Vastused puudutasid Eesti digiriigi kuvandit, stabiilset ettev\u00f5tluskeskkonda ja tugevaid ettev\u00f5tteid. Kuid \u00fcsna kiiresti p\u00f6\u00f6rdus arutelu palju olulisema k\u00fcsimuse juurde.<\/p>\n
Nimelt m\u00e4rkis Sinisalu, et kuigi Eestis r\u00e4\u00e4gitakse sageli v\u00e4lisinvestorite meelitamisest, ei ole maailmas ka kuigi palju paremaid alternatiive ning huvi Eesti ettev\u00f5tete vastu pole tegelikult kadunud. \u201ePraegu tuleb kolm-neli-viis investorit, k\u00f5ikides protsessides on tegelikult rahvusvahelised investorid sees,\u201c t\u00f5des ta. <\/p>\n
BaltCapi partner Kristjan Kalda t\u00f5statas aga k\u00fcsimuse, mis kujunes kogu arutelu \u00fcheks keskseks m\u00f5tteks. \u201eMe ei peaks k\u00fcsima, kas v\u00e4lismaalased siia investeerivad, vaid kas eestlaste endi kapital j\u00e4\u00e4b Eestisse ja miks ta j\u00e4\u00e4ma peaks?\u201c Kalda hinnangul on eestlaste k\u00e4tte kogunenud juba m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk kapitali ning k\u00fcsimus ei ole enam niiv\u00f5rd raha olemasolus, vaid selles, kas siinne ettev\u00f5tluskeskkond suudab seda raha Eestis t\u00f6\u00f6le panna. <\/p>\n
Lindpere t\u00f5i omalt poolt v\u00e4lja vastuolu, mis Eesti majanduse juures sageli silma torkab. \u00dchelt poolt tuntakse Eestit maailmas digiriigi, start-up-riigi ja innovatsioonikeskusena. Teiselt poolt kurdavad ettev\u00f5tjad \u00fcha sagedamini kasvava regulatsiooni, energiahindade ja maksukoormuse \u00fcle. \u201eTegelikult Eesti v\u00f5iks olla maailma innovatsioonilabor,\u201c m\u00e4rkis ta hiljem saates, viidates Eesti v\u00e4iksusele ja paindlikkusele kui v\u00f5imalikule konkurentsieelisele. <\/p>\n
Arutelust j\u00e4i k\u00f5lama, et Eesti majanduse tulevik ei s\u00f5ltu ainult v\u00e4liskapitalist ega riigi toetusmeetmetest. Sama oluline on see, kas siinsete ettev\u00f5tjate, investorite ja pensionifondide raha leiab piisavalt h\u00e4id p\u00f5hjuseid Eestis tegutsemiseks. Nagu Kalda vestluse keskel t\u00f5des, on m\u00e4ngus juba miljardid eurod ning k\u00fcsimus on selles, kuidas luua keskkond, kus seda kapitali tahetakse kasutada just siin.<\/p>\n
Tallinna b\u00f6rs on pika vaatega investorile \u00fcllatavalt hea olnud<\/p>\n
Kui jutuks tuli Eesti atraktiivsus investorite jaoks, \u00fcllatas Nasdaq Balti b\u00f6rsi juht Kaarel Ots kuulajaid v\u00e4itega, mis ei l\u00e4he h\u00e4sti kokku viimaste aastate pessimistliku meeleoluga. \u201eTallinna b\u00f6rsiindeks selle kolmek\u00fcmne aastaga teeb S&P 500-le tuule alla,\u201c \u00fctles ta. <\/p>\n
Lindpere m\u00e4rkis, et kui vaadata vaid viimast viit aastat, siis on pilt hoopis teine ning geopoliitiliste riskide t\u00f5ttu on USA aktsiaturg Eesti omast selgelt paremini esinenud. Otsa s\u00f5nul ongi probleem selles, et investorid kipuvad sageli vaatama liiga l\u00fchikest ajahorisonti. Tema hinnangul n\u00e4itab Eesti b\u00f6rsi ajalugu, et pikaajaline kannatlikkus on end \u00e4ra tasunud.<\/p>\n
\u201eMeie ettev\u00f5tted tegelikult on h\u00e4sti-h\u00e4sti tublid,\u201c r\u00f5hutas ta. Otsa s\u00f5nul on need investorid, kes on suutnud \u00fcle elada nii 2008. aasta finantskriisi kui ka COVID-19 pandeemia, pikas perspektiivis teeninud v\u00e4ga korralikku tootlust. \u201eAjalugu n\u00e4itab seda, et kui sa talud need kukkumised \u00e4ra, ei t\u00f5mble, siis tegelikult see on sul pikas plaanis kasulik.\u201c <\/p>\n
Samas ei t\u00e4henda see Otsa hinnangul, et Eesti kapitaliturul probleeme ei oleks. Kui 1990. aastate l\u00f5pus ja 2000. aastate alguses vedas kogu turgu Hansapank, mille v\u00e4\u00e4rtus ulatus omal ajal enam kui nelja miljardi euroni ning moodustas ligi 40 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, siis t\u00e4nane pilt on m\u00e4rksa tagasihoidlikum. Praegu on kogu Tallinna b\u00f6rsi v\u00e4\u00e4rtus Eesti majanduse suhtes oluliselt v\u00e4iksem ning suurte rahvusvaheliste fondide jaoks j\u00e4\u00e4vad siinsed ettev\u00f5tted sageli liiga v\u00e4ikeseks. <\/p>\n
Just sellele juhtis t\u00e4helepanu ka Kalda, kelle hinnangul ei ole k\u00fcsimus ainult investorite huvis, vaid turu mastaabis. Kui globaalsed fondid otsivad v\u00f5imalusi paigutada korraga k\u00fcmneid v\u00f5i sadu miljoneid eurosid, siis Eesti ettev\u00f5tted peavad t\u00e4helepanu v\u00f5itmiseks olema kas v\u00e4ga erilise \u00e4rimudeliga v\u00f5i tegutsema valdkondades, mille kasvupotentsiaal on rahvusvaheliselt silmapaistev. <\/p>\n
Otsa s\u00f5nul on b\u00f6rs sageli esimene koht, mille j\u00e4rgi v\u00e4lisinvestorid hindavad kogu riigi majanduse tugevust. Seet\u00f5ttu peab ta oluliseks, et \u00fcha rohkem Eesti suurettev\u00f5tteid kaaluks noteerimist ka koduturul. <\/p>\n
Eriti puudutab see tehnoloogiaettev\u00f5tteid, mille edu on aidanud kujundada Eesti rahvusvahelist kuvandit, kuid mille v\u00e4\u00e4rtus ei kajastu t\u00e4na peaaegu \u00fcldse Tallinna b\u00f6rsil. \u201eMe peaks tegema k\u00f5ik endast oleneva, et need topeltnoteeringud tehakse Eestisse,\u201c r\u00f5hutas Ots. <\/p>\n
Eesti on loonud hulga edukaid ettev\u00f5tteid ja rahvusvaheliselt tuntud tehnoloogiafirmasid, kuid suur osa sellest edust ei peegeldu kodumaisel kapitaliturul. K\u00fcsimus ei ole saates osalenute s\u00f5nul seega ainult selles, kuidas v\u00e4lisinvestoreid siia meelitada, vaid ka selles, kuidas panna Eesti enda edulood rohkem Eesti majandust toetama.<\/p>\n
V\u00e4lisraha asemel tuleks r\u00e4\u00e4kida Eesti enda rahast<\/p>\n
Kristjan Kalda p\u00f6\u00f6ras aga arutelu kiiresti teise suunda. Tema hinnangul pole k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus enam see, kas v\u00e4lisinvestorid tahavad Eestisse tulla.<\/p>\n
\u201eKas eestlaste endi kapital j\u00e4\u00e4b Eestisse ja miks ta j\u00e4\u00e4ma peaks?\u201c s\u00f5nastas ta enda jaoks m\u00e4rksa olulisema v\u00e4ljakutse. <\/p>\n
Kalda s\u00f5nul on Eesti viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul kogunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse hulga j\u00f5ukust. Pensionifondides, edukate ettev\u00f5tjate k\u00e4es ning tehnoloogiasektoris on tekkinud miljardeid eurosid kapitali.<\/p>\n
Probleem pole enam tingimata raha puudumises. Probleem on selles, kuidas luua keskkond, kus sellel kapitalil oleks m\u00f5istlik Eestis t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
Vestluses meenutati, et Eesti on elaniku kohta loonud erakordselt palju tehnoloogiaettev\u00f5tteid ja miljard\u00e4re. Samas ei ole suur osa neist ettev\u00f5tetest b\u00f6rsile j\u00f5udnud ning nende v\u00e4\u00e4rtus ei peegeldu Eesti kapitaliturgudel.<\/p>\n
Just siin n\u00e4eb Ots \u00fcht olulist kasutamata v\u00f5imalust. Tema hinnangul peaks Eesti tegema k\u00f5ik endast oleneva, et kodumaised tehnoloogiaettev\u00f5tted kaaluksid topeltnoteerimist ehk oleksid korraga esindatud nii m\u00f5nel suurel rahvusvahelisel b\u00f6rsil kui ka Tallinnas. See aitaks suurendada Eesti kapitalituru mahtu ning parandaks kogu piirkonna n\u00e4htavust investorite silmis.<\/p>\n
Kas Eesti probleem on \u00fcldse v\u00e4liskapitali puudus?<\/p>\n
Kalda m\u00f5tet, et Eestis ei saa enam kapitali nappusest r\u00e4\u00e4kida toetas ka Sinisalu, kes meenutas hiljutist kohtumist rahvusvaheliste investoritega. Siiski n\u00e4hakse tema s\u00f5nul Eestit maailmas j\u00e4tkuvalt omamoodi erandina. \u201eK\u00f5ik annavad aru, et Eesti on v\u00e4ga selge outlier. Meil on k\u00f5ige rohkem tehnoloogia miljard\u00e4re,\u201c m\u00e4rkis Sinisalu. <\/p>\n
Just see muudab Kalda hinnangul k\u00fcsimuse eriti teravaks. Kui raha on olemas, siis miks ei n\u00e4e me rohkem Eesti kapitali toetatud suuri kasvulugusid. Miks ei j\u00f5ua rohkem ettev\u00f5tteid b\u00f6rsile. Miks liigub osa kapitalist \u00fcha sagedamini v\u00e4lismaale.<\/p>\n
Kuigi Eesti on loonud elaniku kohta \u00fche maailma edukama start-up-kogukonna ning mitmeid miljardiv\u00e4\u00e4rtusega ettev\u00f5tteid, ei kajastu see edu kuigi h\u00e4sti Tallinna b\u00f6rsil. Selle vastuolu t\u00f5i v\u00e4lja ka Lindpere, kes k\u00fcsis, miks r\u00e4\u00e4gitakse Eestist kui tehnoloogiariigist, kui b\u00f6rsilt tehnoloogiaettev\u00f5tteid peaaegu ei leiagi. <\/p>\n
Ka Otsa s\u00f5nul peitub siin kasutamata v\u00f5imalus, kus probleem ei ole selles, et Eesti tehnoloogiaettev\u00f5tted oleksid eba\u00f5nnestunud. Vastupidi, probleem on selles, et enamik neist pole avalikel turgudel noteeritud. \u201eEga need Eesti tehnoloogiaettev\u00f5tted ei ole \u00fchelgi b\u00f6rsil, v\u00e4lja arvatud Wise,\u201c m\u00e4rkis ta. <\/p>\n
Otsa hinnangul v\u00f5iks Eesti teha palju rohkem selle nimel, et edukad tehnoloogiaettev\u00f5tted j\u00f5uaksid v\u00e4hemalt osaliselt ka Tallinna b\u00f6rsile. Ta pidas eriti oluliseks topeltnoteerimist ehk lahendust, kus ettev\u00f5te oleks korraga noteeritud nii m\u00f5nel suurel rahvusvahelisel b\u00f6rsil kui ka Eestis.<\/p>\n
See ei annaks kasu ainult investoritele, vaid suuremad ja n\u00e4htavamad ettev\u00f5tted aitaksid parandada kogu Eesti kapitalituru positsiooni ning muudaksid riigi investorite jaoks atraktiivsemaks. Praegu peetakse Baltikumi rahvusvahelises investeerimismaailmas endiselt liiga v\u00e4ikeseks turuks, kuid rohkemate suurte ettev\u00f5tete lisandumine aitaks seda kuvandit muuta.<\/p>\n
Nii v\u00f5ib juhtuda, et Eesti j\u00e4rgmine arenguh\u00fcpe ei pruugi s\u00f5ltuda sellest, kui palju v\u00e4lisraha siia tuleb, sest v\u00e4hemalt sama oluline on k\u00fcsimus, kuidas panna Eestis juba olemasolev kapital rohkem Eesti ettev\u00f5tteid kasvatama. Just selles n\u00e4gid nii Kalda kui ka Ots \u00fcht Eesti majanduse j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi v\u00f5tmek\u00fcsimust.<\/p>\n
Konkurentsiv\u00f5ime, tehisintellekt ja Euroopa tulevik<\/p>\n
Vestlus ei piirdunud siiski ainult kapitaliturgude ja investeeringutega. Arutati ka Euroopa konkurentsiv\u00f5ime n\u00f5rgenemist, ettev\u00f5tete kasvavat huvi USA kapitaliturgude vastu, tehisintellekti m\u00f5ju t\u00f6\u00f6turule ja haridusele ning seda, kas AI v\u00f5iks olla Eesti j\u00e4rgmine suur v\u00f5imalus p\u00e4rast digiriigi edulugu. <\/p>\n
Lisaks r\u00e4\u00e4giti deglobaliseerumisest, Euroopa tootmise v\u00f5imalikust tagasitulekust ning sellest, kuidas muuta Eesti ettev\u00f5tluskeskkond taas ambitsioonikamaks ja konkurentsiv\u00f5imelisemaks. <\/p>\n
Saate l\u00f5pus pakkusid k\u00f5ik osalejad v\u00e4lja ka oma retsepti Eesti majanduse elavdamiseks. K\u00f5lama j\u00e4id nii vajadus v\u00e4hendada ettev\u00f5tlust p\u00e4rssivaid takistusi, hoida riigi kulud kontrolli all, kasutada senisest rohkem tehisintellekti avalikus sektoris kui ka taastada ettev\u00f5tlust soosiv m\u00f5tteviis. <\/p>\n
Nagu Ots m\u00e4rkis: \u201eMe peame tagasi tulema sinna, kus me olime \u00fcheksak\u00fcmnendatel, andma vabaduse, me peaks saama mingisuguse entusiasmi tagasi.\u201c <\/p>\n
Kas Eesti j\u00e4rgmine kasvulugu s\u00fcnnib tehisintellektist, kapitaliturgude arengust, uuest t\u00f6\u00f6stusest v\u00f5i millestki hoopis muust? Sellest, nagu ka paljudest teistest Eesti majanduse tulevikku puudutavatest k\u00fcsimustest, kuula l\u00e4hemalt juba KPMG podcast\u2019i \u201eInvesteerimisideede universum\u201c v\u00e4rskes episoodis Spotifyst<\/a> v\u00f5i KPMG kodulehelt<\/a>. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vastused puudutasid Eesti digiriigi kuvandit, stabiilset ettev\u00f5tluskeskkonda ja tugevaid ettev\u00f5tteid. Kuid \u00fcsna kiiresti p\u00f6\u00f6rdus arutelu palju olulisema k\u00fcsimuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":208054,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,68,130,37,33,35,2759,34,36,59265,84828,13624],"class_list":["post-208053","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-bors","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-majandus","tag-estonia","tag-estonian","tag-kpmg","tag-kpmg-ariblogi","tag-podcast"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116775349530784395","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208053","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208053"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208053\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/208054"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208053"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208053"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208053"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}