\u00d6eldakse, et heal lapsel on mitu nime. Teinekord juhtub ka nii, et hea nimi sobib mitmele lapsele \u2013 \u00fcht ja sama m\u00f5istet saab eri kontekstides kasutada m\u00f5nev\u00f5rra erinevates t\u00e4hendustes, tutvustas Adele Vaks keeles\u00e4utsus.<\/p>\n
\u00dcks selline hea nimi on\u00a0mitmekeelsus. Kui r\u00e4\u00e4gime\u00a0mitmekeelsest inimesest, peame silmas kedagi, kes kasutab ja m\u00f5istab v\u00e4hemalt suhtlustasandil rohkem kui \u00fcht keelt. See t\u00e4hendab, et suure t\u00f5en\u00e4osusega oled\u00a0mitmekeelne\u00a0ka sina,\u00a0armas\u00a0kuulaja!\u00a0Eurobaromeetri 2024. aasta raporti<\/a>\u00a0kohaselt r\u00e4\u00e4gib 89 protsenti Eesti elanikest peale emakeele veel v\u00e4hemalt \u00fcht keelt.\u00a0\u00a0<\/p>\n Seejuures v\u00f5ib mitme keele oskamine t\u00e4hendada v\u00e4ga erinevaid keelekogemusi. M\u00f5nikord defineeritakse mitmekeelsusena seda, kui inimesel on mitu emakeelt: kui ta on m\u00f5lemat keelt omandanud s\u00fcnnist alates v\u00f5i v\u00e4ga varajasest lapsep\u00f5lvest. M\u00f5istega “emakeel” on tihedalt seotud identiteet: tavaliselt t\u00e4histame sellega keelt, millega tunneme k\u00f5ige tugevamat emotsionaalset sidet. Kui\u00a0oluline on\u00a0keelte omandamise\u00a0j\u00e4rjekord, r\u00e4\u00e4gime “esimesest”, “teisest”, “kolmandast” ja enamastki keelest.<\/p>\n Need sildid ei pruugi tingimata kokku langeda sellega, kui tugevalt end \u00fches v\u00f5i teises keeles tunneme: keelep\u00e4devus muutub ja areneb ajas, s\u00f5ltuvalt sellest, kui palju \u00fcht\u00a0v\u00f5i teist\u00a0keelt\u00a0kasutame. N\u00e4iteks keegi, kes on s\u00fcndinud Ameerikas eestlastest vanemate perre ning r\u00e4\u00e4gib nii eesti kui ka inglise keelt, v\u00f5ib tunda, et eesti keel on tema emakeel, kuid mitte k\u00f5ige tugevam keel.\u00a0Seejuures pole kahe keele oskus kunagi t\u00e4pselt\u00a0samasugune<\/a>:\u00a0ka need, kes oskavad mitut keelt sama k\u00f5rgel tasemel ja kasutavad neid sama tihti, teavad m\u00f5nd s\u00f5na \u00fcksnes \u00fches keeles v\u00f5i r\u00e4\u00e4givad teatud teemadest ainult \u00fches keeles.<\/p>\n Haruldane pole seegi, kui suudame aru saada keelest, mida me ise sugugi ei r\u00e4\u00e4gi – n\u00e4iteks m\u00f5istame ukrainakeelseid silte vene keele oskuse p\u00f5hjal, v\u00f5i saame aru saksakeelse filmi tegevusest t\u00e4nu sellele, et \u00f5ppisime kunagi koolis saksa keelt, isegi kui r\u00e4\u00e4kimisoskus on j\u00e4\u00e4nud aastate taha.\u00a0
\u00a0
S\u00f5ltuvalt kontekstist defineeritakse mitmekeelsust m\u00f5nikord ka kitsamalt. Nii n\u00e4iteks v\u00f5idakse hariduss\u00fcsteemis kutsuda mitmekeelseks \u00fcksnes neid lapsi, kes \u00f5pivad eesti keelt teise keelena. Seda\u00a0selleks, et eristada, kellel missugust keele\u00f5pet vaja on. Keeleteaduslikes uurimustes v\u00f5idakse mitmekeelseks nimetada neid lapsi, kel on kaks emakeelt, ja \u00fckskeelseteks neid, kes omandavad teist keelt koolitundide v\u00f5i arvutim\u00e4ngude kaudu \u2013 selleks, et andmeid anal\u00fc\u00fcsides v\u00f5rrelda \u00fcksteisega sarnases olukorras olevaid lapsi.\u00a0Igap\u00e4evaelus\u00a0peame aga mitmekeelseks iga\u00fcht,\u00a0kes m\u00f5istab ja kasutab\u00a0enamat kui \u00fcht keelt.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d6eldakse, et heal lapsel on mitu nime. Teinekord juhtub ka nii, et hea nimi sobib mitmele lapsele \u2013…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":207591,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[84767,37,33,35,173,34,36,11219,140],"class_list":["post-207590","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-adele-vaks","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-keelesauts","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116771787029991802","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207590"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207590\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/207591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}