Ajakirjas Science Advanc<\/a>es ilmunud uuring on seni k\u00f5ige p\u00f5hjalikum k\u00e4sitlus imetajate ja lindude eluea erinevustest. Evolutsiooniuurija Johanna St\u00e4rki juhitud rahvusvaheline teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis 528 imetaja- ja 648 linnuliigi kohta loomaaedades kogutud andmeid. Neist mitmete puhul oli piisavalt suured andmestikud ka vabas looduses elanud isendite kohta.<\/p>\nUuringu tulemused kinnitasid teada-tuntud mustrit: 72 protsendil imetajaliikidest elasid emased isastest kauem, keskmiselt oli nende eluiga 12 protsenti pikem. Lindude puhul oli pilt vastupidine \u2013 68 protsendil liikidest oli oodatav eluiga pikem isastel, kes elasid keskmiselt viis protsenti kauem kui emased. Vabas looduses, kus keskkonnatingimused on karmimad, olid need erinevused veelgi suuremad.<\/p>\n
Sugukromosoomid ja pidevad kompromissid<\/p>\n
\u00dcks levinud selgitus nendele erinevustele on heterogameetse soo h\u00fcpotees. Selle teooria kohaselt on l\u00fchem eluiga sool, kellel on kaks erinevat sugukromosoomi. Imetajate puhul on need isased (XY-kromosoomid), lindudel aga emased (ZW-kromosoomid).<\/p>\n
Uuringu kaasautori Fernando Colchero s\u00f5nul on probleem selles, et kui isase imetaja ainus X-kromosoomil mutatsioon, puudub tal geneetiline varukoopia. Kui mutatsioonid osutuvad l\u00f5puks kahjulikuks, l\u00fchendab see tema eluiga. Emastel imetajatel (XX) seevastu v\u00f5ib teine X-kromosoom pakkuda kaitset. Lindudel on sarnane eelis isastel (ZZ).<\/p>\n
Kuigi h\u00fcpotees selgitab \u00fcldist suundumust, pole see kogu t\u00f5de. Uuring n\u00e4itas, et leidub palju erandeid, n\u00e4iteks on mitmete r\u00f6\u00f6vlinnuliikide emased isastest pikema elueaga. Seet\u00f5ttu peab olema oma roll ka teistel teguritel.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile, et peamine soolisi erinevusi kujundav j\u00f5ud on suguline valik \u2013 protsess, kus isendid konkureerivad paaritumisv\u00f5imaluste p\u00e4rast. Seejuures on olulisimad tegurid liigi paaritumiss\u00fcsteem ja isaste ning emaste suuruse erinevus.<\/p>\n
Liikidel, kus isased on emastest m\u00e4rgatavalt suuremad ja peavad v\u00f5itlema mitme emasega paaritumise \u00f5iguse eest, on emaste eluiga tunduvalt pikem. Suure keha ja v\u00f5itlusvalmiduse arendamine n\u00f5uab tohutult energiat ning suurendab vigastuste ja stressi riski, mis l\u00fchendab isaste eluiga. Isased seisavad aga silmitsi evolutsioonilise survega anda edasi nii palju geene kui v\u00f5imalik. Sellel on oma hind. Seevastu monogaamsetel liikidel, kus konkurents on v\u00e4iksem, on aga soolised erinevused elueas minimaalsed v\u00f5i puuduvad sootuks.<\/p>\n
Samuti leidis kinnitust, et sugupool, kes panustab rohkem j\u00e4rglaste eest hoolitsemisse, kipub elama kauem. Enamasti on selleks emane, kelle pikem eluiga tagab, et j\u00e4rglased j\u00f5uavad iseseisvuda.<\/p>\n
Inimlooma erip\u00e4rad<\/p>\n
Ka inimeste puhul kehtib imetajatele omane muster \u2013 naised elavad peaaegu k\u00f5ikjal maailmas meestest kauem. See on p\u00fcsinud sarnasena l\u00e4bi ajaloo ja erinevates kultuurides, alates 18. sajandi Rootsist kuni t\u00e4nap\u00e4eva Jaapanini.<\/p>\n
Erip\u00e4ra selgitamiseks otsustas t\u00f6\u00f6r\u00fchm vaadata ka inimestele l\u00e4hemaid taksoneid. Huvitaval kombel on sooline erinevus inimeste elueas v\u00e4iksem kui l\u00e4hisugulastel \u0161impansidel ja gorilladel, kelle puhul on suguline valik ja isastevaheline konkurents m\u00e4rksa tugevam. See viitab, et kuigi bioloogilised ja evolutsioonilised tegurid loovad aluse, m\u00f5jutavad l\u00f5pptulemust ka sotsiaalsed ja keskkondlikud olud. Teisis\u00f5nu pole inimliik sugugi ainulaadne.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Loomariigis ei ela isased ja emased peaaegu kunagi \u00fchevanuseks. V\u00e4rske uuring kinnitab, et sooline erinevus oodatavas elueas on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20782,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,11990,12003,34,36,31,32,21,12009,12004,28,29,95,19,12008,25,12006,23,24,22,20,30,92,93,94,12007,12005],"class_list":{"0":"post-20781","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eluiga","14":"tag-emased","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-heterogameetse-soo-hupotees","21":"tag-isased","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-paaritumiskonkurents","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-sugukromosoom","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews","37":"tag-x-kromosoom","38":"tag-y-kromosoom"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20781","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20781"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20781\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20782"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20781"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20781"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20781"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}