Mu \u00fcks silm naerab, teine nutab, kui ma praegu rektorina \u00fclikoolis magistridiplomeid k\u00e4tte annan. \u00dchelt poolt n\u00e4en noori spetsialiste, kes on valmis looma uusi tehnoloogiaid, arendama tehisintellekti, ehitama kestlikumat majandust ja lahendama \u00fchiskonna keerulisi probleeme. Teisalt tean, et liiga paljud noored sulgevad endale tee nende v\u00f5imalusteni juba koolis, loobudes laiast matemaatikast enne, kui nad on j\u00f5udnud avastada oma tegelikud v\u00f5imed ja huvid. Seet\u00f5ttu olen l\u00f5petajaid \u00f5nnitlemise k\u00f5rval palunud, et nad l\u00e4heksid meie vilistlastena \u00a0oma kodukoolidesse ja aitaksid \u00f5pilastel m\u00f5ista matemaatika tegelikku v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
Samal ajal, kui \u00fclikoolides t\u00e4histame l\u00f5petajate saavutusi, vaatame otsa t\u00e4navustele matemaatika riigieksami tulemustele. \u00dcldpilt on eelmise aastaga v\u00f5rreldes \u00fcsna sarnane ning suuri muutusi ei ole. Pikemas vaates v\u00f5ib t\u00e4heldada isegi kerget ja stabiilset t\u00f5usutrendi. Ometi teeb murelikuks asjaolu, et t\u00e4navu langes kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus 3,7 punkti v\u00f5rra sajast. Numbriliselt ei pruugi see tunduda suur muutus \u2013\u00a0 k\u00f5igest 3,7% \u2013\u00a0, kuid suur probleem on see, et kitsa matemaatika keskmine tulemus on aastast aastasse alla 50% \u2013\u00a0 t\u00e4navu 35,4 punkti sajast. Igal aastal lisandub meile tuhandeid noori, kelle oskused on kesised ning taas tuleb k\u00fcsida, miks me sellisel kujul kitsast matemaatikat g\u00fcmnaasiumis \u00f5petame. Laiemalt viitab see viitab j\u00e4tkuvale probleemile: liiga paljud noored valivad haridustee, mis sulgeb neile hiljem osa v\u00f5imalusi k\u00f5rghariduses ja t\u00f6\u00f6turul.<\/p>\n
Tegelik k\u00fcsimus on aga palju s\u00fcgavam. Kas Eesti noored m\u00f5istavad juba veidi paremini matemaatika v\u00e4\u00e4rtust? Viimastel aastatel on selle nimel palju tehtud. Kaks \u00fcleriigilist e-rehkendust on toonud k\u00fcmned tuhanded inimesed matemaatika juurde, reaalainete t\u00e4htsust on r\u00f5hutanud nii koolid, \u00fclikoolid kui ka ettev\u00f5tted ning avalik arutelu matemaatika rolli \u00fcle on olnud aktiivsem kui kunagi varem. Ometi ei ole me veel j\u00f5udnud olukorrani, kus matemaatikat n\u00e4htaks eelk\u00f5ige v\u00f5imaluse, mitte takistusena.<\/p>\n
Kaks vastandlikku kogukonda<\/p>\n
Mulle tundub, et \u00f5pilased on k\u00fcll \u00fcks kogukond, kuid matemaatika \u00f5ppijate kogukond jaguneb Eestis \u00fcha enam kaheks. \u00dched valivad laia matemaatika, hoides enda ees avatuna tee inseneeria, tehnoloogia, loodusteaduste ja paljude teiste k\u00f5rghariduse valdkondade juurde. Teised valivad kitsa matemaatika, sageli lootuses v\u00e4hendada koolikoormust v\u00f5i v\u00e4ltida raskemat v\u00e4ljakutset.<\/p>\n
Paraku t\u00e4hendab see sageli ka seda, et nende v\u00f5imalused j\u00e4tkata \u00f5pinguid mitmetel k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega erialadel ahenevad juba enne, kui nad on j\u00f5udnud oma tegelikke v\u00f5imeid ja huvisid avastada. Seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rdusin t\u00e4navustel Inseneriteaduskonna, aga ka Eesti Mereakadeemia l\u00f5puaktustel meie l\u00f5petajate poole \u00fcleskutsega, mida v\u00f5iks liigitada lausa moraalseks kohustuseks.<\/p>\n
\u00dctlesin nii: “Aidake muuta reaalained Eestis hinnatuks ja ihaldusv\u00e4\u00e4rseks. Sekkuge enne, kui noor on otsustanud, et matemaatika pole tema jaoks. N\u00e4idake oma eeskujuga, et see on v\u00f5imas t\u00f6\u00f6riist maailma m\u00f5istmiseks ja muutmiseks.”<\/p>\n
Tegin k\u00fcmnetele ja k\u00fcmnetele magistritele ettepaneku minna diplomeerituna oma kodukoolidesse. Selgitada \u00f5pilastele, kuidas matemaatika abil projekteeritakse sildu, juhitakse energias\u00fcsteeme, luuakse robootikat, arendatakse kosmosetehnoloogiat ning lahendatakse probleeme, millest s\u00f5ltub inimeste heaolu.<\/p>\n
Veelgi enam, r\u00e4\u00e4kida tuleks ka sellest, kuidas matemaatikast tulenevad teadmised aitavad p\u00e4\u00e4sta elusid, leida vastuseid kliimav\u00e4ljakutsetele ja tugevdada riigikaitset.<\/p>\n
\u00a0Oma teekonda tutvustavad insenerid<\/p>\n
Eesti vajab mitte ainult rohkem insenere, vaid ka rohkem neid insenere, kes aitavad kasvatada j\u00e4rgmist p\u00f5lvkonda. V\u00f5ib isegi v\u00e4ita, et mitte kunagi varem pole see olnud nii oluline kui praegu. Huvi tehnika\u00fclikooli valdkondade vastu kasvab. T\u00e4navu on esitatud juba 22% rohkem avaldusi kui eelmisel aastal. Mitmel erialal kandideerib \u00fchele \u00f5ppekohale rohkem noori kui kunagi varem, kuna just praegu j\u00f5uavad \u00fclikoolidesse arvukad g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajate aastak\u00e4igud. K\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00f5ib l\u00f5petajaid olla aga hinnanguliselt veerandi kuni kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4hem. Seet\u00f5ttu ei saa Eesti tulevikku rajada eeldusele, et noori j\u00e4tkub samamoodi nagu t\u00e4na. Mismoodi leiame k\u00fcllaldasel hulgal uusi \u00f5ppijaid viie ja enama aasta p\u00e4rast?<\/p>\n
Ka t\u00f6\u00f6turg muutub kiiremini kui kunagi varem. Hiljuti avaldatud CV.ee t\u00f6\u00f6turu-uuringust selgus, et 35% Eesti t\u00f6\u00f6tajatest usub, et tehisintellekt v\u00f5ib nende t\u00f6\u00f6 tulevikus \u00fcle v\u00f5tta. Olenemata sellest, kas see hirm saab t\u00f5eks v\u00f5i mitte, n\u00e4itab see, et inimesed tunnetavad muutuse kiirust. Just siin peitub \u00fcks matemaatika suurimaid v\u00e4\u00e4rtusi. Matemaatika ei \u00f5peta \u00fcksnes arvutama, vaid arendab loogilist m\u00f5tlemist, probleemide lahendamise oskust, s\u00fcsteemset anal\u00fc\u00fcsi ja v\u00f5imet m\u00f5ista keerukaid protsesse \u2013 oskusi, mida vajavad nii insenerid, arendajad, andmeteadlased kui ka tehisintellekti loojad ja kasutajad. Kui osa t\u00e4nastest t\u00f6\u00f6\u00fclesannetest v\u00f5ib tulevikus automatiseeruda, siis vajadus inimeste j\u00e4rele, kes suudavad tehnoloogiat m\u00f5ista, juhtida ja selle abil uusi lahendusi luua, kasvab t\u00f5en\u00e4oliselt veelgi.<\/p>\n
Meie k\u00f5igi \u00fclesanne on pingutada, et logisevad matemaatikateadmised ei peletaks noori eemale enne, kui nad on j\u00f5udnud avastada oma tegelikud v\u00f5imed ja v\u00f5imalused. Samav\u00f5rd oluline on aidata neil m\u00f5ista, et tehisintellekt ei ole pelgalt konkurent, vaid v\u00f5imas t\u00f6\u00f6riist, mille targaks kasutamiseks on vaja just neid oskusi, mida matemaatika aitab arendada. Tee inseneeria, tehnoloogia, teaduse ja \u00fcha enam ka tehisintellekti m\u00f5testatud rakendamiseni algab sageli \u00fchest matemaatikatunnist. Tee \u00fclikooli algab samuti sageli just sealt.<\/p>\n
\u00dclikoolis m\u00f5ttekam, koolis p\u00f5nevam<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikool astub selgeid samme \u00f5ppe suunas, mis valmistaks ette p\u00e4riseluliste probleemide lahendamiseks ja v\u00f5imaldaks \u00f5ppida rakendama omandatud teadmisi l\u00e4bi v\u00e4ljakutsete. \u00dclikooli partner \u2013 ettev\u00f5tja, avaliku v\u00f5i kolmanda sektori esindaja \u2013 tuleb oma probleemiga, \u00fclikool paneb kokku \u00f5ppej\u00f5ududest ja tudengitest meeskonna, kes selgitab v\u00e4ljakutse olemuse ja otsustab edasise lahendamise viisid. See \u00f5petab nii loovust, kriitilist m\u00f5tlemist kui ka meeskonnat\u00f6\u00f6d ning loob tugeva seose \u00fclikoolis \u00f5pitu ja t\u00f6\u00f6turul ning \u00fchiskonnas laiemalt eesootavate v\u00e4ljakutsete vahel.<\/p>\n
Olen veendunud, et sama p\u00f5him\u00f5te peaks j\u00f5udma ka p\u00f5hikoolidesse ja g\u00fcmnaasiumidesse, et matemaatika poleks ainu\u00fcksi aine, vaid m\u00f5tlemise viis ja mudel, kuidas erinevate valdkondade probleeme lahendada. Just seoste ja konteksti loomine on eksamiteks treenimise k\u00f5rval t\u00e4na \u00fcheks suureks v\u00e4ljakutseks, kuna paljud noored ei taju, miks ja kus tal tulevikus \u00f5pitut vaja v\u00f5iks minna. \u00d5nneks toetab meid loomuomane instinkt tahta juba lapseeast alates teha p\u00e4ris asju: ehitada, katsetada, avastada. Just nii, l\u00e4bi uudishimu, s\u00fcnnib t\u00f5eline huvi teadmiste vastu.<\/p>\n
Ja just seep\u00e4rast kutsungi t\u00e4naseid insenere, aga ka arhitekte, ettev\u00f5tjaid, IT spetsialiste, tehisintellekti asjatundjaid, finantssektori t\u00f6\u00f6tajaid ja k\u00f5iki teisi, kes oma t\u00f6\u00f6s reaalainetele tuginevad, \u00fcles minema tagasi oma koolidesse ja r\u00e4\u00e4kima noortele mitte ainult oma ametist, vaid ka matemaatikast kui v\u00f5imaluste keelest, selle seostest oma valdkonna ja t\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n
Kui tahame, et Eesti oleks ka tulevikus inseneeria-, tehnoloogia- ja teadmusmahuka majanduse riik, peame aitama noortel n\u00e4ha reaalaineid mitte v\u00e4ravana, mis sulgub, vaid uksena, mis avab v\u00f5imalusi. Selle ukse juurde j\u00f5udmiseks vajame \u00f5petajaid, lapsevanemaid, \u00fclikoole ja insenere. Ning vahel piisab \u00fchest eeskujust, kes \u00fctleb noorele \u00f5igel hetkel: pingutus on raske, aga see on seda v\u00e4\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mu \u00fcks silm naerab, teine nutab, kui ma praegu rektorina \u00fclikoolis magistridiplomeid k\u00e4tte annan. \u00dchelt poolt n\u00e4en noori…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":208048,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4061,28,29,8255,19,25,246,3012,23,24,22,20,30],"class_list":["post-208047","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-inseneeria","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-matemaatika","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taltech","tag-tiit-land","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116775314121112100","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208047"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208047\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/208048"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}