Kui klassikalised muusikud on s\u00fcvenenud eelk\u00f5ige oma pillim\u00e4ngu, siis j\u00e4rgmisel 21. oktoobril Estonia kontserdisaalis esinev prantsuse uue generatsiooni pianist Lucas Debargue on ka tugeva \u00fchiskondliku n\u00e4rviga interpreet. Tema maailmas on lisaks klassikalisele klaverile kirjandus\u00f5pingud Pariisi Diderot’ \u00fclikoolis, d\u017e\u00e4ss, mida m\u00e4ngides ta tudengina baaris leiba teenis ja mida praegugi m\u00e4ngib ning basskitarr rockb\u00e4ndis. Debargue’iga on kaasas k\u00e4inud legend “hilisest alustajast” ja t\u00f5epoolest pole ta hakanud pilli \u00f5ppima juba 5-aastaselt, nagu enamus maailma tipp-pianiste.<\/p>\n
Muusikaavalikkuse ette j\u00f5udis Debargue 2015. aastal, kui ta justkui eikuskilt ilmudes tegi furoori T\u0161aikovski konkursil, j\u00f5udis selle maailma \u00fche raskeima v\u00f5istluse finaali ja laureaaditiitlini. N\u00fc\u00fcd esineb ta Pariisi Filharmoonias, Carnegie Hallis, Londoni Wigmore’i hallis, Hamburgi Elbphilharmonie’s, Amsterdami Concertgebouw’s jt nimekatel lavadel. Ta on koost\u00f6\u00f6d teinud selliste dirigentidega nagu Elim Chan, Tarmo Peltokoski, Lorenzo Viotti, Andrey Boreiko, Tugan Sokhiev jpt.<\/p>\n
Tallinnas kohtub Debargue kontserdile j\u00e4rgneval p\u00e4eval 22. oktoobril MUBAs klaveri\u00f5pilastega, kui teeb seal meistrikursuse. Kursusele kuulama on oodatud ka k\u00f5ik huvilised.<\/p>\n
Mis teile meenub oma eelmistest Tallinna k\u00fclastustest?<\/p>\n
Olin Tallinnas esmakordselt 2015. aastal, m\u00f5ned kuud p\u00e4rast oma T\u0161aikovski konkursi edu. Mul oli soolokontsert Mustpeade majas, j\u00e4rgmisel aastal m\u00e4ngisin seal ka Mozarti klaverikontserti c-moll. Estonia kontserdisaalis olin esmakordselt soolokontserdiga 2020. aastal. M\u00e4letan v\u00e4ga v\u00f5luvat ajaloolist vanalinna ning t\u00e4helepanelikku ja sooja publikut. Kahjuks ei lasknud liiga l\u00fchike kohalolek mul linna ja Eesti kohta rohkem avastada.<\/p>\n
Olete oma intervjuudes korduvalt \u00f6elnud, et muusika ei ole pelgalt meelelahutus, vaid pigem s\u00fcgav l\u00e4bielamine. Millisena n\u00e4ete oma suhet kuulajaga?<\/p>\n
Kontserdil r\u00e4\u00e4gin ma muusika keeles ja soovin muusikas peituvat t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral elavaks teha. Muusiku ja kuulaja vahel tekib nagu \u00fchine paralleelaeg, \u00fchine osadus \u2013 nimetaksin seda just niimoodi.<\/p>\n
Teie kavas on Raveli kahe teose k\u00f5rval ka valik Gabriel Faur\u00e9 muusikat. Teist on saanud nagu selle helilooja saadik, kui eelmisel aastal plaadistasite firmale Sony Classical tema kogu klaveriloomingu ja viisite l\u00e4bi loeng-kontserte sellest heliloojast \u2013 mitmed neist ka videoloengutena YouTube’is. Prantsuse heliloojatest teataksegi eelk\u00f5ige Raveli ja Debussy’d, aga milline helilooja on Faur\u00e9?<\/p>\n
Faur\u00e9 on t\u00e4naseni klaverimuusika \u00fcks eba\u00f5iglaselt varjatud saladusi. Faur\u00e9 on loonud kokku \u00fcle nelja tunni (sama palju kui Debussy’l!) meisterlikke klaveriteoseid, mida isegi paljud pianistid ja publik \u00fcldse ei tunne.<\/p>\n
Mind paelub selles heliloojas tema loojanatuuri iseseisvus. Debussy’d m\u00f5jutas palju Wagner, Raveli vene muusika, aga Faur\u00e9 k\u00e4is muusikas oma isikup\u00e4rast teed. Ta oli avatud meelega inimene: oli Raveli \u00f5petaja, toetas \u0161veitsi heliloojat Arthur Honeggeri, huvitus Sch\u00f6nbergi “Kuu-Pierrot’st”. Kindlasti kajastuvad Faur\u00e9 1914\u20131918 aastatel loodud loomingus tugevalt Esimese maailmas\u00f5ja meeleolud (\u00fcks Faur\u00e9 poegadest oli rindel), n\u00e4iteks vapustavas nokt\u00fcrnis e-moll op. 107, mida ma ka Tallinnas esitan.<\/p>\n
Olete pianist ja ka helilooja. Tallinnas esitate ka omaenda klaveris\u00fciti. Mis ajendab teid oma muusikat looma?<\/p>\n
Kui ma 10-aastaselt endale klassikalise muusika avastasin, p\u00fc\u00fcdsin seda \u00f5ppides peagi ka improviseerida ja oma lugusid luua. Helilooming on minus nagu pidev sisemine sund, millele ei saa vastu seista. Nii on see siiamaani. Kui oleks v\u00f5imalik, veedaksin oma aja heliloominguga.<\/p>\n
Mu loomingunimekiri on n\u00fc\u00fcdseks juba p\u00e4ris pikk: kaks klaveritriot, viiulisonaat, t\u0161ellosonaat, klaverikvartett, keelpillikvartett, erinevad klaveriteosed, soololaulud, klaverikontsertiino … Olen selles m\u00f5ttes \u00f5nnelik inimene, et enamus neist on ka ette kantud, m\u00f5ned korduvalt. Praegu minu tiheda kontserdigraafikuga \u00f5nnestub mul enamasti valmis saada need t\u00f6\u00f6d, mis mind nii palju haaravad, et ma lihtsalt pean nad valmis komponeerima, olgu see kasv\u00f5i hotellis, lennukis, rongis v\u00f5i taksos.<\/p>\n
Kasutan oma muusikas klassikalist harmooniakeelt. Tonaalses muusikas peituvad ps\u00fchholoogilised seosed on meile tuttavad, see muusika on meie vereringes. Minu sooviks ei ole muusikat kuidagi uutmoodi “\u00fcmber defineerida”. Seda on juba teinud need suurep\u00e4rased heliloojad l\u00e4bi sajandite, kelle muusikat ma armastan ja kes aitavad mul elada.<\/p>\n
Minu klaveris\u00fcit koosneb viiest osast. Kirjutasin selle eelmisel aastal Horvaatias puhkusel olles. Oma olemuselt on see v\u00e4ga energiline virtuoosne kontsertteos. S\u00fcit j\u00e4rgib barokk-tantsus\u00fcidi struktuuri, ilma et see oleks otseselt barokkmuusika j\u00e4ljendus. Kasutan siin piiratud materjali, mida arendan erinevate kontrapunktiliste v\u00f5tetega, nagu imitatsioon, kaanon, mis on \u00fchendatud meloodia, harmoonia ja r\u00fctmiga.<\/p>\n
Tallinnas esitate ka Aleksandr Skrjabini sonaati nr 3. Milline on teie suhe Skrjabini muusikaga?<\/p>\n
Skrjabini muusika k\u00fctkestas mind juba teismelisena. “Lugesin” l\u00e4bi kogu tema klaveriloomingu. Klaverit mul selleks sageli ei olnud, aga kuna loen noote ka ilma instrumendita nagu raamatut, siis nii ma nende k\u00f5igiga tutvusin ja neist vaimustusin.<\/p>\n
Kolmas sonaat on Skrjabini k\u00fcmnest sonaadist k\u00f5ige kergemini haaratav. See teos on neljaosaline, kuid vaid 20 minuti pikkune. Hetkel k\u00f6idab mind selles teoses k\u00f5ige rohkem, kuidas see saab olla nii joovastav ja k\u00f5lada nii spontaanselt, kuigi on kirjutatud v\u00e4ga s\u00fcsteemselt. Ma seostan seda Nietzsche poeetilise filosoofilise maailmaga.<\/p>\n
Olete sageli maininud, et kunstid on omavahel seotud ja et muusikul on v\u00e4ltimatult vajalik end “toita” ka kirjanduse, kujutava kunsti, filmikunstiga. Milliseid raamatuid olete viimasel ajal lugenud, millised filmid on huvi pakkunud?<\/p>\n
Praegu on mul k\u00e4sil George Gershwini elulugu, Richard Wagneri raamat “Ooper ja draama”, Edmund Husserli “The Phenomenology of Internal Time-Consciousness”, Henry Jamesi “Beast in the Jungle”…<\/p>\n
Filmidest vaatasin hiljuti suure huviga Spike Jonze’i “Adaptation’i”, uuesti Lynchi “Twin Peaksi”, Kusturica filmi “Must kass, valge kass”.<\/p>\n
Me elame keerulistel aegadel \u2013 kuidas teie seda tajute? Kust leida lootust?<\/p>\n
Nagu me k\u00f5ik, olen s\u00fcgavalt mures ja \u00e4revuses. S\u00f5jad levivad ja tulevad meile \u00fcha l\u00e4hemale. Enamik \u00fchiskondi seisab silmitsi suurte kriisidega, mis on seotud identiteedik\u00fcsimustega (etnilised, religioossed, seksuaalsed), mis domineerivad kollektiivse intellekti ja avatuse \u00fcle. Elame t\u00f5ej\u00e4rgses \u00fchiskonnas ja ei ole teada, kuhu see k\u00f5ik v\u00e4lja viib. Karjamentaliteet kasvab peaaegu k\u00f5ikjal, kasutades \u00e4ra demokraatliku maailma n\u00f5rkusi. Autoritaarsuse t\u00f5usus ei osata n\u00e4ha ohtu: see on muutunud isegi kiusatuseks. Sellest r\u00e4\u00e4gitakse palju k\u00f5ikjal, eriti k\u00f5ikv\u00f5imsas sotsiaalmeedias, kus hoogu annavad algoritmid. V\u00e4givaldne virtuaalreaalsus v\u00f5tab v\u00f5imust.<\/p>\n
Aga lootus? See on k\u00f5ikjal meie \u00fcmber ja meie sees. See on elu ise oma bioloogiliste ts\u00fcklitega, seletamatute saladustega; see on armastus, muusika, mis suudab v\u00e4ljendada vabadust, haprust, igatsust, meeleheidet, ekstaasi v\u00f5i \u00f5udu. Arvan siiski, et me pole kaotanud “vana head aega”, parim on alati kuskil eespool. Teisiti poleks v\u00f5imalik ellu j\u00e4\u00e4da. Kuigi see v\u00f5ib nii tunduda, ei l\u00e4he asjad ainult hullemaks. Halvim on juba k\u00e4es ja me r\u00e4\u00e4gime sellest pidevalt, sealt edasi saab aga minna siiski ainult paremaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui klassikalised muusikud on s\u00fcvenenud eelk\u00f5ige oma pillim\u00e4ngu, siis j\u00e4rgmisel 21. oktoobril Estonia kontserdisaalis esinev prantsuse uue generatsiooni…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20777,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,12002,140,12001],"class_list":{"0":"post-20776","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-lucas-debargue","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-pianist"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20776","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20776"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20776\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20777"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20776"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20776"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20776"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}