{"id":207437,"date":"2026-06-18T12:24:12","date_gmt":"2026-06-18T12:24:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/207437\/"},"modified":"2026-06-18T12:24:12","modified_gmt":"2026-06-18T12:24:12","slug":"fermi-energia-ootab-et-riik-pakuks-ka-tuumajaamale-hinnavahemehhanismi-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/207437\/","title":{"rendered":"Fermi Energia ootab, et riik pakuks ka tuumajaamale hinnavahemehhanismi | Majandus"},"content":{"rendered":"

Kolmap\u00e4eval v\u00f5ttis riigikogu vastu tuumaenergia- ja ohutuse seaduse. See t\u00e4hendab, et n\u00fc\u00fcd saab Eestisse tuumajaama rajamisega konkreetsemalt edasi minna ning praegu on k\u00f5ige olulisem eriplaneeringu esimese etapiga j\u00e4tkamine ning selle teise etapiga alustamine, \u00fctles Fermi Energia juhatuse liige Kalev Kallemets.<\/p>\n

Eriplaneeringu esimene etapp paneb paika tuumajaama asukoha ja see peaks selguma j\u00e4rgmise aasta novembris, \u00fctles Fermi Energia juhatuse liige Diana Revjako.<\/p>\n

Uus seadus paneb paika ka sellise sammu nagu tuumajaama rajamise eelhinnang, mida hakkab menetlema riiklik tuumaregulaator, kelleks Eestis on m\u00e4\u00e4ratud tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA).<\/p>\n

“Meie eesm\u00e4rk on see (eelhinnangu algatamise) taotlus esitada juba 2029. aasta keskpaigas, v\u00f5ib-olla mais. Arvestades menetlusaega, mis on seaduses kirjas, 150 p\u00e4eva pluss riigikogus seisukoha v\u00f5tmine, mis v\u00f5tab ka aega, siis tuleb vastu selline t\u00e4htaeg, kus Narva p\u00f5levkivielektrijaamade kasutusiga hakkab t\u00f5siselt ammenduma,” lausus Kallemets.<\/p>\n

Enne seda tuleb \u00e4ra teha aga investeerimisotsus ning kuiv\u00f5rd tegu on mitme miljardi eurose projektiga, soovib Fermi Energia teatud garantiisid ka riigilt. Kallemets m\u00e4rkis, viidates Erkki Raasukese ja Anne Sullingu koostatud uuringule,<\/a> et suurinvesteeringuna vajab tuumajaam kindlasti riigi poolt tagatavat hinnavahemehhanismi, nagu neid pakutakse taastuvenergia v\u00e4hempakkumistel.<\/p>\n

“See peab olema l\u00e4bi anal\u00fc\u00fcsitud ja elektrituruseaduses j\u00f5ustatud selleks, et potentsiaalsed l\u00f5ppinvestorid saaksid omalt poolt seisukoha kujundada, et nad on valmis tuumajaama rajamise l\u00f5ppinvesteeringus osalema,” m\u00e4rkis Kallemets.<\/p>\n

“Ja see on omakorda meie jaoks eeltingimus selleks, et me eelhinnangu taotluse saame \u00fcldse esitada. See k\u00f5ik on omavahel seotud ja neid tegevusi tuleb l\u00e4bi viia sellel, j\u00e4rgmisel aastal ja 2028. aastal selleks, et me 2029. aasta keskpaigaks sinna momenti j\u00f5uame, et me p\u00e4dev eelhinnangu taotlus oleks koos,” lisas ta.<\/p>\n

Tuumajaama opereerimiskulud on \u00fche megavatt-tunni energia tootmise kohta 26 eurot, \u00fctles Kallemets. Modelleerimisel tuli hinnavahemehhanismi piirhinnaks 84 eurot megavatt-tunni kohta, mis on k\u00fcmmekond eurot v\u00e4hem kui t\u00e4navune keskmine elektri hind Eestis, m\u00e4rkis Kallemets.<\/p>\n

Kuigi tuumajaama asukohta pole veel otsustatud, soetas Fermi Energia t\u00e4navu mais Viru-Nigula vallalt kinnistu. Tehing s\u00f5lmiti siiski nii, et Fermi ostab kinnistu vaid juhul, kui see konkreetne asukoht eriplaneeringus kinnitatakse.<\/p>\n

“Oleme teinud erinevaid anal\u00fc\u00fcse ja praegu ei n\u00e4e v\u00e4listavaid asjaolusid,” \u00fctles Kallemets.<\/p>\n

Praegune poliitiline seisukoht hoiab riigi jaama rahastamisest eemal<\/p>\n

Tuumaenergia- ja ohutuse seadus reguleerib kogu tuumajaama eluts\u00fcklit: alates tuumajaama planeerimisest, ehitamisest, k\u00e4itamisest kuni l\u00f5pliku lammutamiseni ja tuumaj\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itamiseni, mille kohta peab omanikul plaan olema juba jaama rajamise ajal. Mida tuumaj\u00e4\u00e4tmetega peale hakatakse ehk milline saab olema nende l\u00f5ppk\u00e4itlus, pannakse riigi poolt paika j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul, \u00fctles kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.<\/p>\n

“Kuna tehnoloogiad j\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itlemise osas on arenemisel, siis me t\u00e4na l\u00f5pplahendust seaduse tasandil ette ei \u00fctle, vaid selleks peab riik kehtestama strateegia ja siis v\u00e4lja pakkuma, kuidas seda tegema peab. Kui me vaatame naaberriike, Soomet, Rootsit, nemad l\u00f5ppladustavad s\u00fcgaval geoloogilisel meetodil. Ka Eesti puhul on see variant v\u00f5imalik, me oleme ka seda uurinud,” lausus Tooming.<\/p>\n

Seadus ei anna automaatset \u00f5igust rajada tuumajaama ega \u00fctle, et see peab Eestisse kindlasti tulema, vaid annab eeldused vastava eriplaneeringu, eelhinnangu ja tegevuslubade taotlemiseks. Tuumaenergia ja -ohutuse seadus pole ka \u00fche tuumajaama keskne ehk ei m\u00e4\u00e4ra, kuhu tuumajaam rajatakse, mis tehnoloogiat seal kasutatakse v\u00f5i mis on selle v\u00f5imsus.<\/p>\n

Poliitiline seisukoht on praegu, et riik tuumajaama rahastamisel ei osale, \u00fctles Tooming.<\/p>\n

“Aga see on t\u00e4nane seisukoht, riigil on v\u00f5imalus seda kaaluda tulevikus. Kui me vaatame teiste riikide n\u00e4iteid, siis seda \u00fcldjuhul ka nii tehakse, et riik \u00fchel v\u00f5i teisel moel on osaline. Aga k\u00e4esoleval hetkel ei ole (Eestis) seda valikut tehtud. Valik on tehtud selleks, et riik tagab raamistiku, et Eestis on v\u00f5imalik rajada tuumajaama elektrienergia tootmiseks v\u00f5i soojusenergia tootmiseks,” lausus Tooming.<\/p>\n

“Kui tekib poliitiline tahe kuidagi (riigile) osalust v\u00f5tta v\u00f5i seda protsessi toetada, siis see on tulevikus,” lisas ta.<\/p>\n

Kuigi tuumaenergia seadus on riigikogu poolt vastu v\u00f5etud, peab vastu v\u00f5tma ka rakendusaktid ning selleks on kliimaministeeriumis praegu ettevalmistamisel k\u00fcmnete viisi m\u00e4\u00e4ruseid, \u00fctles Tooming. Neid m\u00e4\u00e4ruseid on vaja n\u00e4iteks selleks, et valmistada ette ehitusloa taotlus.<\/p>\n

Kallemets m\u00e4rkis, et tuumajaama ehitusluba on v\u00e4ga mahukas ja kallis dokument, mille ettevalmistamiseks tuleb teha v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Tuumajaama rajamise hinnaks arvestatakse 4,5 miljardit<\/p>\n

Arvestuslikult on Fermi Energia paika pannud ka tuumajaama rajamiskulud, mis 15-protsendise varuga on 4,5 miljardit eurot. Omakapitali osakaal on sellest 38 protsenti, \u00fctles Kallemets. Omakapitali tootluseks plaanitakse 10 protsenti, laenukuluks viis protsenti.<\/p>\n

Nagu varem on \u00f6eldud, plaanib Fermi Energia soetada Kanadast BWRX-300 keevaveereaktorid ning need peaks Kanada tehases valmima 2030. aastal. Reaktorid valmistab General Electric Hitachi Vernova.<\/p>\n

Lisaks investeeringutele jaama rajamiseks investeerib Fermi Energial Viru-Nigula valda 15 miljonit eurot: otseinvesteeringuteks viis miljonit, sama palju elamupindade arenduseks ja jaama k\u00fclastuskeskusse. Tegu on tingimusliku lepinguga, mis j\u00f5ustub siis, kui eriplaneeringuga asukoht t\u00f5esti Viru-Nigula valda kinnitatakse.<\/p>\n

Talumistasu maksab Fermi Energia \u00fche reaktori kohta umbes 750 000 eurot aastas, mis on kirjas ka uues seaduses. Pool sellest l\u00e4heb vallale, pool kohalikele elanikele.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6tajaid saab tuumajaamas olema umbes 200, kellel plaanitakse maksta kahekordset Eesti keskmist palka.<\/p>\n

Eriplaneeringu algatas valitsus Fermi Energia taotlusel mullu mais ning see peaks valmima 2029. aastal. Siis teeb Fermi Energia ka esmase investeerimisotsuse.<\/p>\n

Peale esimest etappi, millega tehakse asukohavalik, j\u00e4rgneb teine, detailse lahenduse etapp. Asukoha valikus osaleb ka TTJA ning selle peab kinnitama valitsus. Ka k\u00e4itamisloa annab valitsus, selle peab heaks kiitma ka TTJA.<\/p>\n

Praegu on eriplaneeringus kandidaatidena kuus erinevat asukohta esimeses etapis valitakse v\u00e4lja parim asukoht. Kaalutakse erinevaid aspekte: riigikaitse, keskkonnakaitse, sotsiaalmajanduslikud m\u00f5jud, tehnoloogia, geoloogia. Teises etapis koostatakse detailne lahendus valitud asukohale, mis on v\u00e4lja valitud, ning tehakse p\u00f5hjalik keskkonnam\u00f5jude hindamine.<\/p>\n

2030 peaks algatatama eelhinnang ning algab ehitusloa menetlemine. Ehitus algab plaanide j\u00e4rgi 2032, samal ajal toimub k\u00e4itlusloa taotlemine. Ehitus kestab 2035. aasta l\u00f5puni, selle aja sisse j\u00e4\u00e4b ka jaama komisjoneerimine ja testimine. K\u00e4itamisluba loodetakse saada 2036. aasta alguses, mil esimene 300-megavatine reaktor hakkab tootma. Teine 300-megavatine reaktor alustab tootmist 2038. aastal.<\/p>\n

Riigi eriplaneeringu ala ettepanek. Autor\/allikas: Fermi Energia<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmap\u00e4eval v\u00f5ttis riigikogu vastu tuumaenergia- ja ohutuse seaduse. See t\u00e4hendab, et n\u00fc\u00fcd saab Eestisse tuumajaama rajamisega konkreetsemalt edasi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":207438,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[15884,26,27,37,33,35,34,36,31,32,8626,21,8625,28,29,19,25,23,24,7612,60750,8320,84739,22,20,30,19045],"class_list":["post-207437","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-antti-tooming","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fermi-energia","tag-headlines","tag-kalev-kallemets","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ttja","tag-tuumaenergia-ja-ohutuse-seadus","tag-tuumajaam","tag-tuumaregulaator","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-viru-nigula-vald"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116771098836740295","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207437","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207437"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207437\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/207438"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207437"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207437"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207437"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}