{"id":207459,"date":"2026-06-18T12:45:18","date_gmt":"2026-06-18T12:45:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/207459\/"},"modified":"2026-06-18T12:45:18","modified_gmt":"2026-06-18T12:45:18","slug":"tu-mereinstituudi-teadlased-kormoraniuuringu-kriitika-tulemusi-ei-kummuta-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/207459\/","title":{"rendered":"T\u00dc mereinstituudi teadlased: kormoraniuuringu kriitika tulemusi ei kummuta | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Enamasti toimub teaduslik diskussioon teadusajakirjanduses. Eesti Ornitoloogia\u00fchingu esindaja Kunter T\u00e4tte on esitanud meie uuringu<\/a> kohta v\u00f5rdlemisi j\u00f5ulise arvamuse (Kunter T\u00e4tte: uue kormoraniuuringu t\u00f5lgendus on vigane<\/a>).<\/p>\n

Kuigi Kunter T\u00e4tte arvamusloo pealkirjas esitatud s\u00fc\u00fcdistus on v\u00e4ga t\u00f5sine, ei sea ta oma k\u00e4sitluses kahtluse alla meie uuringu tulemusi ega esita argumente, mis need \u00fcmber l\u00fckkaksid. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib arvata, et tema arvamusloo eesm\u00e4rk on eelk\u00f5ige m\u00f5jutada lugejate arvamust autori maailmavaatele soodsas suunas. Kuna selleks kasutatakse meie teadusuuringu kritiseerimist, peame vajalikuks vastata esitatud etteheidetele \u00fcksipulgi.<\/p>\n

Shannoni indeksist<\/p>\n

Esmalt nimetab Kunter T\u00e4tte v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgenduseks Shannoni mitmekesisusindeksi kasutamist linnustiku elurikkuse indeksina. Loomulikult oleme Shannoni indeksi piiratusest teadlikud. Seet\u00f5ttu on meie uuringus kormoranikolooniate m\u00f5ju kohalikule linnustikule anal\u00fc\u00fcsitud lisaks veel liigi- ning \u00f6koloogiliste gildide tasandil ning seep\u00e4rast t\u00f5lgendamegi oma uuringus<\/a> n\u00e4htud muutusi kui muutusi meresaarte linnustikus tervikuna.<\/p>\n

Ometigi saame kinnitada, et ka juhul, kui Kunter T\u00e4tte n\u00f5utud l\u00e4henemist kasutada, j\u00e4\u00e4vad meie uuringu tulemused \u00fcldjoontes samaks. Kui kormoran indeksi v\u00e4\u00e4rtuste arvutamisel v\u00e4lja j\u00e4tta, ilmneb samuti suundumus, et kormoranide pesitsema asumine saartele v\u00e4hendab Shannoni indeksi v\u00e4\u00e4rtusi v\u00f5rreldes saartega, kus kormoranide pesitsemist ei t\u00e4heldatud.<\/p>\n

Kriitikana tuuakse v\u00e4lja, et: “Niisiis kui uuringu autorid leidsid, et kormorani kohalolu saarel v\u00e4hendab Shannoni mitmekesisuse indeksi v\u00e4\u00e4rtust, on sellest ekslik j\u00e4reldada, et teisi linde samaaegselt v\u00e4hemaks j\u00e4i.” Kahjuks n\u00e4itab andmestiku liigi- ja gildip\u00f5hine anal\u00fc\u00fcs aga just seda. Mitmete liikide arvukus kahanes saartel, kuhu kormoranid pesitsema asusid. See t\u00e4hendabki, et teisi linde j\u00e4i neil saartel v\u00e4hemaks, kuhu kormoranid elama asusid.<\/p>\n

Bonferroni parandusest<\/p>\n

Siin tuleme teise olulise aspekti juurde, mille koha pealt Kunter T\u00e4tte on meie uuringut kritiseerinud. Nimelt n\u00e4ib ta v\u00e4itvat, et oleme kormoranide m\u00f5ju liigip\u00f5hisel anal\u00fc\u00fcsil andmeid \u00fcle interpreteerinud, sest: “Siinkohal j\u00e4eti millegip\u00e4rast mainimata, et p\u00e4rast Bonferroni korrektsiooni j\u00e4i alles vaid kolm negatiivset seost (h\u00f5bekajakas, kalakajakas ja t\u00f5mmuvaeras) ja \u00fcks positiivne seos (k\u00fchmnokk-luik)”. Kahjuks siin Kunter T\u00e4tte k\u00fcll eksib, sest vastav viide on uuringus selgelt v\u00e4lja toodud (vt originaalartikli tulemuste peat\u00fckk teine l\u00f5ik).<\/p>\n

Selle \u00fcle, kuidas m\u00f5jutab Bonferroni paranduse rakendamine mitmese testimise korral bioloogiliste andmete t\u00f5lgendamist, on \u00f6koloogilises teaduskirjanduses palju arutletud. T\u00f5epoolest, mitme statistilise testi tegemisel suureneb I t\u00fc\u00fcpi vea ehk valepositiivse tulemuse t\u00f5en\u00e4osus.<\/p>\n

Samas kaasneb rangete paranduste kasutamisega suurem II t\u00fc\u00fcpi vea risk ehk v\u00f5imalus, et looduses tegelikult esinev seos j\u00e4\u00e4b statistiliselt tuvastamata. Seet\u00f5ttu on soovitatud enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata seoste tugevusele ja bioloogilisele t\u00e4hendusele, mitte \u00fcksnes p-v\u00e4\u00e4rtustele: viimane ei n\u00e4ita mitte looduses esineva seose tugevust vaid statistilist t\u00f5en\u00e4osust, et oleme teinud I t\u00fc\u00fcpi vea.<\/p>\n

Just sel p\u00f5hjusel esitasime artikli tabelis 2 nii algsed kui ka Bonferroni paranduse j\u00e4rgsed p-v\u00e4\u00e4rtused ning viitasime paranduse m\u00f5jule tulemuste peat\u00fckis. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b arusaamatuks etteheide, nagu oleksid vastavad andmed uuringus esitamata j\u00e4etud. K\u00f5ik vajalikud statistilised n\u00e4itajad on artiklis olemas ning lugejal on v\u00f5imalik nende p\u00f5hjal hinnata, kuidas mitmeste v\u00f5rdluste korrigeerimine tulemusi m\u00f5jutas. Igal juhul sisaldab algne teaduspublikatsioon k\u00f5iki andmeid, mille puudumisele kriitikas viidatakse.<\/p>\n

Tasub ka meenutada, et Bonferroni parandus on \u00fcks k\u00f5ige konservatiivsemaid laialdaselt kasutatavaid mitmese testimise korrigeerimise meetodeid. Teaduskirjanduses kasutatakse ka v\u00e4hem konservatiivseid l\u00e4henemisi, n\u00e4iteks Holm’i v\u00f5i Benjamini\u2013Hochbergi meetodit. Meie rakendasime neist \u00fche rangeimat, samuti kaasasime mudelitesse nii palju kovariaate kui andmestik v\u00f5imaldas, et eristada kormoranikolooniate m\u00f5ju teistest v\u00f5imalikest teguritest.<\/p>\n

Haudelindude loendamisest<\/p>\n

Lisaks on uuringu puuduj\u00e4\u00e4gina v\u00e4lja toodud, et esineb olukordi, kus andmestikus ei ole \u00e4ra m\u00e4rgitud, et saartel peale kormoranide muid linnuliike pesitseks. Selle koha pealt peame tunnistama, et meil puudub julgus oletada, et saartel v\u00e4lit\u00f6id teinud kutselised- ning harrastusornitoloogid oleks kaldunud k\u00f5rvale v\u00e4ikeste meresaarte haudelinnustiku loendamise metoodikaist.<\/p>\n

N\u00f5nda ei julge meie k\u00fcll n\u00f5ustuda Kunter T\u00e4tte v\u00e4itega, et: “Seega on selge, et osaliselt oli mitmekesisuse indeksi v\u00e4\u00e4rtus kormoraniga saartel madalam puhtalt p\u00f5hjusel, et muid haudelinde paljudel aastatel ei loendatudki.” Suur osa meie uuringu autoreist on ka ise neid loendusi l\u00e4bi viinud. Oma kogemusele toetudes eeldame, et sama vastutustundlikult on k\u00e4itunud ka teised loendusi l\u00e4bi viinud linnuvaatlejad.<\/p>\n

L\u00f5puks tuuakse kriitikana v\u00e4lja, et: “Lisaks ei arvestatud liigip\u00f5histe seoste arvutamisel loodusliku taustafooniga. Tehti k\u00fcll haudepaaride tiheduse enne\/p\u00e4rast kormorani v\u00f5rdlus. See aga ei t\u00f5esta, et kormoranidega saartel \u00fche v\u00f5i teise liigi arvukus kiiremini langes kui kormoranideta saartel.”<\/p>\n

Ega seda ju v\u00e4idetudki \u2013 k\u00e4esolevas uuringus toodi v\u00e4lja, et kormoranide pesitsemine saarel v\u00e4hendas lindude elurikkust. See joonistus selgelt v\u00e4lja ka m\u00f5nede linnuliikide arvukuse v\u00e4henemisena liigi tasandil, ent ka lindude \u00f6koloogiliste gildide tasandil.<\/p>\n

M\u00f5ju kiirust ei kvantifitseeritud, kuid artikli joonisel 2 esitatud mustrid viitavad, et muutused tekkisid suhteliselt kiiresti. Tuleb muidugi meeles pidada, et esimestel aastatel, kui seda m\u00f5ju n\u00e4ha oli, oli kormoranide arvukus Eesti rannikumeres v\u00e4ga madal. N\u00f5nda v\u00f5rreldigi kormoranipesadega ja kormoranipesadeta v\u00e4ikesaari aastati.<\/p>\n

Nii ei ole korrektne ka kriitika, et “Nimelt, kuna kormoranide arvukus on aja jooksul muudkui t\u00f5usnud, t\u00e4hendab see, et kormoranide arvukuse ja aasta vahel on paljudel saartel tugev positiivne seos. Kui m\u00f5ne liigi arvukus on enam-v\u00e4hem stabiilselt aastate jooksul alla k\u00e4inud, v\u00f5ib tema arvukus korreleeruda samal ajal nii aastanumbri kui ka kormorani arvukusega.”<\/p>\n

Kriitika, et t\u00e4heldatud seosed v\u00f5iksid olla p\u00f5hjustatud kormorani arvukuse ja aasta tugeva omavahelise korrelatsiooni t\u00f5ttu, ei ole p\u00f5hjendatud. Anal\u00fc\u00fcsis v\u00f5rreldi kormoranidega ja kormoranideta saari sama aasta piires. Seet\u00f5ttu ei saanud tulemused tuleneda \u00fcldisest ajatrendist, kus kormoranide arvukus suureneb ja m\u00f5ne teise liigi arvukus samal ajal v\u00e4heneb.<\/p>\n

Nn looduslikust katsest<\/p>\n

Kriitikatulva l\u00f5petab manitsus, et teadusuuringutes tuleb olla ettevaatlik, sest sedasi v\u00f5ib tuua v\u00e4lja negatiivseid seoseid, mis erinevate liikide vahel v\u00f5ivad tekkida. T\u00e4psemalt: “Harva on teada ainult \u00fcks kindel p\u00f5hjus, miks \u00fche v\u00f5i teise liigi arvukus on hakanud alla k\u00e4ima. Igatahes niimoodi suvaliselt k\u00fcmnete liikide arvukusi ainult kormoraniga seostades on suur oht, et p\u00e4ris s\u00fc\u00fcdlane j\u00e4\u00e4b tahaplaanile.”<\/p>\n

See kriitika j\u00e4\u00e4b kahjuks meile arusaamatuks, sest oleme seni arvanud, et teadlased peavad v\u00e4lja tooma oma uuringute tulemused ausalt ning hoolimata sellest, kas need tulemused meile meeldivad v\u00f5i mitte. Paraku ongi \u00fche konkreetse surveteguri m\u00f5ju hindamiseks ainus viis l\u00e4bi viia katse, kus v\u00f5rreldakse muidu sarnaseid andmepunkte, mis erinevad \u00fche muutuja poolest.<\/p>\n

Aastak\u00fcmnetega Eesti kutseliste ja harrastusornitoloogide t\u00f6\u00f6 tulemusena kogutud andmestik v\u00f5imaldaski meil vaadelda nn looduslikku katset. Saime anal\u00fc\u00fcsida just nimelt kormoranide m\u00f5ju, sest valimis v\u00f5rreldi saari, mis erinesid eelk\u00f5ige \u00fche muutuja poolest: kormoranide pesitsemine esines (menetlusr\u00fchm) v\u00f5i kormoranide pesitsemine puudus (kontrollr\u00fchm).<\/p>\n

Lisaks, nagu \u00fclalpoolgi mainitud, kaasasime mudelisse nii palju kovariaate kui andmestik v\u00f5imaldas: ikka selleks, et kormoranikolooniate m\u00f5ju teistest teguritest eristada. Seet\u00f5ttu v\u00f5imaldabki see nn looduslik katse meil just nimelt hinnata kormoranide m\u00f5ju nende v\u00e4ikesaarte linnustikule.<\/p>\n

Kahjuks viitab ka Kunter T\u00e4tte arvamuse l\u00f5puosa sellele, et on kaldutud k\u00f5rvale uuringu peateemast ning miskip\u00e4rast tuuakse sisse asurkondade ohjamine ning nimetamata j\u00e4\u00e4v “muutuste peap\u00f5hjus”. L\u00f5puks ei julge ju ka kriitik ise eirata uuringu p\u00f5hitulemusi (“Ma ei hakka v\u00e4itma, et kui liigip\u00f5hised anal\u00fc\u00fcsid korrektselt l\u00e4bi viia, ei leiduks \u00fchtegi negatiivset seost kormorani ja m\u00f5ne teise linnuliigi vahel. Kormoran v\u00f5ib m\u00f5nel saarel ju t\u00f5esti enda alla suure pindala haarata ja elutegevuse k\u00e4igus ka maastikku tahtmatult \u00fcmber kujundada.”).<\/p>\n

Seega leiame ilmselt \u00fchise keele ses osas, et Eesti rannikumere \u00fcks arvukaim, kui mitte k\u00f5ige arvukam haudelind, kormoran, v\u00f5ib t\u00f5esti m\u00f5jutada teda \u00fcmbritsevat keskkonda, nagu iga teinegi liik. Iseasi on, kas need tulemused meile meeldivad v\u00f5i mitte, ning mida me oma teadmistega peale hakkame.<\/p>\n

Loodame, et edasine arutelu kormorani ja teiste merelindude omavaheliste seoste \u00fcle toetub teaduskirjanduses avaldatud andmetele, l\u00e4bipaistvatele anal\u00fc\u00fcsidele ja eri t\u00f5lgenduste sisulisele v\u00f5rdlemisele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Enamasti toimub teaduslik diskussioon teadusajakirjanduses. Eesti Ornitoloogia\u00fchingu esindaja Kunter T\u00e4tte on esitanud meie uuringu kohta v\u00f5rdlemisi j\u00f5ulise arvamuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":207460,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1157,10091,10092,28,29,84742,15099,1156,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-207459","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kormoran","tag-kormoranid","tag-kunter-tatte","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauri-saks","tag-liigirikkus","tag-linnud","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116771181379276411","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207459","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207459"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207459\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/207460"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207459"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207459"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207459"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}