaselt silma peal hoida. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n

Huvilisele kasvatajale p\u00f5hjapanevate soovituste andmiseks on katse siiski veel liiga algusj\u00e4rgus, sest k\u00e4nnud lagunevad aastatega. Lagunemiskiirust v\u00f5ib ennustada nii k\u00e4nnu suuruse, l\u00e4bim\u00f5\u00f5du, k\u00f5rguse kui ka puuliigi p\u00f5hjal. “V\u00e4hemalt kolm-viis aastat, olenevalt liigist, on see aeg, mil seen k\u00e4nnu endale allutab ja hakkab k\u00f5ige eluj\u00f5ulisemailt seeni tootma,” selgitab Adamson.<\/p>\n

Teisis\u00f5nu saab kasvataja esimesel aastal k\u00fcll mingit saaki, kuid n-\u00f6 vau-efekti kohe loota pole. Siiski usub kaasprofessor, et meetodit edasi arendades saab \u00f5nnestumisprotsenti t\u00f5sta. “Kui igale puuliigile parim seenet\u00fcvi on v\u00e4lja valitud, v\u00f5iks edasi vaeva n\u00e4ha ja proovida erinevaid nakatamismeetodeid, et olukorda veel paremaks saada,” arutleb ta.<\/p>\n

Seenekasvatuse t\u00fc\u00fcblid Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Seeneviiruseid avastamas<\/p>\n

Seenekasvatuse professuuri m\u00f5te pole Kalev Adamsoni s\u00f5nul aga tegeleda \u00fcksnes s\u00f6\u00f6giseente, vaid ka raviseenekasvatuse ja seeneviirustega. Raviseentest huvitab teda eesk\u00e4tt viimastel aastatel meedias palju k\u00f5lapinda saanud must p\u00e4ssik<\/a>. “Selle nakatamisedukus on j\u00e4\u00e4nud tagasihoidlikuks \u2013 eesm\u00e4rk on ka seda t\u00f5sta,” osutab ta.<\/p>\n

Esimesed seeneviirused avastati juba 1960. aastal ja sealt peale on nende abil seente omadusi muudetud. N\u00e4iteks v\u00f5ivad viirused p\u00e4rssida seene kasvu, selle surmata, panna selle aeglasemalt kasvama ja muuta selle v\u00e4limust.<\/p>\n

“Kui igale puuliigile parim seenet\u00fcvi on v\u00e4lja valitud, v\u00f5iks edasi vaeva n\u00e4ha ja proovida erinevaid nakatamismeetodeid, et olukorda veel paremaks saada.”<\/p>\n

Mitmel s\u00f6\u00f6giseenel, sh austerservikul ja puidu-sametk\u00f5rgesel on viiruseid palju uuritud ning seeneviirustega hakkama saamine moodustab seal omaette valdkonna. Mustal p\u00e4ssikul polnud see-eest \u00fchtegi seeneviirust seni tuvastatud. “N\u00fc\u00fcd on meil esimesed laboris purki saadud ja \u00f5ige pea j\u00f5uab see ka avaldamiseni,” avab kaasprofessor.<\/p>\n

Alanud professuuri jooksul loodabki Adamson \u00fche teemana avastada seeneviiruste potentsiaali: kas nendega \u00f5nnestub teatud seeneliikide kasvu p\u00e4rssida v\u00f5i vastupidi m\u00f5nd liiki inimesele kasulikumaks muuta. Teisalt huvitavad teda s\u00f6\u00f6giseened: “Uurin, kuidas nende kasvatamine v\u00f5iks paremini \u00f5nnestuda ja kuidas erinevaid metsandusj\u00e4\u00e4tmeid rohkem \u00e4ra kasutada, et ringmajanduse eesm\u00e4rgid saaksid t\u00e4idetud.”<\/p>\n

Raviseentest huvitab Adamsoni eesk\u00e4tt viimastel aastatel meedias palju k\u00f5lapinda saanud must p\u00e4ssik. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Seenekasvatus on nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvav valdkond, mis h\u00f5lmab nii s\u00f6\u00f6gi- ja raviseente kui ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":207312,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4337,34,36,31,32,21,84719,84714,84718,28,29,3086,84717,19,25,75072,5596,11592,84716,84715,84720,23,24,22,20,30],"class_list":["post-207311","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maaulikool","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kalev-adamson","tag-kand","tag-kannud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-metsandus","tag-must-passik","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raiesmik","tag-ringmajandus","tag-seened","tag-seenekasvandus","tag-seenekasvatus","tag-seeneviirused","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116770615492217746","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207311","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207311"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207311\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/207312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207311"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207311"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207311"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}